¹Li Dios quixye: —Lâin tintakla lin takl laj cßamol be chicuu. Aßan tâchßolobânk xyâlal chiruheb li tenamit re nak eb aßan yoßon cuânkeb chixcßulbal li Jun li tintakla. Chi sêb tâchâlk li Kâcuaß li yôquex chixsicßbal ut tâoc saß li templo. Li ani châlc re, aßan tâxakabânk re xcuanquil li contrato, li yôquex chiroybeninquil, chan li Dios.

¹Vaata, ma läkitan oma ingli ja tema valmistab minu ees teed. Ja äkitselt tuleb oma templi juurde Issand, keda te otsite, ja lepingu ingel, keda te igatsete. Vaata, ta tuleb, ütleb vägede Issand.

²¿Ani ta cuiß tixcuy rilbal lix cßulunic li Kâcuaß? Ut, ¿ani ta cuiß târûk tixxakab rib nak tâcßulûnk xban nak aßan joß jun li xam li na-isin xtzßajnil li oro, ut joß li xabôn li nasakobresin re li tßicr?

²Aga kes suudab taluda tema tuleku päeva? Ja kes jääb püsima tema ilmudes? Sest tema on nagu sulataja tuli ja nagu pesupesija leelis.

³Li Kâcuaß târisiheb lix mâusilaleb laj tij. Chanchan nak naxchunub rib laj yîbom plata ut oro. Naxqßue saß xam li plata ut li oro re risinquil lix tzßajnil. Joßcan ajcuiß tixbânu li Kâcuaß nak târisi lix mâusilaleb. Nak ac isinbilak chic lix mâusilal li ralal xcßajol laj Leví, târûk chic teßmayejak chiru li Kâcuaß saß tîquilal.

³Ja ta istub, sulatab ja puhastab hõbedat, ta puhastab Leevi poegi ja selitab neid nagu kulda ja hõbedat: siis toovad nad Issandale õige ohvrianni.

⁴Tâsahokß cuißchic saß xchßôl li Kâcuaß xcßulbal lix mayejeb laj Judá joß ajcuiß lix mayejeb laj Jerusalén joß nak quixcßul chak chi sa saß xchßôl lix mayejeb saß eb li chihab quilajeßnumeß najter kße cutan.

⁴Siis meeldib Issandale Juuda ja Jeruusalemma ohvriand nagu muistseil päevil ja ammuseil aastail.

⁵Li Kâcuaß li nimajcual Dios quixye: —Lâin tinchâlk chi rakoc âtin saß êbên. Lâin tinyehok re nak cuan xmâqueb li nequeßtûlac, joßqueb ajcuiß li nequeßmuxuc caxâr, joßqueb ajcuiß li nequeßxpatzß lin cßabaß yal riqßuin ticßtiß. Ut lâin ajcuiß tinyehok re nak cuan ajcuiß xmâqueb li incßaß nequeßxtoj chi tzßakal laj cßanjel, joßqueb ajcuiß li nequeßrahobtesin reheb li xmâlcaßan ut eb li nequeßrahobtesin reheb li mâcßaß xnaß xyucuaß, joßqueb ajcuiß li nequeßxbânu raylal reheb li jalaneb xtenamit, chi moco nequeßxxucua cuu lâin, chan li Kâcuaß li kßaxal nim xcuanquil.

⁵Ja ma tulen teile kohut mõistma ning olen kärmeks tunnistajaks nõidade, abielurikkujate ja valevandujate vastu ning nende vastu, kes teevad liiga palgalisele palga poolest, lesknaisele ja vaeslapsele, kes tõukavad võõra kõrvale ega karda mind, ütleb vägede Issand.

⁶—Lâin li Kâcuaß. Incßaß ninjala. Joßcan nak toj mâjiß ninsach êru, lâex li ralal xcßajol laj Jacob.

⁶Sest mina, Issand, ei ole ennast muutnud, ja teie, Jaakobi lapsed, ei ole otsa lõppenud.

⁷Chalen nak toj cuânkeb chak lê naß êyucuaß, lâex quetzßektâna li chakßrab li quinqßue êre ut incßaß quebânu li cßaßru quinye. Sukßinkex cuiqßuin ut lâin texincßul cuißchic chokß cualal incßajol, chan li nimajcual Dios. Abanan lâex nequeye, “¿Cßaßru xopaltoß cuiß nak tosukßîk âcuiqßuin?” chanquex.

⁷Oma vanemate päevist alates olete te lahkunud mu määrustest ega ole neid pidanud. Pöörduge tagasi minu juurde, siis pöördun mina teie juurde, ütleb vägede Issand. Aga teie ütlete: 'Kuidas me peaksime pöörduma?'

⁸Lâin li Kâcuaß Dios ninpatzß êre: ¿Ma târûk ta biß târelkßa li cßaßru cue junak li cuînk? Incßaß raj. Abanan lâex yôquex chi elkßac chicuu. Ut nequeye, “¿Cßaßru xkelkßa âcue?” chanquex. Lâex xex-elkßac chicuu xban nak incßaß nequeqßue li junjûnk saß xlajêtkil ut incßaß nequeqßue lê mayej.

⁸Kas inimene tohib Jumalat röövida? Aga teie röövite mind ja ütlete: 'Kuidas me sind röövime?' Kümnise ja tõstelõivuga.

⁹Tzßektânanbilex chêjunilex lâex, joß ajcuiß chixjunil li tenamit, xban nak yôquex chirelkßanquil li cßaßru cue.

⁹Olge needusega neetud, et teie, kogu rahvas, mind röövite!

¹⁰Joßcan ut nak cßamomak chak chêjunilex li junjûnk saß xlajêtkil saß xnaßaj li mayej re nak tâcuânk li cßaßru tâcßanjelak saß li cuochoch. Ut yalomakin anakcuan riqßuin aßin. ¿Ma incßaß tana tinte chak re li choxa ut tinqßue chak chi numtajenak lê rosobtesinquil? chan li nimajcual Dios.

¹⁰Tooge kõik kümnis täies mõõdus varaaita, et mu kojas oleks toitu, ja proovige mind ometi sellega, ütleb vägede Issand. Tõesti, ma avan teile taevaluugid ja kallan teile õnnistust küllastuseni.

¹¹—Lâin incßaß tincanab chi sachecß lê racuîmk. Incßaß tincanabeb li xul chixsachbal ru lê racuîmk. Tâcuânk ban ru chi nabal lê uvas.

¹¹Ja ma sõitlen teie pärast rohutirtse, et need ei hävitaks teie põlluvilja, ja et teie viinapuu väljal ei jääks viljatuks, ütleb vägede Issand.

¹²Ut chixjunileb li xnînkal ru tenamit teßxye nak osobtesinbilex xban nak cßajoßak chic xchßinaßusal lê naßaj, chan li nimajcual Dios.

¹²Siis kiidavad teid õndsaks kõik rahvad, sest te saate ihaldatud maaks, ütleb vägede Issand.

¹³—Kßaxal ra nanak cuiß lê râtin xeye cue, chan li Kâcuaß. Ut toj nequeye, “¿Cßaßru xkaye? ¿Cßaßru xatkahob cuiß?” chanquex.

¹³Teie sõnad mu kohta on karmid, ütleb Issand. Aga teie ütlete: 'Mida me su kohta oleme rääkinud?'

¹⁴Lâex xeye, “Mâcßaß aj e nak yôco chi cßanjelac chiru li Kâcuaß. ¿Cßaßru takara nak yôko chixpâbanquil lix chakßrab? ¿Cßaßru takara nak yôko chi cßuluc raylal chixtâkenquil li Kâcuaß li nimajcual Dios?” chanquex.

¹⁴Te ütlete: 'Ilmaaegu on Jumalat teenida. Ja mis kasu on meil tema käsu täitmisest või leinariietes käimisest vägede Issanda palge ees?

¹⁵Ut nequeye ajcuiß, “Us xak reheb li incßaß useb xnaßleb. Eb li nequeßbânun mâusilal, us cuanqueb. Nequeßxbânu li mâusilal yal re xyalbal rix li Dios ut mâcßaß nequeßxcßul,” chanquex.—

¹⁵Nüüd me aga kiidame õndsaks ülbeid. Elavad edasi needki, kes pattu teevad, need koguni kiusavad Jumalat ja pääsevad.'

¹⁶Abanan eb li nequeßxxucua ru li Kâcuaß queßxjultica chi ribileb rib li rusilal li Dios. Ut li Kâcuaß quirabi ut quixqßue retal li cßaßru queßxye. Ut chiru li Kâcuaß quitzßîbâc saß jun li hu lix cßabaßeb li nequeßxucuan ru ut nequeßqßuehoc xlokßal li Kâcuaß.

¹⁶Siis rääkisid isekeskis need, kes kartsid Issandat; ja Issand pani tähele ning kuulis ja tema palge ees kirjutati mälestusraamat nende heaks, kes kardavad Issandat ja austavad tema nime.

¹⁷Li nimajcual Dios quixye: —Saß li cutan nak tinchßutub ruheb lin tenamit, kßaxal lokßakeb chicuu. Joß jun yucuaßbej naril xtokßobâl ru li ralal li nacßanjelac chiru, joßcan ajcuiß nak tincuil xtokßobâl ruheb lin tenamit lâin.Toj aran têqßue retal li ani quixbânu li us ut li ani incßaß quixbânu li us. Têqßue retal lix jalanil riqßuineb li ani queßcßanjelac chicuu ut li ani incßaß queßcßanjelac chicuu, chan li Kâcuaß.

¹⁷Ja nad kuuluvad mulle, ütleb vägede Issand, on mu eraomand sel päeval, mille ma valmistan. Ja ma olen neile armuline, nõnda nagu mees on armuline oma pojale, kes teda teenib.

¹⁸Toj aran têqßue retal li ani quixbânu li us ut li ani incßaß quixbânu li us. Têqßue retal lix jalanil riqßuineb li ani queßcßanjelac chicuu ut li ani incßaß queßcßanjelac chicuu, chan li Kâcuaß.

¹⁸Ja te näete jälle vahet õige ja õela vahel, selle vahel, kes teenib Jumalat, ja selle vahel, kes teda ei teeni.

¹⁹Sest vaata, päev tuleb, põlev nagu ahi, ja kõik ülbed ja kõik, kes pattu teevad, on nagu kõrred. Ja see päev, mis tuleb, põletab nad ära, ütleb vägede Issand, ega jäta neile ei juurt ega oksa.

²⁰Aga teile, kes te mu nime kardate, tõuseb õiguse päike ja paranemine tema tiibade all. Te lähete siis välja ja lööte kepsu nagu nuumvasikad.

²¹Ja te tallate õelaid, sest need saavad põrmuks teie taldade all sel päeval, mille ma valmistan, ütleb vägede Issand.

²²Tuletage meelde mu sulase Moosese Seadust, määrusi ja käske, mis ma temale andsin Hoorebil kogu Iisraeli jaoks!

²³Vaata, ma läkitan teile prohvet Eelija, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja kardetav.

²⁴Ja tema pöörab vanemate südamed jälle laste poole ja laste südamed vanemate poole, et ma ei peaks tulema ja lööma maad needusega.'