1Li Jesús nujenak chi Santil Musik'ej nak qui-el sa' li na'ajej cuan cui' li nima' Jordán. Li Santil Musik'ej quixc'ut chiru nak tento tâxic sa' li chaki ch'och' bar mâc'a' cui' cristian.
1Jeesus aga, täis Püha Vaimu, tuli tagasi Jordani äärest, ja aeti Vaimu läbi kõrbe,
2Ut aran quicuan ca'c'âl cutan. Ut laj tza quixyal râlenquil. Abanan inc'a' quixq'ue rib chi âlêc. Chiruheb li cutan a'an mâc'a' naxtzaca ut sa' xrakic li ca'c'âl cutan quichal xtz'ocajic.
2kus ta oli nelikümmend päeva kuradi kiusata. Ja ta ei söönud midagi neil päevil. Ja kui need täis said, tuli talle nälg.
3Laj tza quixye re: -Cui tz'akal yâl nak lâat Ralal li Dios, suk'isi chok' caxlan cua li pec a'in, chan.
3Aga kurat ütles talle: 'Kui sa oled Jumala Poeg, siis ütle sellele kivile, et see saaks leivaks!'
4Li Jesús quichak'oc ut quixye: -Tz'îbanbil sa' li Santil Hu chi jo'ca'in: Mâcua' ca'aj cui' riq'uin li naxtzaca yo'yôk cui' li cuînk, chan. (Deut. 8:3a)
4Ja Jeesus vastas talle: 'Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast.'
5Tojo'nak laj tza quixc'am li Jesús sa' jun li tzûl k'axal najt xteram ut sa' li hônal ajcui' a'an quixc'ut chiru chixjunileb li xnînkal ru tenamit li cuan sa' ruchich'och'.
5Ja kurat viis tema kõrgele, et näidata talle ühe hetkega kõiki maailma kuningriike.
6Laj tza quixye re li Jesús: -Tink'axtesi sa' âcuuk' li xnînkal ru tenamit a'an ut lix lok'al. Eb li tenamit a'an k'axtesinbileb sa' cuuk' lâin ut naru ninq'ue re li ani tincuaj lâin.
6Ja kurat ütles talle: 'Ma tahan anda sulle meelevalla kõigi nende üle ja nende hiilguse, sest see on minu kätte antud ja mina võin selle anda, kellele ma iganes tahan.
7Chixjunil a'an tinq'ue âcue cui lâat tâcuik'ib âcuib chicuu ut tinâlok'oni, chan.
7Kui sa nüüd kummardad minu ette, siis on kõik sinu päralt.'
8Quichak'oc li Jesús ut quixye re: -Elen chicuu lâat aj tza xban nak jo'ca'in tz'îbanbil sa' li Santil Hu: Li Kâcua' lâ Dios tâlok'oni ut ca'aj cui' chiru a'an tatc'anjelak, chan. (Deut. 6:13)
8Ja Jeesus vastas talle: 'Kirjutatud on: Kummarda Issandat, oma Jumalat, ja teeni ainult teda!'
9Ut laj tza quixc'am li Jesús sa' li tenamit Jerusalén ut coxxakab toj takec' sa' xbên li templo. Quixye re: -Cui tz'akal yâl nak lâat Ralal li Dios, cut âcuib tak'a.
9Siis ta viis Jeesuse Jeruusalemma ja pani seisma pühakoja harjale ning ütles talle: 'Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast siit alla,
10Mâc'a' tâc'ul xban nak jo'ca'in tz'îbanbil sa' li Santil Hu: Tixtaklaheb lix ángel châcuilbal.
10sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid, et nad sind hoiaksid,
11Ut riq'uin ruk'eb tate'xchap re nak inc'a' tâtoch' lâ cuok chiru pec, chan. (Sal. 91:11-12)
11ja et nad kannaksid sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei lööks.'
12Li Jesús quichak'oc ut quixye re: -Tz'îbanbil ajcui' sa' li Santil Hu chi jo'ca'in: Mâtz'âma xmilagro li Kâcua' lâ Dios yal chi mâc'a' rajbal. (Deut. 6:16)
12Ja Jeesus vastas talle: 'On öeldud: Sina ei tohi kiusata Issandat, oma Jumalat!'
13Quiril laj tza nak inc'a' quiru râlenquil li Jesús, toj quixcanab cuan.
13Ja kui kurat kogu kiusamise oli lõpetanud, jättis ta Jeesuse mõneks ajaks rahule.
14Ut quisuk'i li Jesús Galilea chi cuan xcuanquil li Santil Musik'ej riq'uin. Sa' chixjunil li na'ajej li cuanqueb chi xjun sutam li tenamit Galilea, que'rabi resil li Jesús.
14Jeesus tuli Vaimu väes tagasi Galileasse ja kuuldus temast levis kogu ümbruskonda.
15Yô chixch'olobanquil lix yâlal sa' eb li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío. Ut chixjunileb yôqueb chixq'uebal xlok'al.
15Ja ta õpetas nende sünagoogides, ja kõik austasid teda.
16Sa' jun li cutan quicuulac li Jesús sa' li tenamit Nazaret li quiq'ui cui'. Sa' li hilobâl cutan cô sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío jo' c'aynak xbânunquil. Ut quixakli chiruheb re târil xsa' li Santil Hu.
16Jeesus tuli ka Naatsaretti, kus ta oli üles kasvanud, ja läks oma harjumust mööda hingamispäeval sünagoogi. Ja kui ta tõusis lugema,
17Quiq'uehe' re li hu li quixtz'îba li profeta Isaías. Nak quixte, quixtau aran li âtin li naxye chi jo'ca'in:
17anti tema kätte prohvet Jesaja raamat. Ta rullis raamatu lahti ja leidis koha, kuhu oli kirjutatud:
18Lix musik' li nimajcual Dios cuan cuiq'uin xban nak li Dios quixsic' cuu chixyebal li châbil esil reheb li cuanqueb sa' neba'il. Quinixtakla chixcolbaleb li cuanqueb sa' raylal ut chixyebal resil nak te'ach'abâk li cuanqueb chi prêxil ut re ajcui' nak tinq'ueheb chi iloc li mutz' ut te'cuisi ajcui' sa' raylal li rahobtesinbileb.
18'Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid,
19Quinixtakla xyebal resil nak ac xcuulac xk'ehil nak li Kâcua' tixcoleb lix tenamit. (Isa. 61:1-2)
19kuulutama Issanda meelepärast aastat.'
20Nak quixbot li hu, quixk'axtesi re li nac'anjelac sa' li cab a'an ut quic'ojla chiruheb. Ut chixjunileb li cuanqueb aran que'cana chirilbal li Jesús.
20Ja keeranud raamatu kokku, andis Jeesus selle sünagoogi teenri kätte ja istus maha. Ja kõikide silmad sünagoogis vaatasid ainiti teda.
21Quixye reheb: -Anakcuan xtz'akloc ru chêru li c'a'ru tz'îbanbil chak sa' li Santil Hu a'in, chan.
21Tema hakkas neile rääkima: 'Täna on see kirjakoht teie kuuldes täide läinud.'
22Chixjunileb li cuanqueb aran châbil yôqueb chixyebal chirix li Jesús ut sachsôqueb xch'ôl chirabinquil li châbil âtin li yô chixyebal. Ut que'xye: -¿Ma mâcua' ta bi' a'in li ralal laj José? chanqueb.
22Ja kõik tunnustasid teda ja imestasid, et tema suust tulid sellised armusõnad, ja ütlesid: 'Eks tema ole Joosepi poeg?'
23Ut li Jesús quixye reheb: -Mâre têye cue jun li âtin li naxye: "At aj banonel, ban âcuib âjunes. Lâo xkabi resil nak nabal li c'a'ak re ru xabânu Capernaum. ¿C'a'ut nak inc'a' tâbânu a'an arin sa' lâ tenamit?" mâre cha'kex cue.
23Aga tema ütles neile: 'Küllap te ütlete mulle selle vanasõna: Arst, aita iseennast! Mida kõike oleme kuulnud Kapernaumas olevat sündinud, seda tee ka siin, oma kodukohas!'
24Ut quixye ajcui' reheb: -Chi yâl tinye âcue mâ jun profeta nac'ule' ta chi châbil sa' lix tenamit.
24Ja Jeesus ütles: 'Tõesti, ma ütlen teile, ükski prohvet ei ole tunnustatud oma kodukohas.
25Relic chi yâl nak nabaleb li xmâlca'an sa' li tenamit Israel nak quicuan laj Elías chok' profeta. Sa' eb li cutan a'an inc'a' quixq'ue hab chiru oxib chihab riq'uin cuakib po. Ut c'ajo' li cue'ej quicuan sa' li tenamit a'an.
25Tõepoolest, ma ütlen teile, palju lesknaisi oli Iisraelis Eelija päevil, mil taevas oli kolm aastat ja kuus kuud suletud, nii et suur nälg tuli üle kogu maa,
26Usta ra que'xc'ul eb a'an, aban inc'a' quitaklâc li profeta Elías chixtenk'anquileb li xmâlca'an aj judío. Quitaklâc ban chixtenk'anquil jun li xmâlca'an li mâcua' aj judío cuan sa' li na'ajej Sarepta li cuan nach' riq'uin li tenamit Sidón.
26aga Eelijat ei läkitatud kellegi juurde nendest, vaid Sareptasse Siidonimaal ühe lesknaise juurde.
27Jo'can ajcui' sa' eb li cutan nak cuânk chok' profeta laj Eliseo, nabaleb li saklep rixeb aran Israel. Abanan mâ jun reheb laj judío quiq'uirtesîc. Ca'aj cui' jun li cuînk li mâcua' aj judío. Li cuînk a'an aj Naamán xc'aba'. Siria xtenamit, chan li Jesús.
27Ja palju pidalitõbiseid oli Iisraelis prohvet Eliisa ajal, ent keegi neist ei saanud puhtaks kui vaid süürlane Naaman.'
28Nak que'rabi li âtin a'in chixjunileb li ch'utch'ûqueb aran, c'ajo' nak que'josk'o'.
28Seda kuuldes said kõik sünagoogis viibijad täis raevu
29Quilaje'cuacli chixjunileb li cuanqueb aran ut que'risi li Jesús sa' li tenamit ut que'xc'am toj sa' xbên li tzûl li c'ojc'o cui' lix tenamiteb re nak te'xcut chak toj tak'a.
29ja tõusid püsti, ajasid ta külast välja ja viisid üles mäerünkale, mille peale oli ehitatud nende küla, et teda ülepeakaela alla tõugata.
30Abanan li Jesús quinume' sa' xyânkeb ut cô.
30Jeesus läks aga nende keskelt läbi ja kõndis oma teed.
31Li Jesús cô sa' li tenamit Capernaum li cuan sa' xcuênt Galilea. Yô chixch'olobanquil lix yâlal chiruheb li tenamit sa' eb li hilobâl cutan sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío.
31Jeesus tuli alla Kapernauma, Galilea linna, ja õpetas neid hingamispäeviti.
32Naxc'ut lix yâlal chiruheb chi cuan xcuanquil. Ut chixjunileb li yôqueb chi abînc re que'sach xch'ôl chirabinquil li tijleb li yô chixyebal xban nak naxc'ut lix yâlal chiruheb chi cuan xcuanquil.
32Ja nad olid vapustatud tema õpetusest, sest tema sõnal oli meelevald.
33Cuan jun li cuînk sa' xyânkeb cuan mâus aj musik'ej riq'uin. Qui-oc chixjapbal re chi cau ut quixye:
33Ja sünagoogi tuli inimene, kellel oli rüve vaim, ja see kisendas valju häälega:
34-Canabo kajunes. ¿C'a'ru tâcuaj kiq'uin, at Jesús aj Nazaret? ¿Ma xatchal chikasachbal? Lâin ninnau nak lâat lix Santil Alal li Dios, chan.
34'Võeh, mis on meil asja sinuga, Jeesus Naatsaretlane? Kas sa oled tulnud meid hukkama? Ma tean, kes sa oled: Jumala Püha!'
35Abanan li Jesús quixk'us li mâus aj musik'ej ut quixye re: -Lâat mâus aj musik'ej, matchokin. Elen riq'uin li cuînk a'in, chan li Jesús. Ut li mâus aj musik'ej quixt'an li cuînk chiruheb a'an, ut qui-el riq'uin ut mâc'a' quixbânu re.
35Ja Jeesus sõitles teda: 'Jää vait ja mine temast välja!' Ja kuri vaim paiskas mehe nende keskele maha ja läks temast välja ega teinud talle mingit kahju.
36Chixjunileb li que'iloc re, c'ajo' nak que'xucuac ut yôqueb chixyebal chi ribileb rib: -¿C'a'ru xyâlal a'in? ¿C'a'ru li tijleb a'in? Li cuînk a'in cuan xcuanquil sa' xbêneb li mâus aj musik'ej ut li c'a'ru naxye, a'an neque'xbânu, chanqueb.
36Ja hirm tuli kõikide peale ja nad rääkisid omavahel: 'Mis asi see siis on? Ta käsutab meelevalla ja väega rüvedaid vaime - ja need lähevadki välja!'
37Ut que'rabi resil sa' chixjunileb li tenamit xcuênt Galilea c'a'ru quixbânu li Jesús.
37Ning kuuldus temast levis kõigisse ümbruskonna paikadesse.
38Nak qui-el sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío, li Jesús cô sa' li rochoch laj Simón. Lix na' li rixakil laj Simón yocyo. Yô xtik. Que'xtz'âma chiru li Jesús nak tixq'uirtesi.
38Aga Jeesus tõusis püsti, lahkus sünagoogist ja tuli Siimona majja. Siimona ämm oli aga haige kõrges palavikus, ja nad palusid Jeesust teda aidata.
39Li Jesús quijiloc riq'uin li yaj ut quixq'uirtesi. Ut sa' ajcui' li hônal a'an quicuacli li ixk ut qui-oc chi c'anjelac chiruheb.
39Ja Jeesus astus tema peatsi juurde ja sõitles palavikku ning see lahkus temast. Ja naine tõusis otsekohe üles ja teenis neid.
40Nak ac yô chi ecuûc, chixjunileb li cuanqueb xyaj, a' yal c'a'ru xyajeleb, quilaje'xc'am chak riq'uin li Jesús. Ut a'an quixq'ue li ruk' sa' xbêneb ut quixq'uirtesiheb.
40Aga kui päike oli loojunud, tõid kõik, kellel oli mitmesugustes tõbedes haigeid, need tema juurde. Ja Jeesus pani oma käed igaühe peale nendest ning tegi nad terveks.
41Ut nabaleb ajcui' li quirisi mâus aj musik'ej riq'uineb. Li mâus aj musik'ej nak neque'el riq'uineb, japjôqueb re chixyebal: -Lâat Ralal li Dios, chanqueb. Abanan li Jesús quixk'useb ut inc'a' quixcanabeb chi âtinac xban nak eb a'an que'xnau nak a'an li Cristo, laj Colonel li yechi'inbil xban li Dios.
41Aga kurjad vaimudki läksid välja paljudest, ise kisendades: 'Sina oled Jumala Poeg!' Ja tema sõitles kurje vaime ega lasknud neil rääkida, sest nad teadsid, et tema on Messias.
42Cuulajak chic nak ac xsakêu, li Jesús cô sa' jun na'ajej bar mâc'a' cuan. Ut eb li tenamit yôqueb chixsic'bal. Que'cuulac toj bar cuan cui' a'an ut que'raj raj nak quicana riq'uineb. Inc'a' raj que'raj nak tâxic.
42Päeva hakul Jeesus väljus ning läks tühja paika. Ja rahvahulgad otsisid ta üles, tulid tema juurde ja tahtsid teda kinni pidada, et ta nende juurest ära ei läheks.
43Abanan li Jesús quixye reheb: -Tento nak tinxic sa' jalan tenamit chixch'olobanquil li châbil esilal chirix lix nimajcual cuanquilal li Dios xban nak a'an aj e nak xintaklâc chak arin, chan.Ut yô chixch'olobanquil lix yâlal sa' eb li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío aran Galilea.
43Aga tema ütles neile: 'Ma pean ka teistele linnadele kuulutama evangeeliumi Jumala riigist, sest selleks on mind läkitatud.'
44Ut yô chixch'olobanquil lix yâlal sa' eb li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío aran Galilea.
44Ja ta jutlustas Juudamaa sünagoogides.