¹Li Jesús cô sa' li tzûl Olivos.

¹Aga Jeesus läks Õlimäele.

²Cuulajak chic nak toj ek'ela cô cui'chic sa' li templo. Li q'uila tenamit que'cuulac riq'uin. Ut nak quic'ojla, qui-oc cui'chic chixch'olobanquil lix yâlal chiruheb.

²Kuid koidu ajal tuli ta tagasi pühakotta ning kogu rahvas tuli tema juurde ning ta istus ja õpetas neid.

³Eb laj fariseo ut eb laj tzolol chak'rab que'xc'am riq'uin li Jesús jun li ixk yô chixmuxbal ru xsumlajic nak que'xtau ut coxxe'xxakab chiruheb chixjunileb.

³Aga kirjatundjad ja variserid tõid abielurikkumiselt tabatud naise, panid ta keskele seisma

⁴Que'xye: -At tzolonel, li ixk a'in yô chixmuxbal ru xsumlajic nak xkatau.

⁴ja ütlesid Jeesusele: 'Õpetaja, see naine tabati abielurikkumiselt.

⁵Sa' li chak'rab li quixq'ue ke laj Moisés naxye nak cutbileb chi pec nak te'camsîk eb li ixk li neque'xmux ru lix sumlajic jo' xbânu li ixk a'in. Ut lâat, ¿c'a'ru nacaye? chanqueb.

⁵Mooses on Seaduses käskinud niisugused kividega surnuks visata. Mida nüüd sina ütled?'

⁶Que'xye re li Jesús chi jo'can yal re rilbal c'a' na ru tixye xban nak yôqueb chixsic'bal c'a'ru te'xjit cui'. Aban li Jesús quixxulub rib ut qui-oc chi tz'îbac chiru ch'och' riq'uin ru'uj ruk'.

⁶Aga seda nad ütlesid teda proovile pannes, et nad saaksid teda süüdistada. Jeesus kummardus ja kirjutas sõrmega maa peale.

⁷Ut xban nak yôqueb chixpatz'bal, li Jesús quixakli cui'chic ut quixye reheb: -Li ani mâc'a' xmâc sa' êyânk, a'an li xbên li tixcut li pec, chan.

⁷Aga kui nad küsides peale käisid, ajas Jeesus enese sirgu ja ütles neile: 'Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!'

⁸Ut quixxulub rib ut qui-oc cui'chic chi tz'îbac chiru ch'och'.

⁸Ja ta kummardus jälle ja kirjutas maa peale.

⁹Nak que'rabi li c'a'ru quixye, que'rec'a rib xban nak cuanqueb xmâc ut que'oc chi êlc chi xjûnkaleb. Xbên cua que'el li chêquel cuînk ut chirixeb a'an que'el li toj sâjeb. Quicana xjunes li Jesús ut li ixk xakxo chiru.

⁹Ja seda kuuldes lahkusid nad üksteise järel, vanematest alates, jäid üksnes tema ja keskel seisev naine.

¹⁰Li Jesús quixakli cui'chic ut quixye re li ixk: -¿Bar cuanqueb li yôqueb chi jitoc âcue? ¿Ma mâ ani xq'uehoc âcue chixtojbal âmâc? chan.

¹⁰Jeesus ajas enese sirgu ja ütles talle: 'Naine, kus nad on? Kas keegi ei ole sind surma mõistnud?'

¹¹Ut li ixk quixye re: -Mâ jun, Kâcua'.- Ut li Jesús quixye re: -Chi moco lâin tatinq'ue chixtojbal âmâc. Ayu ut matmâcob chic, chan.

¹¹Tema ütles: 'Ei keegi, Issand!' Aga Jeesus ütles: 'Ega minagi mõista sind surma. Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!']

¹²Li Jesús quiâtinac cui'chic riq'uineb li tenamit ut quixye reheb: -Lâin lix cutan saken li ruchich'och'. Li ani tâpâbânk cue lâin, inc'a' chic tâcuânk sa' xk'ojyînal ru li mâc. Tâcuânk ban sa' cutan saken ut tâcuânk xyu'am chi junelic, chan.

¹²Siis Jeesus rääkis neile taas: 'Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus.'

¹³Ut eb laj fariseo que'xye re: -Mâc'a' na-oc cui' li c'a'ru yôcat chixyebal xban nak châcuix ajcui' lâat yôcat chi âtinac, chanqueb.

¹³Siis ütlesid variserid talle: 'Sina tunnistad iseenese kohta, sinu tunnistus ei ole õige.'

¹⁴Li Jesús quixye reheb: -Cuan xcuanquil li ninye usta yôquin chi âtinac chicuix lâin xban nak tz'akal yâl li ninye. Lâex inc'a' nequenau bar xinchal chak, chi moco nequenau bar tinxic. Ca'aj cui' lâin ninna'oc re bar xinchal chak ut bar tinxic.

¹⁴Jeesus kostis: 'Isegi kui ma enese kohta tunnistan, on minu tunnistus õige, sest ma tean, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen. Aga teie ei tea, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen.

¹⁵Lâex nequexrakoc âtin jo' nequeraj lâex êjunes. Lâin mâ ani sa' aj bên yôquin chi rakoc âtin.

¹⁵Teie mõistate kohut maailma kombel, mina ei mõista kohut kellegi üle.

¹⁶Abanan cui tinrakok âtin, tinbânu sa' tîquilal xban nak inc'a' ninrakoc âtin injunes. Ninbânu ban jo' naraj lin Yucua' li quitaklan chak cue.

¹⁶Aga kui ma mõistangi kohut, siis on minu otsus õige, sest mina ei ole üksi, vaid minuga on Isa, kes minu on saatnud.

¹⁷Sa' lê chak'rab tz'îbanbil retalil cui cuan cuibeb li cuînk junaj lix c'a'uxeb riq'uin li c'a'ru te'xye, tento xpâbanquil li râtineb.

¹⁷Ja peale selle on ka teie Seadusesse kirjutatud, et kahe inimese tunnistus on õige.

¹⁸Lâin ninye li yâl chicuix ajcui' lâin. Ut lin Yucua' li quitaklan chak cue, a'an naxch'olob ajcui' li yâl chicuix, chan li Jesús.

¹⁸Mina ise olen tunnistajaks enese kohta ning minu kohta tunnistab Isa, kes minu on saatnud.'

¹⁹Eb laj fariseo que'chak'oc ut que'xye re: -¿Ani lâ yucua'? chanqueb re. Li Jesús quixye reheb: -Lâex inc'a' nequenau ani lin Yucua' xban nak inc'a' nequenau cuu lâin. Cui ta nequenau cuu lâin, nequenau aj raj cui' ru lin Yucua', chan reheb.

¹⁹Siis nad ütlesid talle: 'Kus on sinu Isa?' Jeesus vastas: 'Teie ei tunne mind ega minu Isa. Kui te tunneksite mind, tunneksite te ka mu Isa.'

²⁰Chixjunil a'in quixye li Jesús reheb nak yô chixch'olobanquil lix yâlal chiruheb li cuanqueb sa' li templo sa' li na'ajej bar neque'xq'ue cui' lix mayejeb. Ut mâ ani quichapoc re xban nak toj mâji' nacuulac xk'ehil.

²⁰Neid sõnu rääkis Jeesus pühakojas aardekirstu juures õpetades, ja ükski ei vahistanud teda, sest tema tund ei olnud veel tulnud.

²¹Ut li Jesús quixye cui'chic reheb: -Lâin tinxic. Tinêsic' raj chic abanan inc'a' tinêtau xban nak inc'a' târûk texxic bar tinxic cui' lâin. Texcâmk ban sa' lê mâc, chan.

²¹Siis ütles Jeesus neile taas: 'Mina lähen ära ja te otsite mind, ja te surete oma pattudesse. Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla.'

²²Ut eb laj judío que'xye: -A'an xye nak inc'a' naru toxic bar tâxic cui' a'an. ¿C'a'ut nak xye ke chi jo'can? ¿Ma yô chixc'oxlanquil xcamsinquil rib? chanqueb.

²²Nüüd ütlesid juudid: 'Kas ta ehk kavatseb ennast tappa, et ta ütleb: Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla?'

²³Li Jesús quixye reheb: -Lâex aj ruchich'och'. Abanan lâin mâcua'in aj ruchich'och'. Lâin sa' choxa xinchal chak.

²³Ja Jeesus ütles neile: 'Teie olete alt, mina ülalt. Teie olete sellest maailmast, mina ei ole sellest maailmast.

²⁴Jo'can nak xinye êre nak texcâmk sa' lê mâc. Lâex texcâmk sa' lê mâc cui inc'a' nequepâb nak lâin ac cuanquin ajcui' chak sa' xticlajic jo' xinye êre, chan li Jesús.

²⁴Ma just ütlesin teile, et te surete oma pattudesse; sest kui te ei usu, et mina olen see, siis te surete oma pattudesse.'

²⁵Ut eb a'an que'xye re: -Ye ke. ¿Anihat tz'akal lâat? chanqueb. Li Jesús quixye reheb: -Chalen sa' xticlajic quinye chak êre anihin lâin.

²⁵Nüüd nad küsisid temalt: 'Kes sa siis oled?' Jeesus ütles neile: 'Mis ma üldse teiega räägin?

²⁶Nabal li c'a'ak re ru naru tinye raj êre re xrakbal âtin sa' êbên. Li ani quitaklan chak cue, a'an tîc xch'ôl ut naxye li yâl. Li c'a'ru xc'ut chicuu li quitaklan chak cue, a'an li ninye êre lâex li cuanquex sa' ruchich'och', chan.

²⁶Mul on palju rääkida teie kohta, ka kohut mõista. Kuid tema, kes minu on saatnud, on tõene, ja mina räägin maailmale vaid seda, mida ma temalt olen kuulnud.'

²⁷Abanan eb a'an inc'a' que'xtau ru nak li Jesús yô chi âtinac chirix li Acuabej Dios.

²⁷Nad ei saanud aru, et ta rääkis neile Isast.

²⁸Ut quixye ajcui' li Jesús reheb: -Nak acak xinêtaksi chiru li cruz re incamsinquil toj aran têq'ue retal nak lâin li taklanbilin chak xban li Dios. Ut tênau nak mâc'a' ninbânu injunes. Li c'a'ru ninye lâin, a'an li quixc'utbesi chicuu lin Yucua'.

²⁸Siis ütles Jeesus: 'Kui te Inimese Poja olete ülendanud, siis te mõistate, et mina olen see ja et ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin nõnda, nagu Isa mind on õpetanud.

²⁹Li ani quitaklan chak cue, a'an cuan cuiq'uin. A'an inc'a' quinixcanab injunes xban nak lâin junelic ninbânu li c'a'ru naraj a'an, chan li Jesús.

²⁹Ja minuga on tema, kes minu on saatnud, ta ei ole jätnud mind üksi, kuna ma teen alati seda, mis talle meeldib.'

³⁰Nabaleb que'pâban re li Jesús nak que'rabi li c'a'ru quixye.

³⁰Kui ta seda rääkis, hakkasid temasse uskuma paljud.

³¹Li Jesús quiâtinac riq'uineb laj judío li que'pâban re. Quixye reheb: -Cui lâex têbânu li c'a'ru ninye êre, lâexak tz'akal intzolom.

³¹Siis ütles Jeesus juutidele, kes temasse uskusid: 'Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid

³²Tênau chic lix yâlal. Ut nak acak xenau chic lix yâlal, libre chic cuânkex, chan.

³²ning tunnetate tõde, ja tõde vabastab teid.'

³³Eb a'an que'chak'oc ut que'xye: -Lâo ralal xc'ajol laj Abraham. Mâ jun cua c'ayinbilo chi c'anjelac chiru anihak. ¿C'a'ut nak nacaye nak libre chic cuânko?

³³Nad vastasid talle: 'Me oleme Aabrahami järglased ega ole iial kedagi orjanud, kuidas sina siis ütled: Te saate vabaks?'

³⁴Li Jesús quixye reheb: -Relic chi yâl ninye êre nak chixjunileb li neque'xbânu li mâusilal cuanqueb rubel xcuanquil li mâc. Chanchan nak c'ayinbileb chi c'anjelac chiru.

³⁴Jeesus vastas neile: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, igaüks, kes teeb pattu, on patu ori.

³⁵Junak c'ayinbil chi c'anjelac moco tâcanâk ta chi junaj cua sa' rochoch lix patrón. A'ut li alalbej, a'an tento nak tâcanâk sa' rochoch chi junaj cua.

³⁵Ori ei jää majja alatiseks, poeg jääb alatiseks.

³⁶Jo'can nak cui lâin li C'ajolbej tincolok êre chiru li mâc, relic chi yâl libre chic cuânkex.

³⁶Kui nüüd Poeg teid vabastab, siis olete tõepoolest vabad.

³⁷Lâin ninnau nak lâex xcomonex li ralal xc'ajol laj Abraham. Abanan cuan sa' êyânk li te'raj incamsinquil xban nak inc'a' nacuulac chiruheb li c'a'ru yôquin chixyebal.

³⁷Ma tean, et te olete Aabrahami järglased, kuid te otsite võimalust mind tappa, sest minu sõna ei mahu teisse.

³⁸Lâin ninye li c'a'ru quixc'ut chicuu lin Yucua'. Ut eb a'an neque'xbânu li c'a'ru quixye reheb lix yucua'eb a'an, chan.

³⁸Mina räägin, mida ma olen näinud oma Isa juures, ja teie teete, mida te olete kuulnud oma isalt.'

³⁹Eb a'an que'xye re: -Laj Abraham, a'an li kaxe'tônil yucua', chanqueb. Li Jesús quixye reheb: -Cui ta lâex ralal xc'ajol laj Abraham, têbânu raj jo' quixbânu laj Abraham. Châbil raj lê na'leb jo' xna'leb a'an nak quicuan.

³⁹Nad kostsid: 'Meie isa on Aabraham.' Jeesus ütles neile: 'Kui te oleksite Aabrahami lapsed, siis te teeksite Aabrahami tegusid.

⁴⁰Abanan lâex têraj incamsinquil xban nak lâin xinye êre lix yâlal jo' quic'utbesîc chicuu xban li Dios Acuabej. Laj Abraham inc'a' quixbânu jo' yôquex lâex.

⁴⁰Aga nüüd te otsite võimalust tappa mind - inimest, kes ma olen teile rääkinud tõtt, mida ma Jumala juures olen kuulnud. Seda ei ole Aabraham teinud.

⁴¹Inc'a' yôquex chixbânunquil li quixye laj Abraham. Yôquex ban chixbânunquil li naxye lê yucua', chan li Jesús. Eb a'an que'chak'oc ut que'xye re: -Moco lâo ta ralal xc'ajol laj co'bêt. Jun ajcui' li kayucua' cuan. A'an li Dios, chanqueb.

⁴¹Teie teete oma isa tegusid.' Nad ütlesid talle: 'Meie ei ole sündinud liiderdamisest, meil on üks isa - Jumal.'

⁴²Li Jesús quixye reheb: -Cui ta yâl nak li Dios êyucua', niquinêra raj lâin xban nak riq'uin li Dios quinchal chak. Cuanquin arin sa' êyânk. Inc'a' quintakla chak cuib injunes. A' li Dios, a'an li quitaklan chak cue.

⁴²Jeesus ütles neile: 'Kui Jumal oleks teie Isa, siis te armastaksite mind, sest mina olen pärit Jumalast ja tulnud siia. Mina ei ole ju tulnud omapäi, vaid tema on minu läkitanud.

⁴³¿C'a'ut nak inc'a' nequetau ru li c'a'ru ninye? Inc'a' nequec'ul li cuâtin xban nak inc'a' nequeraj rabinquil li c'a'ru yôquin chixyebal.

⁴³Miks te ei mõista mu kõnet? Seepärast, et teie ei suuda kuulata minu sõna.

⁴⁴Lâex ralal xc'ajol laj tza. A'an li nataklan sa' êbên. Lâex nequebânu li c'a'ru naraj a'an xban nak cuanquex rubel xcuanquil. A'an aj camsinel chalen sa' xticlajic. Inc'a' nacuulac chiru li yâl xban nak a'an aj tic'ti'. Ac re nak natic'ti'ic. A'an li xyucua'il li tic'ti'.

⁴⁴Teie olete oma isast kuradist ning tahate teha oma isa himude järgi. Tema on mõrtsukas algusest peale, ta ei püsinud tões, sest temas ei ole tõde. Kui ta räägib valet, siis ta räägib enda oma, sest ta on valetaja ja vale isa.

⁴⁵Lâin ninye êre lix yâlal. Jo'can nak inc'a' niquinêpâb.

⁴⁵Aga et mina kõnelen tõtt, siis te ei usu mind.

⁴⁶¿Ma cuan junak sa' êyânk târûk tixye nak cuan inmâc lâin? Cui ninye li yâl, ¿c'a'ut nak inc'a' niquinêpâb?

⁴⁶Kes teist saab tõestada mul ühegi patu olevat? Kui ma räägin tõtt, miks te siis ei usu mind?

⁴⁷Cui ta lâex ralal xc'ajol li Dios, nequepâb raj li c'a'ru naxye. Abanan lâex mâcua'ex ralal xc'ajol li Dios. Jo'can nak inc'a' nequeraj rabinquil li c'a'ru naxye, chan li Jesús.

⁴⁷Kes on Jumalast, see kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule selle pärast, et teie ei ole Jumalast.'

⁴⁸Que'chak'oc eb laj judío ut que'xye re: -Yâl ajcui' nacaye. Samaria lâ tenamit ut cuan mâus aj musik'ej âcuiq'uin, chanqueb.

⁴⁸Juudid kostsid talle: 'Eks meil ole õigus, kui me ütleme, et sina oled samaarlane ja et sinus on kuri vaim?'

⁴⁹Li Jesús quixye reheb: -Mâc'a' mâus aj musik'ej cuiq'uin. Li c'a'ru yôquin chixbânunquil lâin, a'an xq'uebal xlok'al lin Yucua'. Abanan lâex niquinêtz'ektâna.

⁴⁹Jeesus vastas: 'Minus ei ole kuri vaim, vaid ma austan oma Isa, teie aga teotate mind.

⁵⁰Lâin inc'a' ninsic' inlok'al. Abanan cuan jun naraj nak tâq'uehek' inlok'al. Ut a'an li târakok âtin sa' êbên xban nak yôquex chintz'ektânanquil.

⁵⁰Aga mina ei taotle tunnustust iseendale. On üks, kes on uurija ja kohtunik.

⁵¹Relic chi yâl ninye êre nak li ani tixbânu li c'a'ru ninye, li jun a'an inc'a' tâcâmk, chan.

⁵¹Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui keegi paneb tallele mu sõnad, siis ta ei näe surma iialgi!'

⁵²Eb laj judío que'chak'oc ut que'xye: -Anakcuan nakanau chi tz'akal nak cuan mâus aj musik'ej âcuiq'uin. Laj Abraham quicam ut que'cam ajcui' eb li profeta. Abanan lâat nacaye nak li ani tâbânûnk re li c'a'ru nacaye inc'a' tâcâmk.

⁵²Juudid ütlesid talle: 'Nüüd on selge, et sinus on kuri vaim. Aabraham on surnud ja prohvetid on surnud, ent sina ütled: Kui keegi paneb tallele mu sõnad, siis ta ei maitse surma iialgi.

⁵³¿Ma k'axal nim ta bi' âcuanquil lâat chiru laj Abraham li kaxe'tônil yucua'? A'an quicam ut que'cam ajcui' li profeta. ¿Anihat lâat nak nacaye chi jo'can? chanqueb re.

⁵³Kas sina oled suurem kui meie isa Aabraham, kes on surnud? Ja prohvetid on samuti surnud. Kelleks sina ennast pead?'

⁵⁴Li Jesús quixye reheb: -Cui lâin tinq'ue inlok'al injunes, mâc'a' na-oc cui' lin lok'al. Li naq'uehoc lin lok'al, a'an lin Yucua' li nequeye lâex nak a'an lê Dios.

⁵⁴Jeesus vastas: 'Kui ma ülistaksin iseennast, siis ei oleks mu ülistus mitte midagi. See, kes mind ülistab, on mu Isa, kellest teie ütlete: 'Ta on meie Jumal.'

⁵⁵Lâex inc'a' nequenau ru a'an. Abanan lâin ninnau ru. Cui ut tinye ta nak inc'a' ninnau ru, lâinak raj aj tic'ti' jo' lâex. Aban lâin ninnau ru ut ninbânu li c'a'ru naxye a'an.

⁵⁵Teie küll ei tunne teda, aga mina tunnen. Ja kui mina ütleksin, et ma teda ei tunne, siis ma oleksin teiesarnane valetaja. Kuid mina tunnen teda ja panen tallele tema sõna.

⁵⁶Laj Abraham lê xe'tônil yucua' quisaho' sa' xch'ôl nak tinchâlk sa' ruchich'och'. Quiril nak quinc'ulun ut quisaho' sa' xch'ôl xban, chan li Jesús reheb.

⁵⁶Teie isa Aabraham tundis suurt rõõmu sellest, et ta saab näha minu päeva, ja ta nägi seda ja rõõmustas.'

⁵⁷Eb a'an que'xye re: -¿Chanru nak xacuil ru laj Abraham? Lâat toj mâji' nacabânu lajêb roxc'âl chihab, chanqueb.

⁵⁷Nüüd ütlesid juudid temale: 'Sina ei ole veel viiekümneaastanegi ja tahad olla näinud Aabrahami?'

⁵⁸Li Jesús quichak'oc ut quixye reheb: -Relic chi yâl tinye êre nak chalen chak sa' xticlajic nak toj mâji' nayo'la laj Abraham, ac cuanquin ajcui' chak lâin, chan li Jesús.C'ajo' nak que'josk'o' ut que'oc raj chixcutinquil chi pec. Abanan li Jesús quixmuk rib chiruheb. Qui-el sa' li templo ut cô.

⁵⁸Jeesus ütles neile: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, enne kui Aabraham sündis, olen mina.'

⁵⁹C'ajo' nak que'josk'o' ut que'oc raj chixcutinquil chi pec. Abanan li Jesús quixmuk rib chiruheb. Qui-el sa' li templo ut cô.

⁵⁹Nüüd nad võtsid kive, et teda nendega surnuks visata. Aga Jeesus peitis enese ära ja lahkus pühakojast.