¹Incßaß quicuulac chiru laj Jonás nak li Dios incßaß quixrahobtesiheb laj Nínive. Cßajoß nak quipoß.

¹Aga see oli Joonale väga vastumeelt ja ta viha süttis põlema.

²Joßcan nak quitijoc chiru li Dios ut quixye re: —At Kâcuaß, ¿ma mâcuaß ta biß aßin quincßoxla nak toj cuanquin chak saß lin tenamit? Joßcan nak quinêlelic raj châcuu ut côin raj Tarsis. Ninnau nak lâat jun Dios nim âcuyum. Nacat-uxtânan u ut nacattokßoban u. Elajic nacatjoskßoß ut incßaß nacabânu li raylal li nacacßoxla xbânunquil.

²Ja ta palus Issandat ning ütles: 'Oh Issand! Eks olnud see minugi sõna, kui ma olin alles kodumaal? Sellepärast ma tahtsingi eelmisel korral põgeneda Tarsisesse, sest ma teadsin, et sina oled armuline ja halastaja Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ja et sa kahetsed kurja.

³Joßcan nak nintzßâma châcuu, at Kâcuaß, chinâcuisi saß ruchichßochß xban nak kßaxal us chokß cue li câmc chiru nak yoßyôkin, chan laj Jonás.

³Seepärast, Issand, võta nüüd ometi minust mu hing, sest mul on parem surra kui elada!'

⁴Ut li Dios quixye re: —¿Ma nacacßoxla nak us nacabânu nak nacatpoß?—

⁴Aga Issand küsis: 'Kas sul on õigus vihastada?'

⁵Ut qui-el chak laj Jonás saß li tenamit Nínive ut quixyîb jun lix chßina muhebâl saß relebâl sakße chire li tenamit. Tojoßnak quicßojla saß lix muhebâl, roybeninquil cßaß na ru tixcßul li tenamit.

⁵Siis Joona läks linnast välja ja asus ida poole linna; ta tegi enesele sinna lehtmajakese ja istus selle varjus, et näha, mis linnaga juhtub.

⁶Ut li Dios quixqßue chi qßuîc jun tôn li cßum. Quichamoß ut quixhel rib saß xbên xmuhebâl laj Jonás re nak tâhilânk saß mu ut re nak tânumekß lix chßißchßißil. Ut laj Jonás cßajoß nak quisahoß saß xchßôl riqßuin li jun tôn chi cßum.

⁶Ja Issand Jumal käskis kiikajonipuul kasvada Joona kohale ja olla ta peale varjuks ning päästa ta tema vaevast. Ja Joona rõõmustas väga kiikajonipuu pärast.

⁷Joß cuulajak chic nak yô chi sakêuc quixtakla jun li motzoß li Dios re tixcßux lix tônal li cßum. Ut li cßum quichakic.

⁷Aga järgmise päeva koites saatis Jumal ussi, kes näris kiikajonipuud, nõnda et see kuivas.

⁸Ut nak quitikcuoß li sakße, li Dios quixtakla chak jun li tikcual ikß yô chi châlc saß releb sakße. Ut laj Jonás quicßateß xban li sakße ut quichal xlubic. Qui-oc xtzßâmanquil xcamic ut quixye: —Kßaxal us raj chokß cue li câmc chiru nak yoßyôkin arin saß ruchichßochß, chan.

⁸Ja kui päike tõusis, saatis Jumal kõrvetava idatuule ja päike pistis Joonat pähe, nõnda et ta oli minestamas; siis ta palus enesele surma ja ütles: 'Mul on parem surra kui elada!'

⁹Ut li Kâcuaß Dios quixye re: —¿Ma nacacßoxla nak us nacabânu nak nacatpoß xban nak xchakic li cßum? chan li Dios re. Ut laj Jonás quichakßoc ut quixye: —Yâl. Us ninbânu nak ninjoskßoß. Cuan xyâlal nak ninpoß toj retal nacuaj raj câmc, chan.

⁹Aga Jumal küsis Joonalt: 'Kas sul on õigus vihastada kiikajonipuu pärast?' Tema vastas: 'Küllap mul on õigus vihastada surmani.'

¹⁰Ut li Dios quixye re: —Lâat ra xacuecßa nak xchakic li jun tôn chi cßum li moco xatcßanjelac ta re raubal, chi moco lâat ta xatqßuehoc re chi mokc. Chiru jun kßojyîn quichamoß ut chiru jun kßojyîn quichakic.Cui ra xacuecßa nak xchakic li jun tôn chi cßum, ¿ma tojaß ta chic lâin incßaß tincuil xtokßobâl ruheb li tenamit Nínive? Saß li tenamit aßan cuan numenak cuakcßâl mil chi cristian ut eb aßan incßaß nequeßxnau xqßuebal retal bar cuan li us ut bar cuan li incßaß us. Ut cuanqueb ajcuiß nabal li xul. ¿Ma incßaß ta biß us xtokßobanquil ru li tenamit aßan? chan li Dios.

¹⁰Siis ütles Issand: 'Sina tahaksid armu anda kiikajonipuule, mille kallal sa ei ole näinud vaeva ja mida sa ei ole kasvatanud, mis ühe ööga sündis ja ühe ööga hukkus,

¹¹Cui ra xacuecßa nak xchakic li jun tôn chi cßum, ¿ma tojaß ta chic lâin incßaß tincuil xtokßobâl ruheb li tenamit Nínive? Saß li tenamit aßan cuan numenak cuakcßâl mil chi cristian ut eb aßan incßaß nequeßxnau xqßuebal retal bar cuan li us ut bar cuan li incßaß us. Ut cuanqueb ajcuiß nabal li xul. ¿Ma incßaß ta biß us xtokßobanquil ru li tenamit aßan? chan li Dios.

¹¹aga mina ei peaks armu andma Niinevele, sellele suurele linnale, kus on enam kui kaksteist korda kümme tuhat inimest, kes ei oska vahet teha oma parema ja vasaku käe vahel, ja kus on palju loomi!'