¹Nak quirake' xch'olobanquil lix yâlal chiruheb li tenamit, li Jesús cô Capernaum.

¹Kui Jeesus oli lõpetanud kõik oma kõned teda kuulavale rahvale, tuli ta Kapernauma.

²Ut aran cuan jun li capitán aj Roma cuan jun lix môs k'axal naxra. Yaj ut câmc re.

²Aga ühe väeülema teener, kellest ta isand lugu pidas, oli haige ja suremas.

³Li capitán quirabi resil nak cuan li Jesús aran. Quixtaklaheb cuib oxib laj judío xcomoneb li neque'c'amoc be sa' li tenamit re nak te'xtz'âma chiru li Jesús nak tâxic sa' rochoch li capitán chixq'uirtesinquil lix môs.

³Kui väeülem sai kuulda Jeesusest, läkitas ta juutide vanemad tema juurde ja palus teda, et ta tuleks ja teeks terveks tema teenri.

⁴Que'cuulac riq'uin li Jesús ut que'xtz'âma chiru nak tixbânu li yô chixtz'âmanquil li capitán. Que'xye re li Jesús: -Us cui tâbânu li usilal re li capitán,

⁴Nad tulid Jeesuse juurde ja palusid teda tungivalt: 'Ta on tõesti seda väärt, et sa teda aitaksid,

⁵xban nak a'an nocoxra lâo aj judío ut a'an quitaklan re xyîbanquil li cab nakach'utub cui' kib, chanqueb re li Jesús.

⁵sest ta armastab meie rahvast, ta on ehitanud meile ka sünagoogi.'

⁶Ut li Jesús cô chirixeb. Nak ac cuulaqueb re cuan cui' li rochoch, li capitán quixtaklaheb li ramîg chi âtinac riq'uin li Jesús ut que'xye re: -Jo'ca'in xye li capitán âcue: Mâch'i'ch'i'i âcuib chi châlc sa' cuochoch xban nak moco inc'ulub ta nak tatchâlk sa' cuochoch.

⁶Ja Jeesus läks nendega kaasa. Aga kui ta ei olnud enam kaugel sellest majast, saatis väeülem oma sõbrad talle ütlema: 'Issand, ära tee enesele tüli, sest ma ei ole väärt, et sina mu katuse alla tuleksid!

⁷Jo'can nak inc'a' xcôin lâin chi âtinac âcuiq'uin. Ninnau nak moco inc'ulub ta nak tincuulak âcuiq'uin. Ca'aj cui' nacuaj nak tâye nak tâq'uirâk lin môs ut ninnau nak tâq'uirâk.

⁷Seepärast ma ei ole ka ennast arvanud väärt ise sinu juurde tulema, vaid ütle üksainus sõna, ja poiss paraneb!

⁸Lâin cuan ani nataklan cue ut cuanqueb lin soldado rubel incuanquil. Nak ninye re li jun "ayu", naxic. Ut nak ninye re li jun chic "quim", nachal. Ut nak ninye re lin môs, "bânu a'in", naxbânu, chan li capitán.

⁸Minagi olen ju valitsusalune, aga minu alluvuses on sõdureid, ja kui ma ütlen ühele: 'Mine ära!', siis ta läheb, ja teisele: 'Tule siia!', siis ta tuleb, ja oma teenrile: 'Tee seda!', siis ta teeb.'

⁹Nak li Jesús quirabi a'in, quisach xch'ôl ut quixye reheb li cuanqueb rochben: -Relic chi yâl tinye êre nak mâ jun intauhom chi moco sa' xyânkeb laj Israel cuan tz'akal xpâbâl jo' li jun a'in, usta mâcua' aj judío, chan.

⁹Seda kuuldes Jeesus imetles teda ja pöördudes rahvahulga poole, kes käis temaga kaasas, ütles: 'Ma ütlen teile, nii suurt usku ei ole ma Iisraeliski leidnud!'

¹⁰Nak que'cuulac eb li takl sa' rochoch li capitán, ac xq'uira chic lix môs.

¹⁰Ja kui saadikud koju tagasi jõudsid, leidsid nad teenri tervena.

¹¹Chirix a'in li Jesús qui-el Capernaum ut cô sa' jun chic li tenamit Naín xc'aba' rochbeneb lix tzolom. Ut cuanqueb ajcui' nabaleb li tenamit yôqueb chi xic chirix.

¹¹Ja mõni aeg hiljem läks Jeesus linna, mida hüütakse Nainiks, ja temaga läksid kaasa ta jüngrid ja suur hulk rahvast.

¹²Nak yô chi cuulac cuan cui' li oquebâl re li tenamit quiril nak nabaleb li cristian yôqueb chi xic chixmukbal jun li camenak. Li camenak a'an xyum jun li xmâlca'an. Jun ajcui' chiru nak quicuan.

¹²Aga just siis, kui ta linna väravale lähenes, kanti välja surnut, oma ema ainsat poega, ja ema oli lesk. Ja üsna suur hulk linnarahvast saatis teda.

¹³Nak li Kâcua' Jesús quiril li xna' li camenak, quiril xtok'obâl ru ut quixye re: -Matyâbac, chan.

¹³Ja kui Issand nägi ema, hakkas tal temast hale ja ta ütles: 'Ära nuta enam!'

¹⁴Li Jesús quinach'oc riq'uineb ut quixch'e' li tusbil che' li yôqueb chixpakonquil cui' li camenak. Ut eb li yôqueb chi c'amoc re li camenak que'xakli ut li Jesús quixye re li camenak: -At sâj cuînk, lâin tinye âcue, cuaclin, chan.

¹⁴Ja ta astus ligi ja puudutas surnuraami, mispeale kandjad jäid seisma. Ja ta ütles: 'Noormees, ma ütlen sulle, ärka üles!'

¹⁵Ut li camenak quicuacli ut quichunla ut qui-oc chi âtinac riq'uineb. Ut li Jesús quixk'axtesi re lix na'.

¹⁵Ja surnu tõusis istuli ja hakkas rääkima. Ja Jeesus andis poja ta emale tagasi.

¹⁶Nak que'ril li c'a'ru quic'ulman chixjunileb li cuanqueb aran, c'ajo' nak que'xucuac ut que'oc chixq'uebal xlok'al li Dios. Ut que'xye: -Jun xnimal ru profeta xc'ulun sa' kayânk.- Ut que'xye ajcui': -Li Dios xchal chixtenk'anquil lix tenamit, chanqueb.

¹⁶Aga kõiki haaras kartus ja nad ülistasid Jumalat ja ütlesid: 'Meie seas on tõusnud suur prohvet!' ja 'Jumal on tulnud hoolitsema oma rahva eest!'

¹⁷Ut qui-abîc resil li c'a'ru quixbânu li Jesús sa' chixjunil li na'ajej Judea jo' ajcui' sa' eb li na'ajej li cuanqueb chi xjun sutam.

¹⁷Ja see jutt temast levis kogu Juudamaale ja kõikjale ümbruskonda.

¹⁸Lix tzolom laj Juan laj Cubsihom Ha' que'xserak'i re c'a'ru yô chi c'ulmânc. Nak ac xrabi a'an, laj Juan quixtakla cuib lix tzolom riq'uin li Jesús chixpatz'bal re:

¹⁸Ja seda kõike kuulutasid Johannesele tema jüngrid. Ja Johannes kutsus enda juurde kaks oma jüngrit

¹⁹-¿Ma lâat laj Colonel li yechi'inbil li yôco chiroybeninquil? ¿Malaj toj takoybeni junak chic?-

¹⁹ja saatis nad Issanda juurde küsima: 'Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?'

²⁰Nak que'cuulac lix tzolom laj Juan riq'uin li Jesús, que'xye re: -Xoxtakla chak laj Juan laj Cubsihom Ha' âcuiq'uin chixpatz'bal âcue, "¿Ma lâat laj Colonel li yechi'inbil li yôco chiroybeninquil? ¿Malaj ut toj takoybeni junak chic?" chanqueb re li Jesús.

²⁰Kui mehed tema juurde jõudsid, ütlesid nad: 'Ristija Johannes on meid sinu juurde läkitanud küsima: Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?'

²¹Ut sa' li hônal a'an li Jesús yô chixq'uirtesinquileb nabaleb li cristian li cuanqueb sa' raylal. Cuanqueb li yaj quixq'uirtesiheb. Ut cuanqueb li cuan mâus aj musik'ej riq'uin ut li Jesús quirisi li mâus aj musik'ej riq'uineb. Ut cuanqueb nabaleb li mutz' li quixq'ueheb chi iloc.

²¹Tolsamal tunnil tegi Jeesus paljusid terveks haigustest ja hädadest ja kurjadest vaimudest ning paljudele pimedatele kinkis ta nägemise.

²²Ut li Jesús quixye reheb: -Ayukex ut têserak'i re laj Juan li c'a'ru xeril ut li c'a'ru xerabi. Yehomak re nak eb li mutz' neque'iloc chic; eb li yêk rok neque'bêc chic; eb li saklep rix q'uirtesinbileb chic; eb li tz'ap xic neque'abin chic; eb li camenak xe'cuaclesîc cui'chic chi yo'yo ut eb li neba' yôqueb chirabinquil resil li usilal.

²²Ja Jeesus vastas neile: 'Minge, teatage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud: pimedad näevad jälle, jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad, surnud ärkavad üles, vaestele kuulutatakse rõõmusõnumit

²³Us xak reheb li ani inc'a' tâch'inânk xch'ôl chinpâbanquil, cha'kex re, chan li Jesús.

²³ja õnnis on see, kes minust iial ei pahandu!'

²⁴Ut nak que'el lix takl laj Juan riq'uin, li Jesús qui-oc chi âtinac riq'uineb li tenamit chirix laj Juan ut quixye chi jo'ca'in: -¿C'a'ru queril chak sa' li chaki ch'och' nak côex chirilbal laj Juan? ¿Ma junak cuînk nacuiban xch'ôl chanchan li caxlan aj yô rec'asinquil xban ik' queril chak?

²⁴Kui siis Johannese käskjalad olid ära läinud, hakkas Jeesus rahvahulkadele kõnelema Johannesest: 'Mida te tahtsite näha, kui te läksite välja kõrbe? Kas tuules kõikuvat roogu?

²⁵¿C'a'ru queril chak? ¿Ma junak cuînk châbil xtikibanquil queril chak? Li châbileb rak' ut li cuanqueb sa' sahil ch'ôlej, eb a'an sa' rochoch eb li rey cuanqueb.

²⁵Või mida te tahtsite välja minnes vaadata? Kas pehme riidega rüütatud inimest? Ennäe, kes kalleis riideis ja toretsemises elavad, viibivad kuningakodades.

²⁶¿C'a'ru queril chak? ¿Ma junak profeta queril chak? Yâl nak a'an jun profeta. Abanan lâin tinye êre nak li jun a'in naxk'ax ru xcuanquil junak profeta.

²⁶Või mida te tahtsite välja minnes näha? Kas prohvetit? Jah, ma ütlen, hoopis enamat kui prohvetit!

²⁷Chirix laj Juan tz'îbanbil sa' li Santil Hu li naxye chi jo'ca'in: A'ut lâin tintakla lin takl aj c'amol be châcuu. A'an tâch'olobânk xyâlal chiruheb li tenamit re nak eb a'an yo'on cuânkeb châc'ulbal lâat. (Mal. 3:1)

²⁷Tema ongi see, kellest on kirjutatud: Vaata, ma saadan sinu eele oma käskjala, kes tasandab sinu tee su ees.

²⁸Relic chi yâl tinye êre nak mâ jun reheb li neque'yo'la arin sa' ruchich'och' naxk'ax xcuanquil laj Juan laj Cubsihom Ha'. Aban li k'axal cubenak xcuanquil sa' lix nimajcual cuanquil li Dios, k'axal us chok' re a'an chiru laj Juan, chan li Jesús. (Quixye chi jo'can xban nak laj Juan inc'a' târil lix nimajcual cuanquilal li Dios arin sa' ruchich'och').

²⁸Ma ütlen teile, ei ole naisest sündinute seas kedagi suuremat Johannesest, aga väikseim Jumala riigis on temast suurem.

²⁹Chixjunileb li tenamit ut eb laj titz'ol toj li que'abin re li c'a'ru quixye laj Juan, que'xq'ue retal nak tîc xch'ôl li Dios ut que'xc'ul li cubi ha' riq'uin laj Juan.

²⁹Ja kogu rahvas, kes teda kuulas, ja tölneridki tunnistasid, et Jumalal on õigus, lastes endid ristida Johannese ristimisega.

³⁰Abanan eb laj fariseo ut eb laj tzolol chak'rab que'xtz'ektâna li rusilal li Dios li quixc'oxla xbânunquil reheb. Ut inc'a' que'xc'ul li cubi ha' riq'uin laj Juan.

³⁰Variserid ja seadusetundjad aga tunnistasid tühjaks Jumala nõu enese kohta sellega, et ei lasknud temal ennast ristida.

³¹Ut quixye ajcui' li Jesús: -¿Ani aj iq'uin târûk tebinjuntak'êta li cuanqueb sa' ruchich'och' anakcuan? Mâc'a' nacuulac chiruheb.

³¹Kellega ma nüüd võrdleksin selle sugupõlve inimesi ja kelle sarnased nad on?

³²Chanchaneb li coc'al li neque'c'ojla chi batz'ûnc sa' eb li c'ayil ut neque'xjap re chixyebal reheb lix comon, "Xkayâbasi li kaxôlb ut inc'a' xexxajoc; xobichan chi ra sa' kach'ôl ut inc'a' xexyâbac xban", chanqueb.

³²Nad on laste sarnased, kes istuvad turul ja hõikavad üksteisele nõnda: Me oleme teile vilet puhunud, ja te ei ole tantsinud, me oleme teile itkenud, ja te ei ole nutnud.

³³Nak quic'ulun laj Juan laj Cubsihom ha', cuan li tzacaêmk inc'a' quixtzaca ut cuan li inc'a' quiruc', ut eb li tenamit inc'a' que'xc'ul ut que'xye: "Mâus aj musik'ej cuan riq'uin", chanqueb.

³³Sest Ristija Johannes on tulnud, ta ei söö leiba ega joo veini, ja te ütlete: 'Tal on kuri vaim!'

³⁴Ut nak xinc'ulun lâin li C'ajolbej inc'a' ajcui' xine'xc'ul sa' xyâlal usta nincua'ac ut nin-uc'ac. Que'xye ajcui' chicuix, "Li cuînk a'an junes cua'ac naxbânu ut uc'ac vino. A'an ramîgueb laj mâc ut eb laj titz'ol toj", chanqueb.

³⁴Inimese Poeg on tulnud, sööb ja joob, ja te ütlete: 'Ennäe, see inimene on söödik ja veinijoodik, tölnerite ja patuste sõber!'

³⁵Nac'utun nak châbil li na'leb li naxq'ue li Dios xban li châbilal li neque'xbânu li ralal xc'ajol, chan li Jesús.

³⁵Ja ometi annavad tarkusele õiguse selle enda lapsed.'

³⁶Jun li cuînk aj Simón xc'aba' xcomoneb laj fariseo quixbok li Jesús chi cua'ac sa' rochoch. Ut li Jesús cô sa' rochoch li cuînk a'an ut quichunla sa' mêx.

³⁶Aga üks variseridest palus teda enda poole sööma. Ja Jeesus läks variseri kotta ja istus lauda.

³⁷Cuan sa' li tenamit a'an jun li ixk xcomoneb li inc'a' useb xna'leb. Quirabi resil nak li Jesús cuan chi cua'ac sa' li rochoch laj fariseo. Cô aran ut quixc'am jun ch'ina botella li sununquil ban. Li ch'ina botella yîbanbil riq'uin li châbil pec alabastro xc'aba'.

³⁷Ja vaata, linnas oli keegi patune naine, ja kui see sai teada, et Jeesus istub variseri majas lauas, tõi ta alabasterriista mürriõliga

³⁸Li ixk quijiloc riq'uin li Jesús. Qui-oc chi yâbac sa' xbên li rok ut riq'uin lix ya'al ru quixch'aj. Ut quixmes riq'uin rismal xjolom. Quirutz' li rok ut quixyul riq'uin li sununquil ban.

³⁸ja astus tema taha ta jalgade juurde, hakkas nuttes tema jalgu kastma pisaratega ja kuivatas neid oma juustega ja suudles tema jalgu ja võidis neid mürriõliga.

³⁹Nak quiril a'in laj fariseo li quibokoc re li Jesús chi cua'ac, quixye sa' xch'ôl: Cui ta tz'akal profeta li cuînk a'in tixnau raj chanru lix yu'am li ixk a'in li yô chi ch'e'oc re li rok. Tixnau raj nak li ixk a'in inc'a' us xna'leb.

³⁹Aga kui variser, kes oli ta külla kutsunud, seda nägi, mõtles ta endamisi: 'Kui tema oleks prohvet, küll ta siis ära tunneks, kes ja missugune on see naine, kes teda puudutab, et ta on patune.'

⁴⁰Ut li Jesús quixye re laj fariseo: -At Simón, cuan c'a'ru nacuaj xyebal âcue, chan re. Ut laj Simón quixye re: -Us. Ye cue, at tzolonel.-

⁴⁰Jeesus aga ütles talle: 'Siimon, mul on sulle midagi ütelda!' Tema lausus: 'Räägi, Õpetaja!'

⁴¹Ut li Jesús quixye re: -Cuan jun li cuînk quixq'ue chi to' lix tumin reheb cuib chi cuînk. Li jun o'c'âl pês lix c'as ut li jun chic lajêb pês.

⁴¹'Ühel rahalaenajal oli kaks võlglast: üks oli võlgu viissada teenarit, teine viiskümmend.

⁴²Ut xban nak inc'a' que'ru xq'uebal rêkaj li tumin que'xto'oni, laj êchal re li tumin quixcuyeb xmâc xca'bichaleb. Anakcuan ye cue, ¿ani reheb a cuib a'in k'axal târahok re laj êchal re li tumin? chan li Jesús.

⁴²Aga kuna neil ei olnud maksta, siis ta kustutas nende mõlema võla. Kumb neist nüüd teda rohkem armastab?'

⁴³Quichak'oc laj Simón ut quixye re li Jesús: -Lâin ninc'oxla nak li ani nabal xc'as, a'an li k'axal târahok re, chan. Ut li Jesús quixye cui'chic re: -Yâl nak jo'can, chan.

⁴³Siimon vastas: 'Ma arvan, et see, kellele ta rohkem kinkis.' Jeesus ütles talle: 'Sa otsustasid õigesti.'

⁴⁴Ut li Jesús quiril li ixk ut quixye re laj Simón: -Il a ixk a'in. Nak xinc'ulun sa' lâ cuochoch, lâat inc'a' xaq'ue inha' re xch'ajbal li cuok jo' c'aynako xbânunquil. Ut li ixk a'in xch'aj li cuok riq'uin xya'al ru ut xmes riq'uin rismal xjolom.

⁴⁴Ja pöördudes naise poole, lausus ta Siimonale: 'Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett, tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.

⁴⁵Lâat inc'a' xacuutz' li cuu nak xinc'ulun jo' c'aynako xbânunquil. Abanan li ixk a'in chalen xc'ulunic arin inc'a' naxcanab rutz'bal li cuok.

⁴⁵Sina ei andnud mulle tervituseks suud, aga tema ei ole sest ajast peale, kui ta sisse tuli, lakanud minu jalgu suudlemast.

⁴⁶Lâat inc'a' xaq'ue li aceite sa' lin jolom jo' c'aynako xbânunquil, abanan li ixk a'in xyuli li cuok sa' sununquil ban.

⁴⁶Sina ei võidnud mu pead õliga, tema aga on võidnud mu jalgu mürriõliga.

⁴⁷Jo'can nak tinye âcue nak li ixk a'in k'axal nabal lix mâc. Abanan cuybil sachbil chic. Jo'can nak k'axal cui'chic xinixra. Ut li ani ca'ch'in ajcui' lix mâc nacuye', ca'ch'in ajcui' narahoc, chan.

⁴⁷Seepärast, ma ütlen sulle, on temale palju patte andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele antakse andeks pisut, see armastab pisut.'

⁴⁸Ut li Jesús quixye re li ixk: -Ac cuybil sachbil chic lâ mâc, chan.

⁴⁸Aga naisele ta ütles: 'Sinu patud on sulle andeks antud!'

⁴⁹Ut eb li cuanqueb rochbeneb sa' li mêx que'oc chixyebal: -¿Ani a cuînk a'in nak naxcuy naxsach li mâc? chanqueb.Ut li Jesús quixye cui'chic re li ixk: -Xban nak cuan âpâbâl, xatcole'. Jo'can nak ayu chi sa sa' âch'ôl, chan re.

⁴⁹Siis need, kes istusid Jeesusega ühes lauas, hakkasid iseeneses mõtlema: 'Kes on tema, kes ka patte andeks annab?'

⁵⁰Ut li Jesús quixye cui'chic re li ixk: -Xban nak cuan âpâbâl, xatcole'. Jo'can nak ayu chi sa sa' âch'ôl, chan re.

⁵⁰Aga tema ütles naisele: 'Sinu usk on sind päästnud, mine rahuga!'