¹Nabaleb li que'yaloc re xtz'îbanquil chi tz'akal re ru chanru lix na'leb li Jesucristo nak quicuan sa' kayânk.

¹Juba mitmed on võtnud kätte koostada jutustus neist asjust, mis meie seas on aset leidnud,

²Li que'c'utuc chak chiku, a'an eb li tz'akal que'iloc chak re riq'uin xnak'eb ru chanru quic'ulman chalen nak quixtiquib chak lix c'anjel ut que'xch'olob lix yâlal.

²nõnda nagu seda on meile edasi andnud need, kes ise algusest peale on seda oma silmaga näinud ja on saanud sõna sulasteks.

³At Kâcua' Teófilo, lâat cuan âcuanquil. Nak ac xintz'ili rix chi us chixjunil li c'a'ru quic'ulman, xinc'oxla nak us tintz'îbak âcuiq'uin re xyebal âcue chi tz'akal re ru chanru tz'akal quic'ulman.

³Seepärast on mullegi tundunud õige, pärast kõigega algusest peale täpset tutvumist, kirjutada sinu jaoks, üliauline Teofilos, järgemööda kõik üles,

⁴Yôquin chi tz'îbac âcuiq'uin re nak tâq'ue retal chi tz'akal lix yâlal li xatzol cui' âcuib.

⁴et sa võiksid õppida tundma sulle õpetatud asjade usaldusväärsust.

⁵Sa' eb li cutan nak quicuan chok' rey laj Herodes aran Judea, quicuan jun laj tij aj Zacarías xc'aba'. A'an xcomoneb li ralal xc'ajol laj Abías. Li rixakil xElisabet xc'aba'. A'an xcomoneb li ralal xc'ajol laj Aarón.

⁵Juuda kuninga Heroodese päevil elas preester, nimega Sakarias, Abija teenistuskorrast, ta naine oli Aaroni tütardest ja tema nimi oli Eliisabet.

⁶Laj Zacarías ut li rixakil, a'an tîqueb xch'ôl chiru li Dios. Junelic neque'xq'ue xch'ôleb chixbânunquil chi tz'akal lix chak'rabinquileb ut lix taklanquileb xban li Kâcua' Dios.

⁶Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigi Issanda käskude ja nõudmiste järgi.

⁷Abanan mâc'a' xcoc'aleb xban nak lix Elisabet inc'a' naq'uiresin ut xban ajcui' nak ac chêqueb chic.

⁷Aga neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu, ja nad mõlemad olid väga eakad.

⁸Sa' jun li cutan laj Zacarías yô chixbânunquil lix c'anjel chiru li Dios sa' li templo jo' c'aynakeb xbânunquil.

⁸Sündis aga, kui Sakarias oli oma teenistuskorra aegu preestritalituses Jumala ees,

⁹Quit'ane' sa' xbên laj Zacarías oc sa' li Santil Na'ajej sa' li templo chixc'atbal li incienso.

⁹et liisk langes ametikombe järgi talle minna Issanda templisse suitsutama.

¹⁰Nak yô chi c'atc li incienso chixjunileb li tenamit ch'utch'ûqueb chirix cab ut yôqueb chi tijoc.

¹⁰Kui kogu rahvahulk palvetas õues suitsutamistunnil,

¹¹Sa' li hônal a'an quixc'utbesi rib chiru laj Zacarías jun x-ángel li Kâcua' Dios. Xakxo sa' xnim chixc'atk li artal li nac'atman cui' li incienso.

¹¹ilmus talle Issanda ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool.

¹²C'ajo' nak quisach xch'ôl laj Zacarías nak quiril li ángel ut quixucuac.

¹²Teda nähes Sakarias kohkus ja kartus langes ta peale.

¹³Ut li ángel quixye: -At Zacarías, matxucuac. Li Dios xrabi li c'a'ru xatz'âma. Lix Elisabet lâ cuixakil tâcuânk jun xc'ula'al ut Juan tâq'ue chok' xc'aba'.

¹³Aga ingel ütles talle: 'Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes.

¹⁴Nak tâyo'lâk lâ cualal, c'ajo' nak tâsahok' sa' âch'ôl lâat ut nabaleb ajcui' li cristian te'sahok' sa' xch'ôleb.

¹⁴Ja temast on sul rõõmu ja hõiskamist ning paljud rõõmustavad tema sündimisest,

¹⁵Lâ cualal li tâyo'lâk tâq'uehek' xcuanquil xban li Dios. A'an inc'a' tâuc'ak vino chi moco li ha' li nacaltesin. Ut ac cuânk chak li Santil Musik'ej riq'uin nak toj mâji'ak nayo'la.

¹⁵sest ta saab suureks Issanda silmis. Ta ei tohi juua veini ega muud vägijooki, ja ta täidetakse Püha Vaimuga juba oma ema ihus.

¹⁶Ut sa' xc'aba' a'an nabaleb li ralal xc'ajol laj Israel te'xsic' cui'chic li Kâcua' Dios.

¹⁶Ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole.

¹⁷A'an xbên cua tâxic chiru li Kâcua' chixch'olobanquil lix yâlal. Cuânk li Santil Musik'ej riq'uin ut cuânk xcuanquil jo' li cuanquilal li quiq'uehe' re laj Elías xban li Dios. Ut sa' xc'aba' a'an te'xc'am cui'chic rib sa' usilal li yucua'bej riq'uineb li alalbej. Eb laj k'etol âtin te'xjal xna'leb ut te'xtzol ribeb riq'uineb li tîqueb xch'ôl. Tixcauresi li tenamit chixc'ulbal li Kâcua', chan li ángel.

¹⁷Ja ta ise käib tema eel Eelija vaimus ning väes, et pöörata isade südant laste poole ja sõnakuulmatuid õigete meelsusse, et kujundada Issandale valmistatud rahvast.'

¹⁸Quichak'oc laj Zacarías ut quixye: -¿Chanru nak tinnau nak yâl li yôcat chixyebal cue? Lâin tîxin chic. Jo'can ajcui' li cuixakil, chan.

¹⁸Sakarias küsis inglilt: 'Millest ma võiksin seda ära tunda? Mina olen ju vana mees ja mu naine on väga eakas.'

¹⁹Ut li ángel quixye: -Lâin li ángel Gabriel li ninc'anjelac chiru li Dios. Ut a'an xtaklan chak cue xyebal âcue li châbil esilal a'in.

¹⁹Ja ingel vastas talle: 'Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja mind on läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit.

²⁰Anakcuan lâat tatcanâk chi mem xban nak inc'a' xapâb li c'a'ru xinye. Inc'a' tat-âtinak toj tâcuulak xk'ehil nak tâc'ulmânk chixjunil a'in, chan li ángel.

²⁰Ja vaata, sa jääd keeletuks ega saa kõnelda kuni päevani, mil see sünnib, seepärast et sa ei ole uskunud mu sõnu, mis lähevad täide omal ajal.'

²¹Eb li tenamit cuanqueb chirix cab. Yôqueb chiroybeninquil laj Zacarías. Yôqueb chixc'oxlanquil c'a'ru xc'ul nak xbay chak sa' li templo.

²¹Rahvas oli ootamas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua viibis templis.

²²Ut nak qui-el chak sa' li templo mem chic laj Zacarías. Inc'a' chic naâtinac. Yal ruk' aj chic naxc'ut chiruheb li neque'âtinan re. Ticto que'xtau ru nak quic'utbesîc chak chiru jun li visión sa' li templo.

²²Aga kui ta oli välja tulnud, ei saanud ta nendega rääkida. Ja nad mõistsid, et ta oli templis näinud nägemust. Tema üksnes viipas neile käega ning jäi tummaks.

²³Nak ac xrake' xbânunquil lix c'anjel sa' li templo, laj Zacarías quisuk'i sa' rochoch.

²³Kui Sakariase teenistuskorra päevad lõppesid, läks ta koju.

²⁴Ut chirix chic a'an lix Elisabet, li rixakil laj Zacarías, quicana chi yaj aj ixk. Ut chiru ôb po quicana sa' li rochoch. Mâ bar qui-el ut yô chixyebal sa' xch'ôl:

²⁴Aga pärast neid päevi jäi ta naine Eliisabet lapseootele ja hoidis ennast varjul viis kuud, öeldes:

²⁵-Jo'ca'in nak xruxtâna cuu li Kâcua'. Xrisi lin xutân chiruheb li tenamit nak xq'ue jun lin c'ula'al, chan.

²⁵'Nõnda on Issand mulle teinud neil päevil, mil ta minu peale vaatas, et võtta ära häbi, mis mul oli inimeste silmis.'

²⁶Nak ac yô chic xcuak po xcanajic chi yaj aj ixk lix Elisabet, li ángel Gabriel quitaklâc xban li Dios sa' jun li tenamit Nazaret xc'aba' li cuan xcuênt Galilea.

²⁶Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret,

²⁷Quitaklâc riq'uin jun li xka'al xMaría xc'aba' toj mâji' cuanjenak riq'uin cuînk. Ac tz'âmanbil xban jun li cuînk aj José xc'aba'. Li cuînk a'an xcomoneb li ralal xc'ajol li rey David.

²⁷neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja.

²⁸Li ángel quicuulac riq'uin lix María ut quixye re: -Sahak taxak sa' lâ ch'ôl xban nak lâat li sic'bil âcuu. Li Kâcua' cuan âcuiq'uin ut osobtesinbilat sa' xyânkeb li ixk, chan li ángel.

²⁸Tema juurde tulles ütles Gabriel: 'Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!'

²⁹Ut lix María quisach xch'ôl chirabinquil li quixye li ángel. -¿C'a'ru xyâlal li âtin li xye cue? chan sa' xch'ôl.

²⁹Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada.

³⁰Ut li ángel quixye re: -Matxucuac, María. Li Dios xsic'oc âcuu xban nak châbil âna'leb.

³⁰Ja ingel ütles talle: 'Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures!

³¹Anakcuan tatcanâk chi yaj aj ixk. Li Dios tixq'ue jun âc'ula'al têlom ut Jesús lix c'aba' tâq'ue.

³¹Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus.

³²Nimak xcuanquil nak tâcuânk ut chixjunileb te'na'ok re nak a'an tz'akal Ralal li Dios. Ut li Kâcua' tâq'uehok xcuanquil chi taklânc jo' nak quicuan chi taklânc li rey David lix xe'tônil yucua'.

³²Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni.

³³A'anak chic li cuânk xcuanquil chi taklânc sa' xbêneb li ralal xc'ajol laj Jacob. Ut lix cuanquilal tâcuânk chi junelic. Inc'a' tâosok', chan li ángel.

³³Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu.'

³⁴Quichak'oc lix María ut quixye: -¿Chanru nak tâcuânk inc'ula'al xban nak lâin moco cuanquin ta riq'uin cuînk? chan lix María.

³⁴Aga Maarja küsis inglilt: 'Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud?'

³⁵Li ángel quixye re: -Riq'uin xcuanquil li Santil Musik'ej tatcanâk chi yaj aj ixk. Lix cuanquil li nimajcual Dios tâcuânk âcuiq'uin. Ut li c'ula'al li tâyo'lâk, a'an santo ut tz'akal ralal li Dios.

³⁵Ja ingel vastas talle: 'Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks.

³⁶Jo'can ajcui' lix Elisabet lâ cuech'alal yaj aj ixk anakcuan. Ac cuakib po chic xcanajic chi yaj aj ixk, usta ac tîx chic ut usta chixjunileb que'xye nak a'an inc'a' tâcuânk xcoc'al.

³⁶Ja vaata, ka su sugulane Eliisabet on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks,

³⁷Riq'uin a'in nac'utun nak mâc'a' ch'a'aj chiru li Dios, chan li ángel.

³⁷sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu.'

³⁸Ut lix María quixye: -Lâin aj c'anjel chiru li Kâcua' Dios. Xbânuhak cuiq'uin li c'a'ru xaye, chan. Ut chirix chic a'an, cô li ángel.

³⁸Aga Maarja ütles: 'Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!' Ja ingel läks ära tema juurest.

³⁹Ac xnume' chic cuib oxib cutan nak lix María cô sa' junpât sa' jun li na'ajej tzûl ru cuan sa' xcuênt Judea.

³⁹Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mäestikku Juuda linna

⁴⁰Quicuulac sa' rochoch laj Zacarías ut quixq'ue xsahil xch'ôl lix Elisabet.

⁴⁰ja tuli Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti.

⁴¹Nak quirabi lix sahil xch'ôl lix Elisabet li quiq'uehe' xban lix María, quirec'a nak qui-ec'an chak lix c'ula'al. Ut sa' ajcui' li hônal a'an lix Elisabet quinujac chi Santil Musik'ej.

⁴¹Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu

⁴²Ut lix Elisabet quixye chi cau xyâb xcux: -Osobtesinbilat sa' xyânkeb chixjunileb li ixk ut osobtesinbil ajcui' lâ c'ula'al li tâyo'lâk.

⁴²ja hüüdis suure häälega: 'Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili!

⁴³Lâin moco inc'ulub ta nak tatchâlk chicuilbal xban nak lâat lix na' li Kâcua', li ninlok'oni lâin.

⁴³Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde?

⁴⁴Nak xcuabi lix sahil inch'ôl xaq'ue, xcuec'a nak lin c'ula'al x-ec'an chak xban xsahil xch'ôl.

⁴⁴Sest vaata, kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast.

⁴⁵Us xak âcue xban nak xapâb nak tâc'ulmânk li c'a'ru xye li Kâcua', chan lix Elisabet.

⁴⁵Ja õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on kõnelnud.'

⁴⁶Ut lix María quixye: -Chi anchal inch'ôl ninq'ue xlok'al li Kâcua'.

⁴⁶Ja Maarja ütles: 'Mu hing ülistab Issandat

⁴⁷Nasaho' sa' inch'ôl riq'uin li Dios laj Colol cue,

⁴⁷ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast,

⁴⁸xban nak xruxtâna cuu lâin aj c'anjel chiru, usta mâc'a' incuanquil. Chalen anakcuan us xak re cha'keb cue chixjunileb li tenamit.

⁴⁸sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,

⁴⁹Lok'oninbil taxak ru li Kâcua' li k'axal nim xcuanquil xban nak quixc'utbesi chicuu lix nimal lix cuanquilal. A'an tz'akal santo.

⁴⁹sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi

⁵⁰Li Kâcua' junelic na-uxtânan u. Naruxtâna ruheb li neque'xucuan ru.

⁵⁰ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad.

⁵¹Sachba ch'ôlej li quixbânu riq'uin xnimal xcuanquil. Quixpo' ru li yôqueb chixc'oxlanquil xbânunquil li k'etk'eteb, li neque'rec'a sa' xch'ôleb nak nînkeb xcuanquil.

⁵¹Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.

⁵²Quirisi sa' xna'ajeb li cuanqueb sa' xcuanquil. Ut quixq'ueheb xlok'al li mâc'a'eb xcuanquil.

⁵²Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke,

⁵³Li mâc'a' cuan reheb naxq'ue chi nabal c'a'ru reheb. Ut eb li biom naxtaklaheb chi mâc'a' cuan reheb.

⁵³näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt.

⁵⁴A'an junelic quixtenk'aheb laj Israel lix tenamit ut inc'a' quisach sa' xch'ôl ruxtânanquil ruheb,

⁵⁴Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust,

⁵⁵xban nak jo'can quixyechi'i reheb li kaxe'tônil yucua'. Quixyechi'i re laj Abraham nak târuxtâna ruheb li ralal xc'ajol chi junelic, chan lix María.

⁵⁵nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti.'

⁵⁶Ut lix María quicuan oxib po riq'uin lix Elisabet. Ut chirix a'an quisuk'i sa' rochoch.

⁵⁶Ja Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus siis tagasi koju.

⁵⁷Quicuulac xk'ehil nak tâyo'lâk lix c'ula'al lix Elisabet ut quicuan jun lix c'ula'al ch'ina têlom.

⁵⁷Eliisabetil sai aeg täis sünnitada ja ta tõi ilmale poja.

⁵⁸Nak que'rabi resil li rech cabal jo' cui' eb li rech'alal nak qui-uxtânâc ru lix Elisabet xban li Kâcua', que'saho' ajcui' sa' xch'ôleb a'an.

⁵⁸Ja ta naabrid ja sugulased kuulsid, et Issand oli olnud temale armuline, ja nad rõõmustasid koos temaga.

⁵⁹Ac cuan cuakxakib cutan re li c'ula'al, nak quixc'ul li circuncisión. Aj Zacarías raj que'xq'ue chok' xc'aba' chok' rêkaj lix yucua'.

⁵⁹Nad tulid kaheksandal päeval lapsukest ümber lõikama ja tahtsid anda talle tema isa nime Sakarias.

⁶⁰Abanan li na'bej quixye: -Inc'a'. Aj Juan takaq'ue chok' xc'aba', chan.

⁶⁰Ent tema ema kostis: 'Ei sugugi, vaid tema nimi peab olema Johannes!'

⁶¹Que'chak'oc ut que'xye re: -¿C'a'ut nak tâcuaj xq'uebal aj Juan chok' xc'aba'? Mâ jun sa' xyânkeb lâ cuech'alal cuan ta xc'aba' jo' a'an, chanqueb.

⁶¹Nemad ütlesid talle: 'Su suguvõsas pole kedagi selle nimega.'

⁶²Que'xc'ut li ruk'eb chiru laj Zacarías re xpatz'bal re c'a'ru c'aba'ej târaj xq'uebal chok' xc'aba' li ralal.

⁶²Ja nad viipasid ta isale, et saada teada, kuidas tema tahaks last nimetada.

⁶³Laj Zacarías quixpatz' jun xhu reheb re tixtz'îba li c'aba'ej chiru. Ut sa' li hu quixtz'îba "Juan lix c'aba' têq'ue". Nak que'ril li hu, que'sach xch'ôleb chixjunileb.

⁶³Sakarias palus lauakese ning kirjutas: 'Johannes on tema nimi.' Ja kõik imestasid.

⁶⁴Ut sa' ajcui' li hônal a'an laj Zacarías quiru chic chi âtinac ut qui-oc chixlok'oninquil li Kâcua' Dios.

⁶⁴Aga otsekohe läksid ta suu ja keelepaelad lahti ning ta hakkas rääkima, ülistades Jumalat.

⁶⁵C'ajo' nak que'oc xxiuheb chixjunileb li rech cabal ut yalak bar sa' li na'ajej tzûl ru li cuan sa' xcuênt Judea qui-el resil li c'a'ru quic'ulman.

⁶⁵Ja kartus tuli kõikide ümberkaudsete peale ja kõigist neist asjust kõneldi kogu Juuda mäestikus.

⁶⁶Ut chixjunileb li que'abin re que'xq'ue sa' xch'ôleb ut que'xye: -¿C'a'ru anchal tixc'anjela li c'ula'al a'in nak tânimânk? Nac'utun nak cuan xcuanquil li Dios riq'uin, chanqueb.

⁶⁶Kõik, kes seda kuulsid, jätsid selle oma südamesse ja küsisid: 'Mis saab küll sellest lapsest?' Sest Issanda käsi oli temaga.

⁶⁷Ut laj Zacarías lix yucua' laj Juan quinujac chi Santil Musik'ej. Qui-oc chi âtinac ut quixye li c'a'ru quic'utbesîc chiru xban li Dios. Ut quixye chi jo'ca'in:

⁶⁷Tema isa Sakarias sai täis Püha Vaimu ja rääkis prohvetina:

⁶⁸-Lok'oninbil taxak li Kâcua' Dios li neque'xlok'oni laj Israel xban nak xril xtok'obâl ruheb lix tenamit ut xcoleb.

⁶⁸'Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et ta on tulnud oma rahva ligi ja toonud talle lunastuse

⁶⁹Xq'ue jun laj Colol ke k'axal nim xcuanquil. Quixsic' ru sa' xyânkeb li ralal xc'ajol li rey David laj c'anjel chiru.

⁶⁹ja on meile äratanud päästesarve oma sulase Taaveti soost,

⁷⁰A'in quixyechi'i chak junxilaj jo' que'xye ke li santil profetas.

⁷⁰nagu ta on rääkinud ajastute algusest oma pühade prohvetite suu läbi -

⁷¹Quixye reheb nak toxcol chiruheb li xic' neque'iloc ke ut torisi rubeleb xcuanquil.

⁷¹päästmist meie vaenlastest ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad,

⁷²Quixye nak târuxtâna ruheb li kaxe'tônil yucua' xban nak jultic re li quixye sa' li santil contrato.

⁷²et halastust anda meie vanematele ja pidada meeles oma püha lepingut,

⁷³Li Kâcua' riq'uin juramento quixyechi'i a'an re laj Abraham li kaxe'tônil yucua'.

⁷³vannet, mille ta on vandunud meie isale Aabrahamile.

⁷⁴Quixye re nak a'an tâcolok ke chiruheb li xic' neque'iloc ke re nak toc'anjelak chiru a'an chi mâc'a'ak kaxiu,

⁷⁴Nõnda ta laseb meid, vaenlaste käest päästetuid, kartmatult teenida teda

⁷⁵ut re ajcui' nak junelic tocuânk sa' santilal ut sa' tîquilal chiru li Dios.

⁷⁵vagaduses ja õigluses tema ees kõik meie elupäevad.

⁷⁶At cualal, lâat xprofeta li nimajcual Dios. Lâat tatxic xbên cua chiru li Kâcua' ut tâch'olob lix yâlal chiruheb li tenamit re nak te'xcauresi ribeb chixc'ulbal li Kâcua'.

⁷⁶Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Issanda eel temale teed valmistama,

⁷⁷Tâc'ut chiruheb li tenamit chanru nak te'cuyek' te'sachek' lix mâqueb ut te'colek'.

⁷⁷et anda tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises

⁷⁸Xban nak k'axal nim ruxtân li Kâcua' Dios, xtakla chak li Jun li tâcutanobresînk re li kac'a'ux.

⁷⁸meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meile tuleb päikesetõus kõrgustest.

⁷⁹Ut tixcutanobresi xc'a'uxeb li cuanqueb sa' xk'ojyînal ru li mâc, li câmqueb re sa' li mâusilal. Ut a'an tâberesînk ke sa' li tuktûquilal, chan laj Zacarías.Ut li c'ula'al yô chi q'uîc ut yô chi cacuûc sa' xpâbâl. Ut quicuan sa' li chaki ch'och' bar inc'a' q'uiheb li tenamit toj quicuulac xk'ehil nak quixtiquib xch'olobanquil lix yâlal chiruheb laj Israel.

⁷⁹See paistab nende peale, kes elavad pimeduses ja surmavarjus, see suunab meie jalgu rahuteele.'

⁸⁰Ut li c'ula'al yô chi q'uîc ut yô chi cacuûc sa' xpâbâl. Ut quicuan sa' li chaki ch'och' bar inc'a' q'uiheb li tenamit toj quicuulac xk'ehil nak quixtiquib xch'olobanquil lix yâlal chiruheb laj Israel.

⁸⁰Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ja ta oli kõrbes selle päevani, mil ta astus Iisraeli ette.