¹Sa' li xbên li cutan re li xamân nak toj mâji' nasakêu cô lix María Magdala xtenamit sa' li muklebâl. Nak quicuulac cuan cui' li muklebâl, quixq'ue retal nak ac isinbil chic li nimla pec li que'xq'ue chire li muklebâl.

¹Maarja Magdaleena tuli hauale nädala esimese päeva varahommikul, kui oli alles pime, ja nägi, et kivi oli haualt ära tõstetud.

²Cô sa' ânil riq'uin laj Simón Pedro ut riq'uin li jun chic xtzolom li Jesús li raro xban, ut quixye reheb: -Xe'risi li Kâcua' sa' li muklebâl ut inc'a' nakanau bar ta xe'xq'ue, chan.

²Ta jooksis siis ja tuli Siimon Peetruse ja selle teise jüngri juurde, keda Jeesus armastas, ja ütles neile: 'Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud.'

³Côeb sa' li muklebâl laj Pedro rochben li jun chic xtzolom li Jesús.

³Peetrus läks nüüd välja ja see teine jünger ka ning tulid haua juurde.

⁴Côeb sa' ânil xca'bichaleb. Ut lix tzolom jun chic k'axal cau quiâlinac chiru laj Pedro ut a'an xbên cua quicuulac sa' li muklebâl.

⁴Nad jooksid mõlemad koos, ent teine jünger jooksis Peetrusest kiiremini ning jõudis haua juurde esimesena.

⁵Quixc'utzub rib chi iloc chi sa'. Quiril li t'icr li que'xlan cui' li Jesús. Abanan inc'a' qui-oc toj chi sa'.

⁵Ja kummargil sisse vaadates nägi ta surilinu. Ometi ei astunud ta sisse.

⁶Quicuulac laj Pedro toj chi ixbej. Ticto qui-oc chi sa' li muklebâl ut quiril li t'icr sok'so aran.

⁶Siis tuli ka Siimon Peetrus temale järele ja astus hauda sisse ja nägi maas olevaid surilinu

⁷Cuan ajcui' aran li t'icr li que'xbac' cui' lix jolom li Jesús. Moco cuan ta sa' xyânk li t'icr. Jalan basbo cui' xjunes.

⁷ja higirätikut, mis oli Jeesuse pea ümber olnud, et see ei olnud koos surilinadega, vaid eraldi kokkumässituna teises kohas.

⁸Ut qui-oc ajcui' chi sa' li muklebâl li tzolom li quicuulac xbên cua. Quiril li t'icr aran ut quixpâb nak ac xcuacli cui'chic chi yo'yo li Jesús.

⁸Nüüd siis läks hauda sisse ka see teine jünger, kes esimesena oli hauale tulnud, ning nägi ja uskus.

⁹Toj mâji' que'xtau ru chi tz'akal li tz'îbanbil sa' li Santil Hu li naxye nak tento tâcuaclîk cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak.

⁹Sest nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab surnuist üles tõusma.

¹⁰Ut eb lix tzolom que'suk'i cui'chic sa' li cab li cuanqueb cui'.

¹⁰Jüngrid läksid nüüd taas ära kodu poole.

¹¹Lix María cuan chire li muklebâl. Yô chi yâbac. Quixc'utzub rib chi iloc chi sa' li muklebâl.

¹¹Maarja seisis aga haua kõrval väljas ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargil hauda

¹²Quiril cuib li ángel sak li rak'eb. C'ojc'ôqueb aran bar quicuan cui' li Jesús. Jun cuan sa' xjolom ut jun cuan chi rok.

¹²ja nägi kahte valges riides inglit istuvat seal, kuhu oli pandud Jeesuse ihu, ühte peatsis ja teist jalutsis,

¹³Que'xye re: -At ixk, ¿c'a'ut nak yôcat chi yâbac?- Lix María quixye reheb: -Yôquin chi yâbac xban nak xe'risi li Kâcua' arin ut inc'a' ninnau bar xe'xq'ue.-

¹³ja need ütlesid talle: 'Naine, miks sa nutad?' Tema vastas neile: 'Nad on mu Issanda ära viinud ja ma ei tea, kuhu nad on ta pannud.'

¹⁴Sa' li hônal a'an, lix María qui-iloc chirix ut quiril li Jesús xakxo aran, abanan inc'a' quixnau nak a'an ta li Jesús.

¹⁴Kui ta seda oli öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust seismas, aga ta ei teadnud, et see on Jeesus.

¹⁵Li Jesús quixye re: -At ixk, ¿c'a'ut nak yôcat chi yâbac? ¿Ani nacasic'? chan. Sa' xch'ôl lix María nak a'an aj ilol acuîmk ut quixye re: -Kâcua', cui lâat xatc'amoc re, bânu usilal, ye cue bar xaq'ue re nak tinc'am, chan.

¹⁵Jeesus ütles talle: 'Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?' Maarja arvas ta aedniku olevat ja ütles talle: 'Isand, kui sina oled ta ära kandnud, siis ütle mulle, kuhu sa ta panid, ja ma ise toon ta ära.'

¹⁶Li Jesús quixye re: -¡María!- Quixsuk'isi rib lix María ut quixye sa' râtinobâl aj hebreo: -Raboni.- (Chi jalbil ru naraj naxye aj tzolonel).

¹⁶Ja Jeesus ütles talle: 'Maarja!' Too pöördus ümber ja ütles talle heebrea keeles: 'Rabbuuni', see tähendab 'Õpetaja'.

¹⁷Li Jesús quixye re: -Minâbay. Canabin chi xic. Tento nak tinxic riq'uin lin Yucua'. Ayu ut ye reheb lin hermân nak xic cue riq'uin lin Yucua'. A'an ajcui' lê yucua' lâex. A'an lin Dios ut a'an ajcui' lê Dios lâex, chan li Jesús.

¹⁷Jeesus ütles talle: 'Ära puuduta mind, ma ei ole veel üles Isa juurde läinud. Aga mine mu vendade juurde ja ütle neile: Ma lähen üles oma Isa ja teie Isa ning oma Jumala ja teie Jumala juurde.'

¹⁸Cô lix María ut quixye reheb lix tzolom li Jesús nak quiril ru li Kâcua' Jesús ut quixye ajcui' reheb chixjunil li quiyehe' re xban.

¹⁸Maarja Magdaleena tuli ja kuulutas jüngritele: 'Ma olen näinud Issandat ja seda kõike ta ütles mulle.'

¹⁹Sa' li xbên cutan re li xamân, nak ac oc re li k'ojyîn, que'xch'utub ribeb lix tzolom li Jesús. Tz'aptz'o chi us lix puertil li cab li ch'utch'ûqueb cui' xban nak que'xucuac xbaneb li neque'taklan sa' xbêneb laj judío. Xakâmil li Jesús chiruheb ut quixye reheb: -Chicuânk taxak li tuktûquil usilal êriq'uin, chan reheb.

¹⁹Kui nüüd selsamal nädala esimesel päeval oli õhtuaeg ja seal, kuhu jüngrid olid kogunenud, olid uksed lukus, sest nad kartsid juute, tuli Jeesus, jäi seisma nende keskele ja ütles neile: 'Rahu teile!'

²⁰Ut quixc'ut chiruheb li ruk' ut lix c'atk xsa' li quihope'. C'ajo' nak que'saho' sa' xch'ôleb lix tzolom nak que'ril cui'chic ru li Kâcua'.

²⁰Kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge. Siis said jüngrid rõõmsaks Issandat nähes.

²¹Li Jesús quixye cui'chic reheb: -Chicuânk taxak li tuktûquil usilal êriq'uin. Jo' nak xinixtakla chak lin Yucua' lâin, jo'can ajcui' nak texintakla lâex, chan.

²¹Jeesus ütles nüüd neile taas: 'Rahu teile! Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid.'

²²Ut nak quixye a'an, quirapuheb ut quixye reheb: -C'ulumak li Santil Musik'ej.

²²Kui ta seda oli öelnud, puhus ta nende peale ja ütles neile: 'Võtke vastu Püha Vaim!

²³Li ani têcuy xmâc lâex, tâcuyek' ajcui' xmâc xban li Dios. Ut li ani inc'a' têcuy xmâc lâex, inc'a' ajcui' tâcuyek' xmâc xban li Dios, chan li Jesús.

²³Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud.'

²⁴Laj Tomás, a'an jun reheb lix tzolom cablaju, li neque'xye ajcui' lut re. A'an mâ ani sa' xyânkeb nak quixc'utbesi rib li Jesús chiruheb.

²⁴Aga Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, üks kaheteistkümnest, ei olnud nendega, kui Jeesus tuli.

²⁵Li rech aj tzolonelil que'xye re: -Xkil ru li Kâcua', chanqueb re. Abanan laj Tomás quixye reheb: -Cui inc'a' tincuil li retalil li claux sa' ruk' ut cui inc'a' tinq'ue li ru'uj cuuk' sa' xna'aj li claux ut cui inc'a' tinch'ic li cuuk' sa' xc'atk xsa', lâin inc'a' tinpâb nak xcuacli cui'chic chi yo'yo, chan laj Tomás.

²⁵Teised jüngrid ütlesid nüüd talle: 'Meie oleme näinud Issandat.' Aga tema ütles neile: 'Kui ma ei näe tema käte sees naelajälgi ning ei pista oma sõrme naelte asemeisse ega oma kätt tema külje sisse, ei usu ma mitte!'

²⁶Ac xnume' chic cuukub cutan nak que'xch'utub cui'chic ribeb lix tzolom li Jesús. Laj Tomás cuan sa' xyânkeb. Tz'aptz'ôqueb lix puertil li cab chi us. Nak que'ril ac xakâmil li Jesús chiruheb ut quixye reheb: -Chicuânk taxak li tuktûquil usilal êriq'uin, chan.

²⁶Ja kaheksa päeva pärast olid ta jüngrid taas kodus ja Toomas nendega. Uksed olid lukus, aga Jeesus tuli, jäi seisma nende keskele ja ütles: 'Rahu teile!'

²⁷Tojo'nak quixye re laj Tomás: -Il chi us li cuuk'. Ch'ic li ru'uj lâ cuuk' arin sa' xna'aj li claux. Ut ch'ic lâ cuuk' sa' xc'atk lin sa'. Chatpâbânk. ¿C'a'ut nak inc'a' xapâb nak xincuacli cui'chic chi yo'yo?-

²⁷Seejärel ta ütles Toomale: 'Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!'

²⁸Ut laj Tomás quixye re: -¡At Kâcua', at inDios!-

²⁸Toomas vastas talle: 'Minu Issand ja minu Jumal!'

²⁹Li Jesús quixye re: -Lâat toj xacuil cuu, tojo'nak xinâpâb. Abanan lâin ninye âcue, us xak reheb li neque'pâban cue chi inc'a' xe'ril cuu, chan li Jesús re.

²⁹Jeesus ütles talle: 'Kas sa usud seepärast, et sa oled mind näinud? Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad.'

³⁰Nabal chic li milagro quixbânu li Jesús chiruheb lix tzolom li inc'a' tz'îbanbil retalil sa' li hu a'in.Abanan li jo' q'uial tz'îbanbil retalil sa' li hu a'in, quitz'îbâc re nak têpâb nak li Jesús, a'an li Cristo. A'an li Ralal li Dios. Quitz'îbâc re nak riq'uin xpâbanquil tâcuânk êyu'am chi junelic sa' xc'aba' a'an.

³⁰Jeesus tegi jüngrite ees veel palju muid tunnustähti, mida ei ole sellesse raamatusse kirja pandud,

³¹Abanan li jo' q'uial tz'îbanbil retalil sa' li hu a'in, quitz'îbâc re nak têpâb nak li Jesús, a'an li Cristo. A'an li Ralal li Dios. Quitz'îbâc re nak riq'uin xpâbanquil tâcuânk êyu'am chi junelic sa' xc'aba' a'an.

³¹aga need on kirja pandud, et te usuksite, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu tema nimes.