¹Nak yôqueb chi ch'utlâc li q'uila mil chi tenamit, yôqueb chixtiquisinquil ribeb. Li Jesús qui-oc chi âtinac riq'uineb lix tzolom xbên cua ut quixye: -Mêbânu jo' neque'xbânu laj fariseo. A'aneb aj ca' pac'al u.

¹Sel ajal, kui rahvast oli kokku tulnud tuhandete kaupa, nii et üksteist tallati, hakkas Jeesus rääkima esmalt oma jüngritele: 'Hoidke end variseride haputaigna, see tähendab silmakirjalikkuse eest!

²Mâc'a' naru na-uxman chi mukmu chi inc'a' ta tâc'utûnk. Mâc'a' cuan chi mukmu chi inc'a' ta tâna'ek'.

²Ei ole midagi varjatut, mis ei tuleks ilmsiks, ega peidetut, mida ei saadaks teada.

³Mâc'a' naru nayeman sa' cab chi mukmu chiru k'ojyîn chi inc'a' ta tâêlk resil chi cutanquil. Ut mâc'a' naru nayeman chi hasbanbil sa' cab chi inc'a' ta tâabîk resil yalak bar.

³Seepärast kõik, mida te ütlete pimedas, saab kuuldavaks valges, ja mida te üksteisele kõrva sosistate kambrites, seda kuulutatakse katustelt.

⁴Ex cuamîg, lâin ninye êre nak mexxucuac chiruheb li ani te'raj camsînc êre xban nak mâc'a' naru te'xbânu riq'uin lê râm.

⁴Teile aga, oma sõpradele, ma ütlen: Ärge kartke neid, kes ihu tapavad ja pärast seda ei saa midagi rohkemat teha!

⁵Lâin tinye êre ani li tento têxucua ru. Chexucuâk ru li Dios li naru târisi xyu'am li junjûnk ut cuan xcuanquil chixtaklanquil li âmej sa' xbalba. A'an li tento têxucua ru.

⁵Ma näitan teile, keda teil tuleb karta: kartke teda, kellel on meelevald pärast tapmist heita põrgusse! Jah, ma ütlen teile, teda kartke!

⁶¿Ma inc'a' ta bi' nac'ayîc ôb chi tzentzeyul chi cuib centavo? K'axal cubenak xtz'ak, abanan mâ jun reheb a'an nasach sa' xch'ôl li Dios.

⁶Eks müüda viis varblast kahe veeringu eest? Ja ükski neist ei ole unustatud Jumala ees.

⁷Jo'can ajcui' li rismal lê jolom ajlanbileb chixjunil xban li Dios. Jo'can nak mexxucuac chiruheb li xic' neque'iloc êre xban nak lâex k'axal terto êtz'ak chiruheb nabal chi tzentzeyul.

⁷Isegi teie juuksekarvad on kõik ära loetud. Ärge kartke, te olete enam väärt kui hulk varblasi!

⁸Lâin tinye êre nak li ani naxye chiruheb li tenamit nak niquinixpâb, lâin tinye chiruheb lix ángel li Dios nak a'an cualal inc'ajol.

⁸Aga ma ütlen teile, igaüht, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistab ka Inimese Poeg Jumala inglite ees,

⁹Ut li ani tâtz'ektânânk cue chiruheb li tenamit, lâin tintz'ektâna ajcui' a'an chiruheb lix ángel li Dios.

⁹aga see, kes minu ära salgab inimeste ees, salatakse ära Jumala inglite ees.

¹⁰Li ani tâhobok cue lâin li C'ajolbej, tâcuyek' xmâc xban li Dios. Abanan li ani tâmajecuânk re li Santil Musik'ej inc'a' tâcuyek' xmâc.

¹⁰Igaüks, kes ütleb midagi Inimese Poja kohta, võib saada andeks, aga kes teotab Püha Vaimu, sellele ei anta andeks.

¹¹Nak texc'amek' chiruheb li neque'taklan sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío, malaj ut chiruheb laj rakol âtin ut chiruheb li cuanqueb sa' xcuanquil, inc'a' yôkex chixc'oxlanquil li c'a'ru texsumênk cui' malaj ut li c'a'ru têye,

¹¹Aga kui teid viiakse sünagoogidesse ja ülemate ja võimumeeste ette, ärge siis muretsege, kuidas või mida enese eest kosta või mida öelda,

¹²xban nak li Santil Musik'ej tixc'utbesi chêru sa' li hônal a'an chanru texsumênk cui', chan li Jesús.

¹²sest selsamal tunnil õpetab Püha Vaim teile, mida te peate ütlema.'

¹³Jun li cuînk quiâtinac chak sa' xyânkeb li q'uila tenamit ut quixye re li Jesús: -At tzolonel, ye re li cuas nak xjachak li jun cablal li quicanabâc chok' ke ut xq'uehak cue li jo' q'uial tintz'ak lâin, chan.

¹³Aga keegi rahva seast ütles Jeesusele: 'Õpetaja, ütle mu vennale, et ta jagaks päranduse minuga!'

¹⁴A'ut li Jesús quixye re: -At cuînk, lâin inc'a' xakabanbilin chi rakoc âtin sa' êbên chi moco xakabanbilin chixjachinquil lê jun cablal.

¹⁴Jeesus ütles talle: 'Inimene, kes mind on seadnud teie üle kohtumõistjaks või jagajaks?'

¹⁵Ut quixye ajcui' reheb chixjunileb li cuanqueb aran: -Q'uehomak retal li c'a'ru têbânu. Inc'a' yôkex chixrahinquil ru li biomal, xban nak moco riq'uin ta kabiomal yo'yôco, chan.

¹⁵Ja ta ütles neile: 'Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!'

¹⁶Ut quixye ajcui' jun li jaljôquil ru âtin reheb. Quixye: -Cuan jun li cuînk biom. Cuan jun xch'och' châbil ut nabal li acuîmk na-el chi sa'.

¹⁶Ja Jeesus rääkis neile ka tähendamissõna: 'Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kandnud.

¹⁷Qui-oc chixc'oxlanquil ut quixye sa' xch'ôl, "¿C'a'ru tinbânu? Mâc'a' chic xna'aj li ru li cuacuîmk", chan.

¹⁷Ja ta arutas endamisi: 'Mis ma pean tegema? Mul ei ole kohta, kuhu oma vilja koguda.'

¹⁸Ut quixye, "Ninnau c'a'ru tinbânu. Tinpo' li rochochil li ru li cuacuîmk li cuanqueb. Ut tinyîb chic jalan nînk chok' rêkaj. Ut chi sa' a'an tinxoc chixjunil li ru li cuacuîmk jo' ajcui' chixjunil li c'a'ru cuan cue."

¹⁸Ja ta ütles: 'Seda ma teen: ma lõhun maha oma aidad ja ehitan suuremad ning kogun sinna kõik oma vilja ja muu vara

¹⁹Ut tinye: "Us xak cue. Cuan nabal c'a'ru cue xocxo inban re tinnumsi nabal chihab. Anakcuan tinhilânk, tincua'ak, tin-uc'ak, ut tâsahok' sa' inch'ôl", chan.

¹⁹ning ütlen oma hingele: Hing, sul on tagavaraks palju vara mitmeks aastaks, puhka, söö, joo ja ole rõõmus!'

²⁰Abanan li Dios quixye re, "Abi, at jip aj cuînk. Chiru a k'ojyîn a'in tatcâmk. Ut chixjunil li xocxo âban, ¿ani aj e tâcanâk cui'?"

²⁰Aga Jumal ütles talle: 'Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse sinult su hing. Aga kellele jääb siis see, mis sa oled soetanud?'

²¹Lâin ninye êre: jo'ca'in naxc'ul li naxc'ûla xbiomal sa' ruchich'och' ut riq'uin li Dios mâc'a' xbiomal, chan li Jesús.

²¹Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas.'

²²Ut li Jesús quixye reheb lix tzolom: -Mixic êch'ôl chixc'oxlanquil chanru nak tênumsi li cutan junjûnk, chi moco riq'uin li c'a'ru têtzaca chi moco riq'uin lix tikibanquil êrib.

²²Aga Jeesus ütles jüngritele: 'Seepärast ma ütlen teile, ärge muretsege elu pärast, mida süüa, ega ihu pärast, millega rõivastuda,

²³Li kayu'am, a'an k'axal lok' chiru li katzacaêmk. Ut li katibel, a'an k'axal lok' chiru li kak'.

²³sest elu on enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas.

²⁴Cheq'uehak retal li xul li neque'rupupic chiru choxa. Eb a'an inc'a' neque'au, chi moco neque'k'oloc, chi moco neque'xxoc xcuaheb chi moco cuan xc'ulanquil xtzacaêmkeb. Abanan li Dios naxq'ue xtzacaêmkeb. ¿Ma toja' ta chic lâex inc'a' tixq'ue êtzacaêmk?

²⁴Vaadake kaarnaid - nad ei külva ega lõika, neil ei ole varakambrit ega aita, ning Jumal toidab neid. Kui palju enamat väärt olete teie lindudest!

²⁵¿Ani êre lâex târûk tixtik ru lix yu'am usta naxtacuasi rib xc'oxlanquil?

²⁵Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elueale küünra lisada?

²⁶Cui inc'a' nequexru xbânunquil li c'a'ak re ru a'in, ¿c'a'ut nak nequetacuasi êrib chixc'oxlanquil?

²⁶Kui te nüüd kõige vähematki ei suuda, mis te siis muu pärast muretsete?

²⁷Q'uehomak retal li utz'u'uj chanru nak neque'q'ui chi inc'a' neque'c'anjelac chi moco neque'quemoc. A'ut lâin tinye êre, usta c'ajo' xchak'al ru lix tikibanquil laj Salomón, abanan inc'a' quixtau xchak'al ru li utz'u'uj a'in.

²⁷Vaadake lilli, kuidas nad ei ketra ega koo, aga ma ütlen teile, isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud kui igaüks neist.

²⁸Ut cui li Dios naxq'ue lix ch'ina'usal li pim li cuan junpât ajcui' ut cuulaj q'uebilak sa' xam, ¿ma toja' ta chic lâex inc'a' textikib? Lâex inc'a' nequexpâban chi tz'akal.

²⁸Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, kui palju enam teid, te nõdrausulised!

²⁹Jo'can ut nak inc'a' yôk êc'a'ux chirix lê cua êruc'a.

²⁹Ja teiegi ärge küsige, mida süüa või mida juua, ja ärge olge kärsitud,

³⁰Lê yucua' li cuan sa' choxa naxnau li c'a'ru nequeraj ru. Li inc'a' neque'xpâb li Dios, ca'aj cui' lix tzacaêmkeb neque'xc'oxla.

³⁰sest kõike seda taotlevad maailma rahvad. Teie Isa ju teab, et te seda vajate.

³¹Abanan lâex têsic' lix nimajcual cuanquilal li Dios ut chixjunil li c'a'ak re ru a'in talajq'uehek' êre chok' xtz'akob.

³¹Pigem otsige tema kuningriiki, siis antakse kõik see teile pealegi!

³²Mexxucuac ex cualal inc'ajol. Usta inc'a' q'uihex, abanan lê yucua' cuan sa' choxa c'ojc'o xch'ôl chixq'uebal êre lix nimajcual cuanquilal.

³²Ära karda, sa pisike karjake, sest teie Isal on hea meel anda teile kuningriik!

³³C'ayihomak li c'a'ru cuan êre ut sihomak reheb li mâc'a' cuan reheb re nak cuânk êbiomal sa' choxa. Aran inc'a' na-oc laj êlk' chi elk'ac chi moco namaxen. Q'uehomak êch'ôl chirix li biomal li inc'a' na-oso'.

³³Müüge ära, mis teil on, ja andke see almusteks! Tehke enesele kulumatud kukrud ja muretsege enesele kahanematu aare taevas, kuhu varas ei saa ligi ja kus koi pole rikkumas,

³⁴Jo'can nak chenauhak nak bar cuan cui' lê biomal, aran ajcui' cuânk lê c'a'ux.

³⁴sest kus on teie aare, seal on ka teie süda.

³⁵Checauresihak êrib. Yôkex chiroybeninquil li Kâcua'. Chanchanakex li môs li lochlo xxam ut yô chiroybeninquil lix patrón.

³⁵Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu

³⁶Chanchanakex li môs li yôqueb chiroybeninquil lix patroneb nak tâsuk'îk chak sa' junak sumlâc. Nak tixtoch' li puerta, sa' junpât te'xte chiru.

³⁶ja teie olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isandat pulmapeolt koju, et kui ta tulles koputab, võiksid nad kohe talle ukse avada.

³⁷Us xak reheb li môs li yôqueb chiroybeninquil lix patroneb. Nak tâcuulak li patronej, tixtauheb chi ajôqueb ru. Relic chi yâl ninye êre li patronej tixcauresi rib ut tixchunubeb lix môs sa' mêx ut a'an ajcui' tâq'uehok re lix tzacaêmkeb.

³⁷Õndsad on need sulased, keda isand tulles leiab valvamas. Tõesti, ma ütlen teile, ta vöötab oma riided ja paneb nad lauda istuma ning tuleb ja teenib neid.

³⁸Us xak reheb li môs li yôkeb chiroybeninquil lix patrón, usta tuktu k'ojyîn malaj ut sakêuc re tâcuulak.

³⁸Ja kui ta tuleks ka teisel või kolmandal öövalvekorral ja leiaks nad nõnda - õndsad on need!

³⁹Cheq'uehak retal a'in: Cui ta naxnau li yucua'bej sa' li cab jok'e hônal re li k'ojyîn tol-êlk laj êlk', tâyo'lek raj ut inc'a' raj tixcanab chi elk'ac li c'a'ru cuan sa' li rochoch.

³⁹Küllap te mõistate, et kui peremees teaks, mil tunnil varas tuleb, siis ta ei laseks oma kotta sisse murda.

⁴⁰Jo'can ajcui' lâex yo'on cuânkex chi oybenînc xban nak inc'a' nequenau jok'e hônal tincuulak lâin li C'ajolbej. Tincuulak chi mâc'a' sa' êch'ôl, chan li Jesús.

⁴⁰Ka teie olge valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!'

⁴¹Laj Pedro quixye re li Jesús: -At Kâcua', ¿ma ca'aj cui' ke lâo xaye li jaljôquil ru âtin a'an, malaj ut reheb ajcui' chixjunileb li tenamit?-

⁴¹Aga Peetrus küsis: 'Issand, kas sa räägid selle tähendamissõna meile või kõikidele?'

⁴²Ut li Kâcua' quixye re: -Li môs li cuan xna'leb ut châbil, a'an li tâq'uehek' xcuanquil xban lix patrón sa' xbêneb li rech môsil. A'an chic tâq'uehok re xtzacaêmkeb sa' x-ôril.

⁴²Ja Issand ütles: 'Kes küll on ustav ja arukas majapidaja, kelle isand seab oma pererahva üle neile parajal ajal andma määratud moona?

⁴³Us xak re li môs li yôk chixbânunquil lix c'anjel sa' xyâlal nak tâc'ulûnk lix patrón.

⁴³Õnnis on see teener, kelle ta isand tulles leiab nõnda tegevat.

⁴⁴Relic chi yâl tinye êre nak li patrón a'an, tixk'axtesi sa ruk' chixjunil lix jun cablal.

⁴⁴Tõesti, ma ütlen teile, ta seab tema kogu oma vara üle.

⁴⁵Abanan cui li môs a'an inc'a' us lix na'leb, tixye sa' xch'ôl, "Lin patrón tâbâyk chi c'ulûnc". Ut tâoc chixsac'baleb li rech môsil jo' cuînk jo' ixk ut tâoc chi cua'ac, chi uc'ac ut chi calâc.

⁴⁵Aga kui see teener mõtleb oma südames: 'Mu isand viibib tulles', ning hakkab peksma sulaseid ja tüdrukuid, sööma ja jooma ning purjutama,

⁴⁶Mâc'a'ak sa' xch'ôl nak tâc'ulûnk lix patrón. Ut lix patrón tixq'ue chixtojbal rix lix mâc ut tixtakla sa' xyânkeb li inc'a' useb xna'leb.

⁴⁶siis selle teenri isand tuleb päeval, mil ta ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea, ning raiub ta pooleks ja annab talle sama osa nendega, keda ei saa usaldada.

⁴⁷Li môs li naxnau c'a'ru naraj lix patrón ut chi tîc mâc'a' naxbânu, li jun a'an tâsaq'uek' chi cau.

⁴⁷Too teener, kes küll teadis oma isanda tahtmist, ent ei valmistanud ega teinud tema tahtmise järgi, saab palju peksa,

⁴⁸Abanan li môs li inc'a' naxbânu li us xban nak inc'a' naxnau c'a'ru naraj lix patrón, li jun a'an tixc'ul ajcui' xtojbal xmâc. Abanan ca'ch'in ajcui' chiru li tixc'ul li naxnau li c'a'ru naraj lix patrón. Li ani naxnau xyâlal, mas cui'chic nabal li îk cuan sa' xbên. Ut li ani cuan xna'leb chi us, mas cui'chic li îk cuan sa' xbên chiru li jun li mâc'a' xna'leb, chan.

⁴⁸kes aga ei teadnud, kuid tegi, mis on hoope väärt, saab peksa vähem. Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem.

⁴⁹Li Jesús quixye ajcui': -Chanchan li xinq'ue xam sa' ruchich'och' nak xinchal lâin xban nak sa' inc'aba' lâin nabal li ch'a'ajquilal tâcuânk. Nacuaj ta ac xnume' li ch'a'ajquilal a'in.

⁴⁹Tuld olen ma tulnud viskama maa peale, ja mida muud ma tahaksin, kui et see oleks juba süttinud!

⁵⁰Abanan tento tinc'ul jun li cubi ha' xbên cua. Ut li cubi ha', a'an li nimla raylal li tinc'ul. Ut yôkin chiroybeninquil li hônal a'an chi ra sa' inch'ôl toj tâcuulak xk'ehil nak tâc'ulmânk.

⁵⁰Aga mul on ees ristimine, millega mind ristitakse, ja kuidas mul on kitsas käes, kuni see on viidud lõpule!

⁵¹Mâre lâex nequec'oxla nak junes tuktûquil usilal xinc'am chak sa' ruchich'och'. Inc'a'. Tâcuânk ajcui' nabal li ch'a'ajquilal.

⁵¹Kas te arvate, et ma olen tulnud rahu andma maa peale? Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid hoopis lahkmeelt.

⁵²Chalen anakcuan inc'a' chic sa te'cuânk li jûnk cabal sa' rochocheb xban nak cuan li te'pâbânk cue ut cuan inc'a'. Mâre cuan ôb chi cristian sa' li jun cabal. Oxib xic' te'ril li cuib chic. Ut li cuib xic' te'ril li oxib chic.

⁵²Sest nüüdsest peale on viis ühes kojas lahkmeeles, kolm kahe vastu ja kaks kolme vastu,

⁵³Li yucua'bej xic' târil li ralal, ut li alalbej xic' târil lix yucua'. Li na'bej xic' târil lix co' ut li co'bej xic' târil lix na'. Ut li na'bej xic' târil li ralib ut li alibej xic' târil lix na' lix bêlom.

⁵³isa poja vastu ja poeg isa vastu, ema tütre vastu ja tütar ema vastu, ämm minia ja minia ämma vastu.'

⁵⁴Li Jesús quixye ajcui' reheb li q'uila tenamit: -Nak nequeril nak yô chi châlc li chok bar na-oc cui' li sak'e, nequeye, "Hôn naxq'ue hab", chanquex. Ut yâl ajcui' nak naxq'ue li hab.

⁵⁴Aga Jeesus ütles ka rahvahulkadele: 'Kui te näete pilve tõusvat lääne poolt, siis te ütlete kohe: 'Raske sadu tuleb.' Ja nõnda sünnibki.

⁵⁵Ut jo'can ajcui' nak nachal li ik' sa' li sur. Nequeye, "Tik ru li cutan tixq'ue anakcuan," chanquex. Ut yâl ajcui' nak naxq'ue li tik.

⁵⁵Ja kui puhub lõunatuul, siis te ütlete: 'Kuum ilm tuleb.' Ja nõnda sünnib.

⁵⁶Lâex aj ca' pac'al u. Nequenau xq'uebal retal ru li choxa ut li ruchich'och'. Abanan ca'aj cui' a'an nequenau rilbal. Inc'a' nequeq'ue retal li yô chi c'ulmânc sa' eb li cutan a'in.

⁵⁶Te silmakirjatsejad! Maa ja taeva nägu te oskate ära arvata, kuidas te siis seda aega ära ei arva?

⁵⁷¿C'a'ut nak inc'a' nequeq'ue retal c'a'ru li us têbânu?

⁵⁷Miks te siis iseeneste kohta ei otsusta, mis on õige?

⁵⁸Nak yôquex chi xic riq'uin laj rakol âtin, yîbomak ru lê ch'a'ajquil sa' junpât riq'uin li xic' na-iloc âcue nak toj mâji' nequexcuulac. Cui inc'a' nacac'am âcuib sa' usilal chi junpât, laj rakol âtin tatxtakla sa tz'alam.Lâin ninye âcue nak inc'a' tat-êlk aran cui inc'a' tâtoj chixjunil li jo' q'uial te'xpatz' âcue, chan li Jesús.

⁵⁸Sest see on nii: kui sa oma vastasega lähed ülema ette, püüa siis temaga asi lahendada teel, et ta sind ei veaks kohtuniku ette ja kohtunik ei annaks sind kohtuteenri kätte ja kohtuteener ei heidaks sind vangi.

⁵⁹Lâin ninye âcue nak inc'a' tat-êlk aran cui inc'a' tâtoj chixjunil li jo' q'uial te'xpatz' âcue, chan li Jesús.

⁵⁹Ma ütlen sulle, sa ei pääse sealt enne välja, kui oled tagasi maksnud viimsegi leptoni.'