¹Cuakib cutan chic mâ nacuulac xk'ehil li nink'e Pascua nak quicuulac li Jesús Betania. A'an xtenamit laj Lázaro, li quicam ut quicuaclesîc cui'chic chi yo'yo xban li Jesús.

¹Kuus päeva enne paasapühi tuli Jeesus Betaaniasse, kus elas Laatsarus, kelle Jeesus oli surnuist üles äratanud.

²Que'xcauresi xtzacaêmk li Jesús. Laj Lázaro cuan sa' xyânkeb li c'ojc'ôqueb sa' mêx rochben li Jesús. Ut lix Marta yô chixq'uebal li tzacaêmk sa' li mêx.

²Nad tegid siis temale seal lõunasöögi ja Marta teenis. Laatsarus oli aga üks neist, kes koos Jeesusega lauas istusid.

³Lix María quixc'am chak mero botella li sununquil ban terto xtz'ak yîbanbil riq'uin nardo. Quixq'ue chiru rok li Jesús ut quixmes riq'uin li rismal xjolom. Ut c'ajo' xsununquil sa' li cab quicana xban xbôc li sununquil ban.

³Maarja võttis nüüd naela ehtsat, hinnalist nardisalvi, võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega, ning koda täitus salvi lõhnast.

⁴Laj Judas Iscariote li ralal laj Simón, a'an jun reheb lix tzolom. A'an li tâk'axtesînk re li Jesús sa' ruk'eb li xic' neque'iloc re.

⁴Aga üks ta jüngritest, Juudas Iskariot, kes valmistus teda ära andma, ütles:

⁵Quixye: -¿C'a'ut nak inc'a' xc'ayiman li sununquil ban a'in chi oxib ciento denarios ut xq'ueman raj li tumin a'an reheb li neba'? chan.

⁵'Miks seda salvi ei ole kolmesaja teenari eest müüdud ja raha antud vaestele?'

⁶Mâcua' xban nak naxraheb li neba' nak quixye a'an. Quixye chi jo'can xban nak aj êlk'. Riq'uin a'an cuan lix bôlsil li tumin ut cuan nak naxchap chok' re a'an li tumin cuan chi sa'.

⁶Aga seda ta ei öelnud vaestest hoolimise pärast, vaid et ta oli varas; kukruhoidjana ta poetas kõrvale sissepandut.

⁷Li Jesús quixye re: -Mêcuech' rix li c'a'ru xbânu li ixk a'in, xban nak re inmukbal nak xq'ue li ban a'in chiru li cuok.

⁷Siis ütles Jeesus: 'Jäta naine rahule, et ta seda hoiaks minu matmise päevaks.

⁸Li neba' junelic cuânkeb sa' êyânk. Yalak jok'e naru têtenk'aheb. Abanan lâin moco cuânkin ta chi junelic êriq'uin, chan li Jesús.

⁸Vaeseid on ju alati teie juures, aga mind ei ole teil alati.'

⁹Nabaleb laj judío que'rabi resil nak li Jesús cuan aran Betania ut que'cuulac aran. Mâcua' ca'aj cui' li Jesús que'cuulac chirilbal. Que'cuulac aj ban cui' chirilbal laj Lázaro li quicuaclesîc cui'chic chi yo'yo xban li Jesús.

⁹Siis sai suur hulk juute teada, et Jeesus on seal, ja nad ei tulnud mitte üksnes tema pärast, vaid et näha saada ka Laatsarust, kelle ta oli surnuist üles äratanud.

¹⁰Ut eb li xbênil aj tij que'xc'ûb ru nak te'xcamsi ajcui' laj Lázaro,

¹⁰Aga ülempreestrid võtsid nõuks ka Laatsarus ära tappa,

¹¹xban nak nabaleb laj judío yôqueb chi êlc sa' xyânkeb ut yôqueb chixpâbanquil li Jesús xban nak quixcuaclesi cui'chic chi yo'yo laj Lázaro.

¹¹sest tema pärast läks sinna palju juute ja hakkas Jeesusesse uskuma.

¹²Jo' cuulajak chic li q'uila tenamit que'cuulac sa' li nink'e. Que'rabi resil nak li Jesús cuulac re Jerusalén.

¹²Järgmisel päeval kuulis pühadeks kogunenud suur rahvahulk, et Jeesus tuleb Jeruusalemma,

¹³Quilaje'xc'am chak xxak li mocôch ut que'chal chixc'ulbal li Jesús. Japjôqueb re chixyebal: -Lok'oninbil taxak li Kâcua'. Osobtesinbil taxak li xchal sa' xc'aba' li Kâcua' Dios. Osobtesinbil taxak li karey, lâo aj Israel, chanqueb.

¹³ja palmipuude oksi võttes läks rahvas välja talle vastu ja hüüdis: 'Hoosanna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!'

¹⁴Li Jesús quixto'oni jun li ch'ina bûr, quitake' chirix ut yô chi xic Jerusalén jo' tz'îbanbil retalil sa' li Santil Hu:

¹⁴Aga Jeesus leidis eeslisälu ning istus selle selga, nõnda nagu on kirjutatud:

¹⁵Mexxucuac lâex li cuanquex Sión xban nak yô chak chi châlc lê rey. Chirix jun ral bûr yô chak chi châlc. (Zac. 9:9)

¹⁵'Ära karda, Siioni tütar! Ennäe, su kuningas tuleb eeslisälu seljas istudes.'

¹⁶Sa' li hônal a'an nak yô chi c'ulmânc li c'a'ak re ru a'in, eb lix tzolom inc'a' que'xtau ru lix yâlal. Abanan mokon nak ac quicuaclesîc cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak ut quiq'uehe' xlok'al, tojo'nak que'xq'ue retal nak quixc'ul jo' tz'îbanbil chak retalil sa' li Santil Hu chirix.

¹⁶Esialgu ta jüngrid ei mõistnud seda, aga kui Jeesus oli kirgastatud, siis tuli neile meelde, et see oli kirjutatud tema kohta ja et nad temale seda olid teinud.

¹⁷Eb li tenamit li cuanqueb rochben li Jesús nak quixcuaclesi cui'chic chi yo'yo laj Lázaro yôqueb chixyebal resilal yalak bar.

¹⁷Siis andis Jeesusest tunnistust rahvahulk, kes oli tema juures, kui ta Laatsaruse hauast välja hüüdis ja tema surnuist üles äratas.

¹⁸Li q'uila tenamit que'cuulac chixc'ulbal li Jesús xban nak que'rabi resil li milagro li quixbânu.

¹⁸Just seepärast rahvahulk tuligi talle vastu, et ta kuulis teda olevat teinud selle tunnustähe.

¹⁹Eb laj fariseo que'xye chi ribileb rib: -¿Ma xeq'ue retal nak mâc'a' aj e li yôco chixbânunquil? Q'uehomak retal. Anakcuan chixjunileb li tenamit yôqueb chi tâkênc re li cuînk a'an, chanqueb.

¹⁹Variserid ütlesid nüüd üksteisele: 'Eks te näe, et te ei saavuta midagi! Vaata, kogu maailm jookseb tema järele!'

²⁰Cuanqueb li mâcua'eb aj judío que'cuulac Jerusalén chi lok'onînc nak yô li nink'e.

²⁰Aga nende seas, kes olid pühadeks üles tulnud Jumalat kummardama, olid mõned kreeklased.

²¹Que'cuulac riq'uin laj Felipe Betsaida xtenamit xcuênt Galilea ut que'xye re: -Kâcua', takaj xnaubal ru li Jesús, chanqueb.

²¹Need tulid Filippuse juurde, kes oli pärit Galilea Betsaidast, ja palusid teda: 'Isand, me tahame Jeesust näha.'

²²Laj Felipe cô ut quixye resil re laj Andrés ut côeb xca'bichaleb chixyebal re li Jesús.

²²Filippus tuli ja ütles seda Andreasele. Andreas ja Filippus tulid ja ütlesid seda Jeesusele.

²³Li Jesús quixye reheb: -Xcuulac x-ôril nak tâq'uehek' inlok'al lâin li C'ajolbej.

²³Aga Jeesus ütles neile: 'Tund on tulnud, et Inimese Poeg kirgastataks.

²⁴Relic chi yâl ninye êre nak cui li jun t'orol chi riyajil trigo inc'a' na-auman, jun t'orolak ajcui'. Ut cui na-auman, na-oso' sa' li ch'och'. Jun ajcui' ru li na-oso', abanan nabal li ru naxq'ue nak naûchin.

²⁴Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.

²⁵Li ani k'axal naxra lix yu'am sa' li ruchich'och' a'in, a'an tixsach li junelic yu'am. A'ut li ani inc'a' naxra lix yu'am sa' ruchich'och', a'an tâcuânk xyu'am chi junelic.

²⁵Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab selles maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks.

²⁶Li ani târaj c'anjelac chicuu, tento tinixtâke ut tixbânu li c'a'ru ninye. Bar cuânkin lâin, aran ajcui' tâcuânk a'an. Ut lin Yucua' tâq'uehok xlok'al li ani tâc'anjelak chicuu, chan li Jesús reheb.

²⁶Kes tahab mind teenida, peab järgnema mulle, ja kus olen mina, sinna saab ka mu teenija. Kes iganes mind teenib, seda austab mu Isa.

²⁷Li Jesús quixye ajcui': -Anakcuan k'axal ra sa' inch'ôl. ¿Ma târûk ta bi' tinye re li Dios, "At inYucua', chinâcol chiru li raylal a'in"? Lâin inc'a' tinye chi jo'can xban nak a'an aj e nak xinchal sa' ruchich'och'.

²⁷Nüüd on mu hing ehmunud. Ja mida ma ütlen? Kas ma pean ütlema: Isa, päästa mind sellest tunnist? Kuid ma olen juba astunud sellesse tundi.

²⁸At inYucua', chinimâk taxak lâ lok'al, chan. Ut li Dios quiâtinac chak sa' choxa ut quixye: -Ac xnimâc inlok'al, ut tânimâk cui'chic, chan li Dios.

²⁸Isa, kirgasta oma nime!' Siis tuli hääl taevast: 'Ma olen kirgastanud ja kirgastan veel.'

²⁹Ut li que'abin re nak quiâtinac li Dios inc'a' que'xnau nak a'an li Dios. Cuan que'xye: -Câk x-ec'an, chanqueb. Ut cuan cui'chic que'yehoc re: -Jun ángel x-âtinac riq'uin, chanqueb.

²⁹Rahvahulk, kes seisis ja kuulis, arvas, et kõu müristas; aga teised ütlesid: 'Ingel rääkis temaga.'

³⁰Ut li Jesús quixye reheb: -Moco re ta intenk'anquil lâin nak x-âtinac li Dios. Re ban êtenk'anquil lâex.

³⁰Jeesus kostis: 'See hääl ei sündinud minu, vaid teie pärast.

³¹Anakcuan xcuulac xk'ehil nak li Dios târakok âtin sa' xbêneb li cuanqueb sa' ruchich'och'. Anakcuan tâsachek' xcuanquil laj tza li nataklan sa' ruchich'och'.

³¹Nüüd käib kohus selle maailma üle, nüüd kihutatakse välja selle maailma vürst.

³²Ut nak tinq'uehek' lâin chiru cruz, nabaleb te'pâbânk cue, chan.

³²Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde.'

³³Nak quixye chi jo'can, li Jesús yô chixyebal reheb chanru nak tâcamsîk.

³³Aga seda ta ütles, et viidata, millist surma tal tuleb surra.

³⁴Eb li q'uila tenamit que'xye re: -Sa' li kachak'rab lâo aj judío tz'îbanbil retalil nak li Cristo li Mesías tâcuânk xyu'am chi junelic. ¿C'a'ut nak nacaye lâat nak li C'ajolbej tâq'uehek' chiru cruz? ¿Ani li C'ajolbej li yôcat chixyebal? chanqueb.

³⁴Rahvahulk vastas siis talle: 'Meie oleme Seadusest kuulnud, et Messias jääb igavesti. Kuidas sina siis ütled, et Inimese Poega peab ülendatama? Kes see Inimese Poeg on?'

³⁵Quichak'oc li Jesús ut quixye reheb: -Lâin li cutan saken. Xinchal chixch'olobanquil lix yâlal chêru. Toj tincuânk chic ca'ch'inak sa' êyânk. Jo'can nak q'uehomak êch'ôl chinpâbanquil nak toj cuanquin sa' êyânk re nak inc'a' texcuânk sa' xk'ojyînal ru li mâc. Li ani nacuan sa' xk'ojyînal ru li mâc inc'a' naxnau bar yô chi xic.

³⁵Jeesus ütles neile: 'Valgus on veel pisut aega teie seas. Käige, kuni teil valgus on, et teid ei tabaks pimedus. Kes käib pimeduses, ei tea, kuhu ta läheb.

³⁶Chinêpâb lâin nak toj cuanquin êriq'uin re nak lâexak chic li cualal inc'ajol ut cuânkex sa' cutan, chan li Jesús. Nak ac xye li âtin a'in, li Jesús qui-el sa' xyânkeb ut cô sa' jun na'ajej bar inc'a' te'xtau.

³⁶Uskuge valgusesse, kuni teil valgus on, et te sünniksite valguse lasteks.' Seda rääkis Jeesus ning lahkus ja peitis enda nende eest.

³⁷Usta nabal li milagro quixbânu li Jesús chiruheb, abanan inc'a' ajcui' que'pâban.

³⁷Ehkki Jeesus oli nende silma all teinud nii suuri tunnustähti, ei uskunud nad siiski temasse,

³⁸A'in quic'ulman re nak tâtz'aklok ru li quixye li profeta Isaías nak quixye: Kâcua', ¿ani ta bi' tâq'uehok xcuanquil li c'a'ru xkaye? Ut, ¿ani ta bi' tâq'uehok xcuanquil li milagro li yôcat chixc'utbesinquil chiruheb? (Isa. 53:1)

³⁸et läheks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta oli öelnud: 'Issand, kes on uskunud meie kuulutatut? Ja kellele on ilmutatud Issanda käsivart?'

³⁹Inc'a' quiru que'pâban xban nak ac tz'îbanbil chak retalil xban laj Isaías nak jo'can te'xc'ul.

³⁹Seepärast nad ei suutnud uskuda, et Jesaja oli veel öelnud:

⁴⁰Chanchaneb li mutz' xban nak que'iloc ut inc'a' que'xtau xyâlal. Que'cacuubresîc lix ch'ôleb xban li Dios re nak inc'a' te'xtau xyâlal chi moco te'suk'îk riq'uin re nak tixq'uirtesiheb. (Isa. 6:10)

⁴⁰'Ta on pimestanud nende silmad ja teinud nende südame kõvaks, et nad silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma parandaksin neid.'

⁴¹Quixye a'in laj Isaías nak quic'utbesîc chiru lix lok'al li Jesús. Jo'can nak quixch'olob lix yâlal.

⁴¹Seda ütles Jesaja, sest ta nägi Jeesuse kirkust ning rääkis temast.

⁴²Cuanqueb nabaleb laj judío que'xpâb nak li Jesús, a'an li Mesías. Sa' xyânkeb a'an cuanqueb junjûnk li neque'taklan. Abanan inc'a' que'xye resil nak que'pâban xban nak que'xucuac xbaneb laj fariseo. Inc'a' que'raj nak te'isîk sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío.

⁴²Siiski uskus ka palju ülemaid temasse, kuid nad ei tunnistanud seda variseride pärast, et neid ei heidetaks kogudusest välja,

⁴³A' chic li lok'al li neque'xq'ue li tenamit que'xq'ue xcuanquil. Ut inc'a' que'xq'ue xcuanquil li lok'al li naxq'ue li Dios.

⁴³sest nad eelistasid inimeste tunnustust Jumala tunnustusele.

⁴⁴Quixye li Jesús chi cau xyâb xcux: -Li ani napâban cue lâin, moco ca'aj cui' ta lâin niquinixpâb. Naxpâb aj ban cui' li quitaklan chak cue.

⁴⁴Aga Jeesus hüüdis valjusti: 'Kes minusse usub, see ei usu minusse, vaid temasse, kes minu on saatnud,

⁴⁵Li ani nana'oc cuu lâin, naxnau ajcui' ru li quitaklan chak cue.

⁴⁵ja kes mind näeb, see näeb teda, kes minu on saatnud.

⁴⁶Lâin xinchal chixq'uebal li cutan saken sa' ruchich'och'. Li ani tâpâbânk cue lâin, a'an inc'a' chic tâcuânk sa' xk'ojyînal ru li mâc.

⁴⁶Mina olen tulnud valguseks maailma, et ükski, kes usub minusse, ei jääks pimedusse.

⁴⁷Lâin inc'a' xinchal sa' ruchich'och' chixq'uebaleb chixtojbal rix lix mâqueb li ani neque'abin re li c'a'ru ninye ut inc'a' neque'xbânu. Mâcua' re xq'uebaleb chixtojbal lix mâqueb nak xinchal. Xinchal ban chixcolbaleb.

⁴⁷Ja kes iganes mu sõnu kuuleb ega pea neist kinni, selle üle ei mõista mina kohut, sest ma ei ole tulnud maailma üle kohut mõistma, vaid maailma päästma.

⁴⁸Tento nak târakek' âtin sa' xbêneb li neque'tz'ektânan cue, li inc'a' neque'pâban re li c'a'ru ninye. Li âtin li xinye, a'an ajcui' li tâq'uehok reheb chixtojbal rix lix mâqueb sa' roso'jiqueb li cutan.

⁴⁸Kes lükkab minu kõrvale ega võta vastu mu kõnet, sellel on juba kohtumõistja. Sõna, mis ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval,

⁴⁹Li c'a'ru yôquin chixyebal, a'an tz'akal yâl xban nak moco injunes ta yôquin chi âtinac. Li Yucua'bej li quitaklan chak cue, a'an li nayehoc cue c'a'ru tinye.Lâin ninnau nak li c'a'ru naxye cue li Yucua'bej, a'an li naq'uehoc yu'am chi junelic. Ut li c'a'ru ninye lâin, a'an li naxc'utbesi chicuu li Yucua'bej.

⁴⁹sest mina ei ole rääkinud iseenesest, vaid Isa, kes on minu saatnud, on andnud mulle käsu, mida ma pean ütlema ja mida ma pean rääkima.

⁵⁰Lâin ninnau nak li c'a'ru naxye cue li Yucua'bej, a'an li naq'uehoc yu'am chi junelic. Ut li c'a'ru ninye lâin, a'an li naxc'utbesi chicuu li Yucua'bej.

⁵⁰Ja ma tean, et tema käsk on igavene elu. Mida mina räägin, seda ma räägin nõnda, nagu Isa mulle on öelnud.'