¹Jo'ca'in nak quiticla chak resilal li colba-ib sa' xc'aba' li Jesucristo li Ralal li Dios.

¹Jeesuse Kristuse [Jumala Poja] evangeeliumi algus.

²Li profeta Isaías quixtz'îba li âtin li quixye li Dios re li Ralal: Xbên cua tintakla junak lin takl. A'an tâyehok resil lâ c'ulunic re nak te'xcauresi rib li tenamit re âc'ulbal.

²Nõnda nagu on kirjutatud prohvet Jesaja raamatus: 'Vaata, ma saadan sinu palge eele oma käskjala, kes valmistab su teed.

³A'an tixch'olob xyâlal sa' li chaki ch'och' chi cau xyâb xcux. Tixye: Yîbomak lê yu'am ut yo'on cuânkex chixc'ulbal li Kâcua' jo' nak neque'xyîb li be re xc'ulbal junak li nim xcuanquil. (Isa. 40:3)

³Hüüdja hääl on kõrbes: Valmistage Issandale tee, tehke tasaseks tema teerajad!',

⁴Jo'can nak cô laj Juan laj Cubsihom Ha' sa' li chaki ch'och' ut yô chi cubsînc ha' ut yô chixch'olobanquil lix yâlal chiruheb ut quixye: -Canabomak li mâcobc. Chi yot'ek' êch'ôl ut chejal êc'a'ux ut chec'ul li cubi ha' ut li Dios tixcuy tixsach lê mâc, chan.

⁴nii sündis, et Ristija Johannes oli kõrbes ja kuulutas meeleparandusristimist pattude andeksandmiseks.

⁵Nabaleb laj Judea ut nabaleb ajcui' laj Jerusalén que'cuulac cuan cui' laj Juan chirabinquil li c'a'ru yô chixyebal. Que'xxôto xmâc chiru li Dios ut laj Juan quixcubsi xha'eb sa' li nima' Jordán.

⁵Ja tema juurde läks kogu Juudamaa ja kõik Jeruusalemma linna rahvas ning kui nad olid oma patud üles tunnistanud, ristis Johannes nad Jordani jões.

⁶Li rak' narocsi laj Juan, a'an yîbanbil riq'uin rix li xul camello ut lix c'âmal xsa', a'an tz'ûm. Ut aj sâc' naxtzaca riq'uin xya'al sak c'au.

⁶Ja Johannese riided olid kaamelikarvadest ja ta niuete ümber oli nahkvöö ning ta sõi rohutirtse ja metsmett.

⁷Naxjultica li râtin li Dios reheb li tenamit ut naxye: -Châlc re jun chic li k'axal nim xcuanquil chicuu lâin. Xban nak k'axal nim xcuanquil, moco inc'ulub ta nak tinc'utzub cuib re xhitbal xc'âmal lix xâb.

⁷Ja ta kuulutas: 'Pärast mind tuleb minust vägevam, kelle jalatsipaelagi ma ei kõlba kummardudes lahti päästma.

⁸Lâin xincubsi êha' riq'uin ha'. Aban a'an tixq'ue êre li Santil Musik'ej, chan.

⁸Mina ristin teid veega, aga tema ristib teid Püha Vaimuga.'

⁹Sa' eb li cutan a'an li Jesús qui-el chak Nazaret xcuênt Galilea. Quicuulac riq'uin laj Juan ut laj Juan quixcubsi xha' aran sa' li nima' Jordán.

⁹Neil päevil sündis, et Jeesus tuli Naatsaretist Galileamaalt ja Johannes ristis ta Jordanis.

¹⁰Ut nak qui-el chak li Jesús sa' li ha', quiril nak quiteli li choxa, ut li Santil Musik'ej quicube chak sa' xbên li Jesús. Chanchan jun li paloma nak yô chak chi cubec.

¹⁰Ja veest välja tulnud, nägi ta kohe taevast avanevat ning Vaimu kui tuvi laskuvat tema peale.

¹¹Ut qui-abîc xyâb xcux li Dios toj sa' choxa. Quixye chi jo'ca'in: -Lâat li cualal k'axal rarôcat inban. Nasaho' inch'ôl âcuiq'uin, chan li Dios.

¹¹Ja taevast kostis hääl: 'Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!'

¹²Ut chirix a'in, li Jesús qui-ec'asîc lix ch'ôl xban li Santil Musik'ej re nak tâxic sa' li chaki ch'och' bar mâc'a' cui' cristian.

¹²Ja kohe ajas Vaim Jeesuse kõrbe

¹³Ca'c'âl cutan quicuan chak xjunes sa' li na'ajej a'an sa' xyânkeb li josk' aj xul. Ut chiru li ca'c'âl cutan a'an, li Jesús quiyale' râlenquil xban laj tza, aban inc'a' quixq'ue rib chi âlêc. Ut eb lix ángel li Dios que'cuulac chi c'anjelac chiru.

¹³ja ta oli kõrbes nelikümmend päeva saatana kiusata. Ja ta oli metsloomade seas ning inglid teenisid teda.

¹⁴Ac cuan laj Juan laj Cubsihom Ha' sa' tz'alam nak cô li Jesús Galilea ut yô chixjulticanquil resil li colba-ib li naxq'ue li Dios.

¹⁴Aga pärast Johannese vangistamist tuli Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala evangeeliumi:

¹⁵Li Jesús quixye: -Xcuulac xk'ehil lix nimajcual xcuanquilal li Dios. Chiyot'ek' êch'ôl chejal êc'a'ux ut pâbomak li Santil Evangelio, chan li Jesús.

¹⁵'Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!'

¹⁶Ut nak coxnumek' li Jesús chire li palau cuan Galilea quixtau laj Simón rochben laj Andrés li rîtz'in. Yôqueb chixq'uebal lix yoy sa' li palau xban nak a'aneb aj chapol car.

¹⁶Ja Galilea järve randa pidi kõndides nägi Jeesus Siimonat ja tema venda Andreast noota järve heitvat, nad olid ju kalurid.

¹⁷Li Jesús quixye reheb, -Chinêtâke. Mâcua' chic caribc têbânu. Êras êrîtz'in ban chic têsic' re te'pâbânk, chan reheb.

¹⁷Ja Jeesus ütles neile: 'Järgnege mulle ja ma teen teist inimesepüüdjad!'

¹⁸Ut sa' junpât que'xcanab lix yoy ut que'xtâke li Jesús.

¹⁸Ja nad jätsid kohe oma võrgud sinnapaika ning järgnesid talle.

¹⁹Junpât chic quibêc li Jesús nak coxtauheb li ralal laj Zebedeo. Laj Jacobo ut laj Juan xc'aba'eb. Cuanqueb sa' lix jucub. Yôqueb chixxitinquil lix yoy.

¹⁹Ja kui ta oli pisut edasi läinud, nägi ta Sebedeuse poega Jaakobust ja tema venda Johannest paadis võrke parandamas

²⁰Li Jesús quixbokeb ut que'xcanab laj Zebedeo lix yucua'eb sa' li jucub rochbeneb lix môs. Ut que'xtâke li Jesús.

²⁰ja ta kutsus nad otsekohe. Ja nemad jätsid oma isa Sebedeuse koos palgalistega paati ning läksid tema järel ära.

²¹Que'cuulac sa' li tenamit Capernaum. Sa' li hilobâl cutan, qui-oc li Jesús sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío. Ut qui-oc chixch'olobanquil xyâlal chiruheb li tenamit.

²¹Ja nad tulid Kapernauma. Ja Jeesus läks kohe järgmisel hingamispäeval sünagoogi ja hakkas õpetama.

²²Neque'sach xch'ôleb li tenamit chirabinquil li c'a'ru naxye li Jesús xban nak quixc'ut xyâlal chiruheb chi cuan xcuanquil ut moco jo' ta que'xbânu laj tz'îb li neque'c'utuc lix chak'rab li Dios.

²²Ja nad olid vapustatud tema õpetusest, sest ta ei õpetanud neid nõnda nagu kirjatundjad, vaid nagu see, kellel on meelevald.

²³Sa' li cab ch'utch'ûqueb cui' cuan jun li cuînk cuan mâus aj musik'ej riq'uin.

²³Ja nende sünagoogis oli inimene, kelles oli rüve vaim, ja see kisendas:

²⁴Li cuînk a'an quixjap re ut quixye: -¿C'a'ru tâcuaj kiq'uin, at Jesús aj Nazaret? ¿Ma chikasachbal xatchal? Ninnau anihat lâat. Lâat lix Santil Alal li Dios, chan.

²⁴'Mis on meil asja sinuga, Jeesus Naatsaretlane? Kas sa oled tulnud meid hukkama? Ma tean, kes sa oled: Jumala Püha!'

²⁵Li Jesús quixk'us li mâus aj musik'ej ut quixye re: -Matchokin. Elen riq'uin li cuînk a'in, chan.

²⁵Ja Jeesus sõitles teda: 'Jää vait ja mine temast välja!'

²⁶Ut li mâus aj musik'ej quixch'ikle chi cau li cuînk. Quixjap re chi cau ut qui-el riq'uin li cuînk.

²⁶Ja rüve vaim lahkus temast teda raputades ja valju häälega kisendades.

²⁷Quilaje'sach xch'ôl chixjunileb li tenamit ut que'xye chiribileb rib: -¿C'a'ru xyâlal a'in? ¿C'a'ru li ac' tijleb a'in? Li cuînk a'in cuan xcuanquil sa' xbêneb li mâus aj musik'ej ut li c'a'ru naxye, neque'xpâb.-

²⁷Ja nad kõik olid jahmunud, nii et nad arutasid omavahel: 'Mis see siis on? Kas uus meelevallaga õpetus? Tema vaid käsutab rüvedaid vaime, ja need kuulavad tema sõna!'

²⁸Sa' junpât que'rabi resil sa' chixjunileb li tenamit xcuênt Galilea c'a'ru quixbânu li Jesús.

²⁸Ja kohe levis kuuldus temast kõikjale kogu Galilea ümbruskonda.

²⁹Nak que'el sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío, li Jesús rochbeneb laj Jacobo ut laj Juan que'côeb sa' rochoch laj Simón ut laj Andrés.

²⁹Aga nemad tulid kohe pärast sünagoogist lahkumist koos Jaakobuse ja Johannesega Siimona ja Andrease majja.

³⁰Nak que'cuulac, ticto que'xye re li Jesús nak nim xyajel lix na' li rixakil laj Simón. Yocyo ut yô xtik.

³⁰Aga Siimona ämm lamas voodis palavikus. Ja otsekohe räägiti Jeesusele temast.

³¹Tojo'nak li Jesús quijiloc riq'uin li yaj. Quixchap li ruk' ut quixcuaclesi. Sa' junpât quinume' lix tik ut qui-oc chi c'anjelac chiruheb.

³¹Ja Jeesus astus ta juurde, võttis tema käest kinni ja aitas ta üles. Ja palavik lahkus Siimona ämmast ning ta teenis neid.

³²Sa' li ecuu a'an nak ac x-oc li sak'e, que'c'ame' chak riq'uin li Jesús nabaleb li yaj. Ut que'c'ame' ajcui' chak li cuan mâus aj musik'ej riq'uineb.

³²Aga õhtu jõudes, kui päike oli loojunud, toodi Jeesuse juurde kõik haiged ja kurjast vaimust vaevatud;

³³Ut li q'uila tenamit que'chal ut que'xch'utub ribeb chire li cab cuan cui' li Jesús.

³³terve linn oli kogunenud maja ukse ette.

³⁴Nabaleb li yaj que'q'uirtesîc xban li Jesús. Jalan jalânk xyajeleb li junjûnk. Ut li Jesús quirisiheb nabal chi mâus aj musik'ej riq'uineb. Li Jesús inc'a' quixcanabeb chi âtinac li mâus aj musik'ej xban nak eb a'an que'xnau nak a'an li Cristo.

³⁴Ja ta tervendas paljusid, kes põdesid mitmesuguseid haigusi, ning ajas välja palju kurje vaime ega lubanud kurjadel vaimudel rääkida, sest need teadsid, kes ta on.

³⁵Cuulajak chic nak toj mâji' na-iq'ue' li cutan, li Jesús quicuacli ut qui-el sa' li tenamit. Ut cô xjunes chi tijoc sa' jun li na'ajej bar mâc'a' cui' cristian.

³⁵Ja vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus ning läks tühja paika ja palvetas seal.

³⁶A'ut laj Simón jo'queb ajcui' li rochben que'côeb chixsic'bal li Jesús.

³⁶Ja Siimon ja ta kaaslased ruttasid talle järele

³⁷Nak coxe'xtau que'xye re, -Nabal li tenamit yôqueb chi sic'oc âcue, chanqueb.

³⁷ning leidsid ta. Ja nad ütlesid talle: 'Kõik otsivad sind!'

³⁸Aban li Jesús quichak'oc ut quixye reheb: -Tento nak toxic sa' eb li na'ajej li cuanqueb chi nach' re nak toxinch'olob ajcui' chak resil li colba-ib reheb xban nak a'an aj e nak xinchal, chan.

³⁸Tema aga ütles neile: 'Läki mujale, naaberküladesse, et ma sealgi kuulutaksin, sest selleks olen ma tulnud!'

³⁹Jo'can nak li Jesús quicuulac sa' eb li na'ajej cuan xcuênt Galilea. Yô chixjulticanquil lix yâlal chiruheb sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío, ut quirisi li mâus aj musik'ej riq'uineb nabal chi cristian.

³⁹Ja Jeesus käis läbi kogu Galilea, jutlustades sealsetes sünagoogides ja ajades välja kurje vaime.

⁴⁰Sa' jun li cutan jun li cuînk saklep rix quicuulac riq'uin li Jesús. Quixcuik'ib rib chiru ut quixtz'âma xtenk'anquil. Quixye re: -Lâin ninnau nak lâat naru tinâq'uirtesi, chan.

⁴⁰Ja Jeesuse juurde tuli pidalitõbine, palus teda ja põlvili heites ütles talle: 'Kui sa tahad, siis sa võid mu puhtaks teha!'

⁴¹Li Jesús quiril xtok'obâl ru li cuînk, li saklep rix. Quixye' li ruk' ut quixch'e' li cuînk. Quixye: -Nacuaj âq'uirtesinquil. Anakcuan tatinq'uirtesi, chan.

⁴¹Ja Jeesusel hakkas temast hale, ta sirutas oma käe välja, puudutas teda ja ütles: 'Ma tahan, saa puhtaks!'

⁴²Ut sa' junpât qui-el li saklep chirix ut quiq'uira. Mâc'a' chic xyajel quicana.

⁴²Ja otsekohe lahkus pidalitõbi temast ja ta sai puhtaks.

⁴³Li Jesús quixchak'rabi chi us ut quixye re:

⁴³Ja Jeesus hoiatas meest ja saatis ta kohe minema.

⁴⁴-Abi li tinye âcue. Mâ ani aj e tâserak'i li xac'ul. Tîc tatxic riq'uin laj tij re nak a'an târil nak xatq'uira. Ut tâmayeja junak li xul jo' naxye sa' lix chak'rab laj Moisés. Chabânu a'an chok' retalil chiruheb li tenamit nak xatq'uira, chan.Cô li cuînk ut quilajxserak'i reheb chixjunil chanru nak quiq'uira. Riq'uin a'an inc'a' chic naxq'ue rib na-oc li Jesús sa' eb li tenamit xban nak li q'uila tenamit yôqueb chixsic'bal li Jesús. Quicana ban sa' jun li na'ajej bar mâc'a' cui' nabal li cristian ut aran quilaje'cuulac riq'uin li neque'chal chak yalak bar.

⁴⁴Jeesus ütles talle: 'Vaata, et sa kellelegi midagi ei räägi, vaid mine näita ennast preestrile ja ohverda oma puhtaks saamise eest, mis Mooses on käskinud, neile tunnistuseks!'

⁴⁵Cô li cuînk ut quilajxserak'i reheb chixjunil chanru nak quiq'uira. Riq'uin a'an inc'a' chic naxq'ue rib na-oc li Jesús sa' eb li tenamit xban nak li q'uila tenamit yôqueb chixsic'bal li Jesús. Quicana ban sa' jun li na'ajej bar mâc'a' cui' nabal li cristian ut aran quilaje'cuulac riq'uin li neque'chal chak yalak bar.

⁴⁵See aga läks ja hakkas igal pool kõnelema ja seda uudist levitama, nii et Jeesus ei saanud enam avalikult minna ühtegi linna, vaid pidi viibima eemal asustamata paigus. Ja kõikjalt tuldi tema juurde.