¹Sa' li xbên li cutan re li xamân, toj ek'ela chi us, côeb li ixk cuan cui' li muklebâl. Que'xc'am li sununquil ban li que'xyîb. Ut cuanqueb jalaneb chic ixk rochbeneb.

¹Aga esimesel nädalapäeval, veel enne koitu läksid naised hauale, tuues kaasa lõhnarohte, mis nad olid valmis pannud.

²Nak que'cuulac, que'ril nak ac isinbil chic li nimla pec li natz'apoc re li muklebâl.

²Ent nad leidsid kivi hauakambri eest ära veeretatud olevat.

³Ut nak que'oc chi sa' li muklebâl, inc'a' que'xtau li camenak.

³Ja kui nad sisse astusid, ei leidnud nad Issanda Jeesuse ihu.

⁴Que'sach xch'ôleb ut inc'a' que'xnau c'a'ru te'xbânu. Ut xakâmil chiruheb cuib li cuînk. Nalemtz'un li rak'eb.

⁴Ja sündis, et kui nad olid nõutuses selle pärast, vaata, kaks meest seisid nende juures erevalges rõivas.

⁵C'ajo' nak que'xucuac li ixk. Que'xxulub li rilobâl. Ut eb li cuînk que'xye reheb: -¿C'a'ut nak nequesic' li yo'yo sa' xyânkeb li camenak?

⁵Aga kui naised hirmu tundes silmad maha lõid, ütlesid mehed neile: 'Mis te otsite elavat surnute juurest?

⁶A'an mâ ani chic arin. Ac xcuacli cui'chic chi yo'yo. Chijulticok' êre li c'a'ru quixye chak nak toj cuânk chak Galilea.

⁶Teda ei ole siin, ta on üles äratatud. Tuletage meelde, mida ta teile rääkis juba Galileas,

⁷Quixye nak tento tâk'axtesîk li C'ajolbej sa' ruk'eb li cuînk aj mâc. Tâq'uehek' chiru cruz ut tâcamsîk. Ut quixye ajcui' nak tâcuaclîk cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak sa' rox li cutan, chanqueb.

⁷öeldes, et Inimese Poeg peab antama patuste inimeste kätte ja risti löödama ja kolmandal päeval üles tõusma.'

⁸Riq'uin a'an quinak sa' xch'ôleb li ixk li c'a'ru quixye li Jesús.

⁸Ja naistele tulid meelde Jeesuse sõnad.

⁹Que'el sa' li muklebâl ut côeb. Cole'xye resil chixjunil li c'a'ak re ru a'in reheb li junlaju ut reheb ajcui' li jun ch'ol chic.

⁹Ja pöördudes hauakambri juurest tagasi, kuulutasid nad kõike seda neile üheteistkümnele ja kõigile teistele.

¹⁰Eb li ixk li que'yehoc re li esilal a'in reheb li apóstol, a'an eb lix María Magdala xtenamit, lix Juana ut lix María lix na' laj Jacobo rochbeneb li jun ch'ol chic li ixk.

¹⁰Aga need olid Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jaakobuse ema, ja muud naised koos nendega. Nad rääkisid seda apostlitele,

¹¹Abanan eb li junlaju chi apóstol inc'a' que'xpâb li c'a'ru que'xye li ixk. Sa' xch'ôleb a'an nak moco yâl ta li yôqueb chixyebal.

¹¹ent need sõnad paistsid nende silmis otsekui tühi jutt ja nad ei uskunud naisi.

¹²Abanan laj Pedro cô sa' ânil sa' li muklebâl. Qui-iloc chi sa' ut quiril nak ca'aj chic li t'icr lino cuan aran. Jo'can nak sachso xch'ôl chi c'oxlac nak quisuk'i sa' rochoch.

¹²[Peetrus aga tõusis püsti ja jooksis hauakambri juurde, ja kui ta kummargil sisse vaatas, siis nägi ta üksnes surilinu. Ja ta läks ära, endamisi imestades sündinu üle.]

¹³Sa' ajcui' li cutan a'an, cuibeb lix tzolom li Jesús yôqueb chi xic sa' li ch'ina tenamit Emaús. Li tenamit a'an junlaju kilómetro na xnajtil riq'uin Jerusalén.

¹³Ja vaata, kaks nendest olid selsamal päeval minemas külla, mis on Jeruusalemmast umbes kümne kilomeetri kaugusel, mille nimi on Emmaus.

¹⁴Yôqueb chi âtinac chi rilbileb rib chirix chixjunil li c'a'ak re ru quic'ulman sa' eb li cutan a'an.

¹⁴Ja nad vestlesid omavahel kõigest, mis olid juhtunud.

¹⁵Nak yôqueb chi âtinac ut chixtz'ilbal rix chi ribileb rib li c'a'ru quic'ulman, li Jesús quijiloc riq'uineb ut qui-oc chi bêc rochbeneb.

¹⁵Ja sündis, et nende vesteldes ja arutledes lähenes neile Jeesus ise ja kõndis nendega kaasas.

¹⁶Usta que'ril ru, abanan inc'a' que'xnau nak a'an li Jesús xban nak cuan c'a'ru quiramoc re chiruheb.

¹⁶Ent nende silmi peeti, nii et nad ei tundnud teda ära.

¹⁷Ut li Jesús quixye reheb: -¿C'a'ru chi aj ix yôquex chi serak'ic chi ribil êrib nak yôquex chi bêc? ¿C'a'ut nak ra sa' êch'ôl? chan reheb.

¹⁷Aga Jeesus ütles neile: 'Mis lood need on, mida te omavahel veeretate teed käies?' Ja nad jäid kurvalt seisma.

¹⁸Jun reheb a'an, aj Cleofas xc'aba', quichak'oc ut quixye: -Jo' li ca'aj cui' lâat li yôcat chi numec' sa' li tenamit Jerusalén li inc'a' nacatna'oc re li c'a'ru xc'ulman sa' eb li cutan a'in, chan.

¹⁸Aga üks neist, nimega Kleopas, ütles temale: 'Sina vist üksi oled selline võõras Jeruusalemmas, kes veel ei tea, mis neil päevil seal on sündinud?'

¹⁹Ut li Jesús quixye reheb: -¿C'a'ru anchal a'an? chan. Eb a'an que'xye re: -Chirix li Jesús aj Nazaret. A'an profeta nak quicuan. Nim xcuanquil. Châbil quixbânu ut châbil quixye chiru li Dios ut chiruheb li tenamit.

¹⁹Ja ta küsis neilt: 'Mis siis?' Nemad ütlesid talle: 'See, mis juhtus Jeesuse Naatsaretlasega, kes oli prohvet, vägev teos ja sõnas Jumala ja kogu rahva ees,

²⁰Eb li xbênil aj tij ut eb li neque'taklan sa' kabên que'xk'axtesi chi camsîc ut que'xq'ue chiru cruz.

²⁰kuidas meie ülempreestrid ja vanemad on ta loovutanud surmakohtu kätte ja risti löönud.

²¹A'an raj li tâcolok re li katenamit Israel sa' kach'ôl. Abanan anakcuan ac oxib cutan xc'ulbal a'an.

²¹Aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli rahva lunastab. Ometi on täna käes kolmas päev pärast kõige selle sündimist.

²²Xsach kach'ôl chirabinquil li c'a'ru xe'xye ke li ixk li xe'cuulac sa' li muklebâl toj ek'ela.

²²Aga ka mõned naised meie seast, kes käisid koidu ajal hauakambri juures, panid meid hämmastuma.

²³Xban nak inc'a' xe'xtau li camenak, xe'suk'i sa' cab ut xe'xye ke nak cuib li ángel xe'xc'utbesi rib chiruheb ut xe'xye reheb nak yo'yo li Jesús.

²³Kui nad tema ihu ei leidnud, tulid nad, öeldes end ka näinud olevat inglite nägemust, kes ütelnud, et tema elab.

²⁴Ut cuanqueb ajcui' kacomon xe'cuulac chak sa' li muklebâl ut xe'ril nak yâl li xe'xye li ixk. Abanan inc'a' xe'ril ru li Jesús, chan laj Cleofas.

²⁴Ja mõned meie kaaslastest läksid hauakambrisse ja leidsid nõnda olevat, nagu ka naised olid ütelnud, teda ennast nad aga ei näinud.'

²⁵Ut li Jesús quixye reheb: -¡Lâex mâc'a' êna'leb ut âl lê ch'ôl chixpâbanquil chixjunil li c'a'ru que'xye chak li profeta!

²⁵Ja tema ütles neile: 'Oh te mõistmatud ja südamelt pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud!

²⁶¿Ma inc'a' ta bi' tento nak tixc'ul chixjunil li raylal a'in li Cristo laj Colonel li yechi'inbil xban li Dios re nak tâq'uehek' xlok'al? chan reheb.

²⁶Eks Messias pidanud seda kannatama ja oma kirkusesse minema?'

²⁷Ut quixch'olob xyâlal chiruheb chirix li c'a'ru quixtz'îba laj Moisés. Quixch'olob ajcui' lix yâlal li que'xtz'îba chak li profeta chirix li Cristo li yechi'inbil xban li Dios jo' tz'îbanbil sa' li Santil Hu.

²⁷Ja hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas Jeesus neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib.

²⁸Que'cuulac sa' li ch'ina tenamit li yôqueb cui' chi xic. Ut li Jesús quixbânu rib nak tîc tâxic.

²⁸Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi ta, nagu läheks ta edasi.

²⁹Abanan eb a'an que'relaji ru re tâcanâk riq'uineb. Que'xye re: -Canâkat kiq'uin xban nak yô chi ecuûc. Oc re li k'ojyîn, chanqueb re. Ut li Jesús qui-oc sa' cab ut quicana riq'uineb.

²⁹Aga nemad käisid talle peale, öeldes: 'Jää meie juurde, sest õhtu jõuab ja päev on juba veeremas!' Ja tema läks sisse, et nende juurde jääda.

³⁰Nak c'ojc'o sa' mêx rochbeneb, quixchap li caxlan cua, quixbantioxi chiru li Dios, quixjachi ut quixq'ue reheb.

³⁰Ja see sündis, kui ta nendega lauas istus, et võttes leiva ta õnnistas ja murdis ning andis neile.

³¹Sa' li hônal a'an que'xq'ue retal nak a'an li Jesús. Ut nak ac xe'xnau nak a'an, nak que'ril ac mâ ani chic sa' xyânkeb.

³¹Siis avanesid neil silmad ja nad tundsid ta ära. Ja tema kadus nende silmist.

³²Ut eb a'an que'xye chi ribileb rib: -Jo'can pe' nak yôco chak rec'anquil jun sahil ch'ôlej sa' kâm nak yô chak chikâtinanquil sa' be ut nak yô chixch'olobanquil chiku li naxye sa' li Santil Hu, chanqueb.

³²Ja nad ütlesid teineteisele: 'Eks meie süda põlenud meie sees, kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju selgitas?'

³³Sa' ajcui' li hônal a'an que'suk'i Jerusalén. Aran que'xtau li junlaju chi apóstol ch'utch'ûqueb rochbeneb lix comon.

³³Ja nad tõusid ning pöördusid selsamal tunnil tagasi Jeruusalemma ning leidsid koos olevat need üksteist ja nende kaaslased,

³⁴Yôqueb chixyebal: -Relic chi yâl nak xcuacli cui'chic chi yo'yo li Kâcua' xban nak xc'utbesi rib chiru laj Simón, chanqueb.

³⁴kes ütlesid: 'Issand on tõesti üles äratatud ja on end näidanud Siimonale.'

³⁵Tojo'nak li cuib chi cuînk que'xserak'i reheb li c'a'ru quic'ulman sa' be nak yôqueb chi xic Emaús. Que'xye reheb chanru nak que'xnau ru li Jesús nak quixjachi li caxlan cua.

³⁵Ja nemad ise kirjeldasid, mis tee peal oli juhtunud ja kuidas nad olid tema leivamurdmisest ära tundnud.

³⁶Toj yôqueb ajcui' xserak'inquil li c'a'ru que'xc'ul nak ac xakâmil li Jesús sa' xyânkeb ut quixye reheb: -¡Chicuânk taxak li tuktûquil usilal êriq'uin! chan reheb.

³⁶Aga kui nad seda kõike rääkisid, seisis Jeesus ise nende keskel ja ütles neile: 'Rahu olgu teile!'

³⁷Ut eb a'an sachsôqueb xch'ôl que'cana ut te'xucuak. Sa' xch'ôleb a'an nak mâre junak musik'ej yôqueb chirilbal.

³⁷Aga nemad kohkusid ja lõid kartma, arvates end vaimu nägevat.

³⁸Ut li Jesús quixye reheb: -¿C'a'ut nak nequexxucuac? Ut, ¿c'a'ut nak na-oc êc'a'ux?

³⁸Ent tema ütles neile: 'Miks te olete nii kohkunud ja miks sellised kahtlused tõusevad teie südames?

³⁹Lâin li Jesús. Ilomak li cuok ut li cuuk'. Ch'e'omakin re nak têq'ue retal nak lâin tz'akal. Junak musik'ej, a'an mâc'a' xbakel, chi moco cuan xtibel. Ilomak. Lâin cuan inbakel ut cuan intibel, chan reheb.

³⁹Vaadake mu käsi ja mu jalgu, et see olen mina ise! Puudutage mind kätega ja vaadake, sest vaimul ei ole ju liha ega luid, nõnda nagu te minul näete olevat!'

⁴⁰Ut nak yô chixyebal a'in, quixc'ut li rok ut li ruk' chiruheb.

⁴⁰Ja seda öeldes näitas Jeesus neile oma käsi ja jalgu.

⁴¹C'ajo' nak quisaho' sa' xch'ôleb. Abanan toj sachsôqueb xch'ôl. Inc'a' que'xnau ma yâl li yôqueb chirilbal malaj ut inc'a'. Ut li Jesús quixye reheb: -¿Ma cuan ca'ch'inak tzacaêmk êriq'uin? chan reheb.

⁴¹Aga kui nad rõõmu pärast ikka veel ei uskunud ja imestasid, ütles ta neile: 'Kas teil on siin mingit söögipoolist?'

⁴²Ut que'xq'ue re jun jachal li pombil car ut ca'ch'in li xya'al cab.

⁴²Nemad panid ta ette tüki küpsetatud kala,

⁴³Li Jesús quixc'ul ut quixtzaca.

⁴³ja Jeesus võttis ja sõi nende silma all.

⁴⁴Ut quixye reheb: -Li c'a'ru xinc'ul, a'an ajcui' li quinserak'i chak êre nak toj cuanquin chak sa' êyânk. Tento nak tâtz'aklok ru chixjunil li tz'îbanbil chak retalil chicuix sa' lix chak'rab laj Moisés, jo' ajcui' sa' lix hu eb li profeta ut sa' ajcui' li Salmos, chan reheb.

⁴⁴Siis ütles Jeesus neile: 'Need on mu sõnad, mis ma teile rääkisin, kui ma olin alles teiega, et kõik peab täide minema, mis Moosese Seaduses ja Prohvetites ja Psalmides minu kohta on kirjutatud.'

⁴⁵Ut quixq'ueheb xna'leb re nak te'xtau ru li tz'îbanbil sa' li Santil Hu.

⁴⁵Siis ta avas nende mõistuse kirjadest aru saama

⁴⁶Quixye reheb: -Jo'ca'in tz'îbanbil chak retalil sa' li Santil Hu chicuix lâin: tento nak li Cristo tixc'ul li raylal ut sa' rox li cutan tâcuaclîk cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak.

⁴⁶ja ütles neile: 'Nõnda on kirjutatud, et Messias pidi kannatama ja kolmandal päeval üles tõusma surnuist.

⁴⁷Tz'îbanbil ajcui' retalil nak tâjulticamânk chiruheb chixjunileb li tenamit nak tento te'xyot' xch'ôleb ut te'xjal xc'a'uxeb re tâcuymânk tâsachmânk lix mâqueb sa' xc'aba' a'an. Tâticlâk xch'olobanquil arin Jerusalén.

⁴⁷Ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast.

⁴⁸Lâex texyehok resil xban nak lâex xex-abin re ut lâex xex-iloc re chixjunil li c'a'ak re ru a'in.

⁴⁸Teie olete nende asjade tunnistajad.

⁴⁹Ut lâin tintakla chak êre lê mâtan li quixyechi'i lin Yucua'. Abanan canâkex arin sa' li tenamit Jerusalén toj têc'ul lê cuanquil li tâchâlk sa' choxa, chan li Jesús reheb.

⁴⁹Ja vaata, mina läkitan teie üle oma Isa tõotuse. Teie aga viibige selles linnas, kuni teid rüütatakse väega kõrgelt!'

⁵⁰Ut li Jesús quixc'ameb toj sa' li tenamit Betania. Quixtaksi li ruk' ut quirosobtesiheb.

⁵⁰Aga Jeesus viis nad välja kuni Betaaniani ja, tõstes oma käed, õnnistas neid.

⁵¹Nak yô chirosobtesinquileb, quirisi rib sa' xyânkeb ut quic'ame' takec' sa' choxa.

⁵¹Ja see sündis, et neid õnnistades lahkus Jeesus nende juurest ja võeti üles taevasse.

⁵²Nak ac xe'xlok'oni li Kâcua', eb a'an que'suk'i cui'chic Jerusalén chi c'ajo' xsahil sa' xch'ôleb.Ut junelic cuanqueb sa' li templo. Yôqueb chi bantioxînc ut yôqueb chixlok'oninquil li Dios. Jo'can taxak.

⁵²Ja nemad kummardasid teda ja pöördusid suure rõõmuga tagasi Jeruusalemma

⁵³Ut junelic cuanqueb sa' li templo. Yôqueb chi bantioxînc ut yôqueb chixlok'oninquil li Dios. Jo'can taxak.

⁵³ja olid alati pühakojas Jumalat tänades.