¹Sa' jun li hilobâl cutan li Jesús cô chi cua'ac sa' rochoch jun laj fariseo nim xcuanquil. Ut cuanqueb ajcui' cuib oxib laj fariseo yôqueb chixq'uebal retal li Jesús.

¹Ja sündis, kui Jeesus hingamispäeval tuli ühe variseride ülema kotta leiba võtma, et nad varitsesid teda.

²Aran cuan jun li cuînk sip xakxo chiru li Jesús.

²Ja vaata, tema ees oli üks vesitõbine inimene.

³Ut li Jesús quixye reheb laj tzolol chak'rab ut reheb laj fariseo: -¿C'a'ru naxye sa' li chak'rab? ¿Ma us q'uirtesînc sa' li hilobâl cutan? ¿Malaj ut inc'a' us? chan reheb.

³Ja Jeesus hakkas rääkima ja ütles seadusetundjatele ja variseridele: 'Kas hingamispäeval tohib teha terveks või ei tohi?'

⁴Ut eb a'an tîc mâc'a' que'xye. Tojo'nak li Jesús quixchap li ruk' li cuînk ut quixq'uirtesi ut quixye re nak naru tâxic.

⁴Nemad aga vaikisid. Ja haiget puudutades parandas Jeesus tema ja laskis tal minna.

⁵Nak quixsuk'isi rib li Jesús, quixye reheb li cuanqueb aran: -¿Ani junak êre lâex tât'anek' ta junak xbûr malaj ut xbôyx sa' xjulel ha', ma inc'a' ta bi' tâxic sa' junpât chirisinquil usta hilobâl cutan? chan reheb.

⁵Ja nendele ta ütles: 'Kes on teie seast, kelle poeg või härg kukub kaevu, et ta kohe ei tõmbaks teda välja hingamispäeval?'

⁶Ut eb a'an chi tîc inc'a' que'xnau xsumenquil.

⁶Ja nad ei osanud selle peale midagi vastata.

⁷Li Jesús quixq'ue retal nak li bokbileb chi cua'ac sa' li cab a'an yôqueb chixsic'bal ru li na'ajej li neque'q'uehe' cui' li cuanqueb xcuanquil. Jo'can nak quixye jun li jaljôquil ru âtin reheb. Quixye:

⁷Aga Jeesus rääkis neile, kes olid kutsutud, tähendamissõna, märgates, kuidas nad valisid aulisemaid istekohti:

⁸-Nak texbokek' sa' junak sumlâc, mexc'ojla sa' li na'ajej li naq'uehe' reheb li cuanqueb xcuanquil. Mâre tâcuulak junak chic mas nim xcuanquil chêru lâex.

⁸'Kui sind keegi on kutsunud pulma, siis ära istu kõige aulisemale kohale, sest võib-olla on keegi kutsutu sinust auväärsem,

⁹Ut li xbokoc êre tâchâlk ut tixye êre, "Q'uehomak li na'ajej a'in re li cuînk a'in", cha'ak êre. Yôk chic êxutân nak texxic chi c'ojlâc sa' li na'ajej li neque'c'ojla cui' li mâc'a'eb xcuanquil.

⁹ja see, kes sinu ja tema on kutsunud, tuleb ja ütleb sulle: Anna koht temale! ja sa peaksid siis minema häbiga kõige viimasesse paika;

¹⁰Jo'can nak ninye êre nak texbokek' sa' junak sumlâc, chexc'ojlâk sa' li na'ajej li neque'c'ojla cui' li mâc'a'eb xcuanquil. Ut li xbokoc êre, tâchâlk ut tixye êre, "Quimkex, c'ojlankex arin sa' li châbil na'ajej", cha'ak êre. Chi jo'can tâq'uehek' êlok'al chiruheb chixjunileb li c'ojc'ôqueb sa' li mêx êrochben.

¹⁰vaid kui sa oled kutsutud, siis mine ja istu viimasesse paika, et kui tuleb see, kes sinu on kutsunud, ja sulle ütleb: Sõber, tule siia lähemale! siis on sul au nende kõikide silmis, kes sinuga ühes lauas istuvad.

¹¹Jo'can nak chixjunileb li neque'xnimobresi ribeb, tâcubsîk xcuanquileb. Ut chixjunileb li neque'xcubsi ribeb, eb a'an te'q'uehek' xcuanquil, chan li Jesús.

¹¹Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.'

¹²Ut quixye ajcui' li Jesús re laj êchal cab: -Nak tatq'uehok chi tzacânc, malaj ut tâbânu junak nink'e, moco ca'aj cui' ta lâ cuamîg tâbokeb, chi moco ca'aj cui' eb lâ cuas ut eb lâ cuîtz'in, chi moco ca'aj cui' lâ cuech'alal, chi moco ca'aj cui' lâ cuech cabal li biomeb, xban nak eb a'an naru te'xbânu ajcui' jun nink'e ut tate'xbok ut te'xq'ue rêkaj châcuu.

¹²Aga sellele, kes ta oli kutsunud, ütles Jeesus: 'Kui sa teed lõuna- või õhtusöömaaja, siis ära kutsu oma sõpru ega oma vendi ega oma sugulasi ega rikkaid naabreid, et nemadki sind vastu kutsuks enda poole ja sellest tuleks sulle tasu,

¹³Nak tâbânu junak li nink'e, tâbok ajcui' eb li neba' ut eb li tokol rok ruk', ut eb li yêk rok ut eb li mutz',

¹³vaid kui sa teed võõruspeo, siis kutsu vaeseid, küürakaid, jalutuid, pimedaid,

¹⁴xban nak eb a'an inc'a' târûk te'xq'ue rêkaj âcue. Abanan li Dios tatrosobtesi ut tixq'ue rêkaj âcue nak te'cuaclîk cui'chic chi yo'yo li tîqueb xch'ôl, chan li Jesús re.

¹⁴siis oled sa õnnis, sest neil ei ole millegagi sulle tasuda, vaid see tasutakse sulle õigete ülestõusmisel.'

¹⁵Jun reheb li chunchûqueb sa' li mêx quirabi li c'a'ru quixye li Jesús ut quixye re: -Us xak re li ani tâtz'akônk chi cua'ac sa' li nink'e sa' lix nimajcual cuanquilal li Dios, chan.

¹⁵Kui aga üks neist, kes lauas istus, seda kuulis, ütles ta Jeesusele: 'Õnnis on see, kes sööb leiba Jumala riigis!'

¹⁶Nak quichak'oc, li Jesús quixye jun li jaljôquil ru âtin re: Quicuan jun li cuînk quixc'ûb jun nimla nink'e ut nabaleb li quixbokeb chi cua'ac.

¹⁶Aga Jeesus ütles talle: 'Üks inimene tegi suure pidusöögi ja kutsus paljusid.

¹⁷Nak quicuulac xk'ehil li nink'e, quixtakla lix môs chixyebal reheb li bokbileb nak te'châlk chi cua'ac xban nak ac xyâlo' li tzacaêmk.

¹⁷Ja pidusöögi alates läkitas ta oma sulase kutsutuile ütlema: Tulge, sest kõik on juba valmis!

¹⁸Abanan chixjunileb que'oc xpatz'bal xcuybaleb. Jun quiyehoc: -Xinlok' jun inch'och'. Tento nak tinxic chirilbal. Tintz'âma châcuu nak tâcuy inmâc xban nak inc'a' tinxic, chan.

¹⁸Aga nemad kõik hakkasid nagu ühest suust vabandama. Esimene ütles talle: Ma olen ostnud põllu ja pean tingimata minema seda vaatama, ma palun sind, vabanda mind!

¹⁹Ut li jun chic quixye: -Xinlok' ôb sumal inbôyx. Xic cue chirilbaleb. Nintz'âma châcuu nak tâcuy inmâc, chan.

¹⁹Ja teine ütles: Ma olen ostnud viis paari härgi ja lähen neid proovima, ma palun sind, vabanda mind!

²⁰Ut li jun chic quixye: -Toje' xinsumla ut inc'a' chic naru tinxic, chan.

²⁰Ja veel teine ütles: Ma olen äsja võtnud naise ja seepärast ma ei saa tulla.

²¹Li môs quisuk'i riq'uin lix patrón ut quixye re li c'a'ru que'xye li bokbileb. Quichal xjosk'il li patrón ut quixye re lix môs: -Ayu sa' c'ayil ut sa' eb li be ut tâbokeb li neba', eb li tokol rok ruk'eb, eb li yêk rokeb ut eb li mutz' ut tâc'ameb chak arin, chan.

²¹Ja sulane tuli tagasi ja teatas seda oma isandale. Siis kojaisand vihastas ja ütles oma sulasele: Mine kohe välja linna tänavatele ja teedele ja too siia vaeseid ja küürakaid ja pimedaid ja jalutuid!

²²Cô li môs ut quixbânu jo' quiyehe' re. Nak quisuk'i chak quixye re lix patrón: -Kâcua', xinbânu jo' xaye cue ut toj cuan nabal li na'ajej, chan.

²²Ja sulane ütles: Isand, nõnda nagu sa käskisid, on tehtud, aga veel on ruumi.

²³Li patrón quixye re lix môs: -Tatxic chire li tenamit ut sa' c'alebâl ut tâcuelaji chak ruheb chi châlc sa' li nink'e re nak tânujak li cuochoch, chan.

²³Ja isand ütles sulasele: Mine välja teedele ja aedade äärde ja keelita rahvast sisse astuma, et minu koda saaks täis!

²⁴Lâin ninye êre nak mâ jun reheb li bokbileb xbên cua te'tz'akônk riq'uin li nink'e li xinbânu, chan li patrón.

²⁴Jah, ma ütlen teile, ükski kutsutud meestest ei saa minu pidusööki maitsta!'

²⁵Nak yô chi xic li Jesús nabaleb li tenamit yôqueb chi tâkênc re. Quixsuk'isi rib li Jesús ut quixye reheb:

²⁵Aga koos Jeesusega käis palju rahvast. Ja ta ütles nende poole pöördudes:

²⁶-Li ani târaj tâkênc cue, tento nak tinixra chi tz'akal lâin chiruheb lix na' xyucua', li rixakil ut eb lix coc'al, ut eb li rech'alal jo' ajcui' lix yu'am. Cui inc'a' tinixra chi tz'akal, li jun a'an moco us ta chok' intzolom.

²⁶'Kui keegi minu juurde tuleb ja ei vihka oma isa ja ema ja naist ja lapsi ja vendi ja õdesid ja veel pealegi iseenese elu, see ei saa olla minu jünger.

²⁷Li ani târaj oc chok' intzolom, tento nak tinixtâke ut tixcuy xnumsinquil li raylal usta tâcamsîk sa' inc'aba'.

²⁷Kes ei kanna oma risti ega käi minu järel, see ei või olla minu jünger.

²⁸Cui cuan junak êre naraj tixyîb junak cab najt xteram, ¿ma inc'a' ta bi' tâc'ojlâk xbên cua chixbirbal rix ma cuan tz'akal lix tumin re tixchoy xyîbanquil li cab?

²⁸Sest kes teie seast, tahtes ehitada torni, ei istuks enne maha ega arvutaks kulusid, kas tal on kõik vajalik selle lõpetamiseks?

²⁹Cui tixq'ue lix cimiento li cab ut inc'a' chic târûk xchoybal, chixjunileb li te'ilok re te'xtiquib xse'enquil.

²⁹Muidu juhtub, et kui ta aluse on rajanud ja ei suuda lõpetada, hakkavad kõik pealtnägijad teda pilkama:

³⁰Ut te'xye, -Li cuînk a'in quixtiquib cablac ut inc'a' naru xchoybal, cha'keb.

³⁰See mees hakkas ehitama, aga ei suutnud lõpetada!

³¹¿Ma cuan ta bi' junak rey tâxic chi pletic riq'uin junak chic rey cui inc'a' tâc'ojlâk xbên cua chixc'oxlanquil ma tixcuy pletic rochbeneb lajêbak mil chi cuînk riq'uin li rey jun chic, li yô chi châlc chi pletic rochbeneb junmay mil chi cuînk?

³¹Või kui keegi kuningas läheb sõtta võitlema teise kuninga vastu, eks ta istu enne maha ja pea nõu, kas ta on võimeline minema kümne tuhandega selle vastu, kes tuleb tema peale kahekümne tuhandega?

³²Ut cui naxc'oxla nak inc'a' târûk, tixtaklaheb lix takl nak toj cuânkeb chi najt chixtz'âmanquil chiru li rey jun chic re nak te'canâk sa' usilal chi ribileb rib.

³²Aga kui ta ei ole võimeline, eks ta läkita juba siis, kui teine on alles kaugel, saadikud küsima, mis on vajalik rahuks?

³³Jo'can ajcui' lâex. Tento têc'oxla chi us c'a'ru têbânu xban nak li ani inc'a' naraj xcanabanquil li c'a'ru cuan re, li jun a'an moco us ta tâoc chok' intzolom.

³³Nõnda siis igaüks teie seast, kes ei jäta maha kõike, mis tal endal on, ei saa olla minu jünger.

³⁴Li atz'am, a'an châbil. Abanan cui inc'a' chic qui', mâc'a' chic tâoc cui'.Inc'a' chic tâusâk chok' re li ch'och', chi moco chok' re li mul. Yal re tz'ekec' aj chic. Li ani târaj rabinquil li cuâtin, chixq'uehak retal li yôquin chixyebal.

³⁴Sool on küll hea, aga kui soolgi läheb tuimaks, millega seda siis maitsestada?

³⁵Inc'a' chic tâusâk chok' re li ch'och', chi moco chok' re li mul. Yal re tz'ekec' aj chic. Li ani târaj rabinquil li cuâtin, chixq'uehak retal li yôquin chixyebal.

³⁵Ei see kõlba mulda ega sõnnikusse, see visatakse minema. Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!'