¹Cuib cutan chic mâ nacuulac xk'ehil li nink'e re xjulticanquil li reliqueb laj Israel sa' li tenamit Egipto. Pascua nayeman re li nink'e a'an. A'an ajcui' xk'ehil li nink'e nak neque'xcua' li caxlan cua chi mâc'a' xch'amal. Sa' eb li cutan a'an eb lix bênil aj tij ut eb laj tz'îb yôqueb chixsic'bal chanru nak te'xyo'ob âtin chirix li Jesús re nak te'xq'ue chi camsîc.

¹Aga kahe päeva pärast oli paasa- ja hapnemata leibade püha ning ülempreestrid ja kirjatundjad pidasid aru, kuidas Jeesust kavalusega kinni võtta ja tappa,

²Ut que'xye chi ribileb rib: -Inc'a' takachap li Jesús nak yôk li nink'e xban nak te'pok' li tenamit kiq'uin ut te'oc chi pletic, chanqueb.

²sest nad ütlesid: 'Teda ei tohi kinni võtta pühade ajal, sest muidu hakkab rahvas mässama.'

³Li Jesús cuan aran Betania sa' rochoch laj Simón li saklep rix. Chunchu sa' mêx nak quichal jun li ixk. Cuan chak jun ch'ina botella sununquil ban riq'uin. Lix na'aj li ban a'an yîbanbil riq'uin châbil pec alabastro xc'aba' ut li sununquil ban a'an nardo xc'aba' ut k'axal terto xtz'ak. Li ixk quixtok xcux li ch'ina botella ut quixq'ue li ban sa' xjolom li Jesús.

³Ja Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona majas. Kui ta istus lauas, tuli naine, kellel oli alabasternõu ehtsa ja kalli nardisalviga. Ta murdis alabasternõu katki ja valas salvi Jeesuse pea peale.

⁴Cuan li que'josk'o' ut que'xye chi ribileb rib: -¿C'a'ut nak xsach li sununquil ban a'an chi mâc'a' rajbal?

⁴Aga seal olid mõned, kes nurisesid õige pahase meelega omavahel: 'Milleks see salvi raiskamine?

⁵Xru raj xc'ayiman chi numenak oxib ciento denarios (Q150) ut xkajeq'ui raj reheb li neba', chanqueb. Ut que'oc chixcuech'inquil li ixk.

⁵Selle salvi oleks võinud ju müüa rohkem kui kolmesaja teenari eest ja raha anda vaestele.' Ja nad tõrelesid naisega.

⁶Ut li Jesús quixye reheb: -¿C'a'ut nak yôquex chixch'i'ch'i'inquil li ixk? Canabomak xcuech'inquil xban nak us li xbânu cue.

⁶Aga Jeesus ütles: 'Jätke ta rahule! Miks te tülitate teda? Ta on teinud mulle kauni teo.

⁷Li neba' junelic cuanqueb sa' êyânk. Yalak jok'e naru têtenk'aheb. Abanan lâin moco cuânkin ta junelic êriq'uin.

⁷Vaeseid on teie juures ju alati, ning kui te tahate, võite teha neile head - mind aga ei ole teil alati.

⁸Li ixk a'in xbânu li jo' q'uial xru xbânunquil. Mâji' nincam abanan ac xinixban re lin mukbal.

⁸Ta on teinud, mis ta võis: ta on ette salvinud mu ihu matmiseks.

⁹Relic chi yâl tinye êre nak tâyemânk resil li colba-ib yalak bar, tâyemânk ajcui' resil li c'a'ru xbânu li ixk a'in re xjulticanquil a'an, chan.

⁹Aga tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas evangeeliumi kuulutatakse, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mida ta on teinud.'

¹⁰Ut laj Judas Iscariote, xcomoneb li cablaju, cô riq'uineb lix bênil aj tij chixyebal reheb nak tixk'axtesi li Jesús sa' ruk'eb.

¹⁰Aga Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, läks ülempreestrite juurde, et teda neile reeta.

¹¹Ut eb laj tij nak que'rabi a'an c'ajo' nak que'saho' sa' xch'ôleb ut que'xyechi'i xtumin. Ut laj Judas quixsic' xyâlal chanru nak tixk'axtesi li Jesús sa' ruk'eb.

¹¹Aga seda kuuldes said need rõõmsaks ja tõotasid anda talle raha. Ja tema otsis võimalust, kuidas Jeesust parajal ajal ära anda.

¹²Sa' li xbên cutan re li nink'e nak neque'xcua' li caxlan cua chi mâc'a' xch'amal, neque'xmayeja jun li carner. Li nink'e a'an re xjulticanquil li reliqueb laj Israel sa' li tenamit Egipto. Eb lix tzolom que'xye re li Jesús: -¿Bar tâcuaj takacauresi chak li na'ajej re tâtzaca cui' li mayejanbil xul? chanqueb.

¹²Ja hapnemata leibade püha esimesel päeval, kui paasatalle tapetakse, ütlesid Jeesuse jüngrid talle: 'Kuhu sa tahad, et me läheme ja valmistame, et sa võiksid süüa paasat?'

¹³Li Jesús quixye reheb cuib lix tzolom: -Ayukex sa' li tenamit. Aran têc'ul jun li cuînk yô chak chixc'ambal jun cuc xha'. Têtâke a'an.

¹³Ja ta läkitas kaks oma jüngrit ja ütles neile: 'Minge linna ja te kohtate veekruusi kandvat inimest. Minge temaga kaasa

¹⁴Bar tâoc a'an aran ajcui' tex-oc lâex. Ut têye re laj êchal cab, "Chan laj tzolonel, ¿bar len cuan li na'ajej tâcua'ak cui' rochbeneb lix tzolom?" cha'kex re.

¹⁴ja kuhu tahes ta ka sisse astuks, ütelge majaperemehele: 'Õpetaja ütleb: Kus on mu võõrastetuba, kus ma võiksin süüa paasat koos oma jüngritega?'

¹⁵Ut a'an tixc'ut chêru jun nimla na'ajej takec' sa' xca' tasalil li cab. Ac yîbanbil li na'ajej. Ut aran toxêcauresi li nink'e chok' ke, chan li Jesús.

¹⁵Ja tema näitab teile suurt vaipadega kaetud ning valmisseatud ülemist tuba, ja seal valmistage meile söömaaeg!'

¹⁶Que'côeb sa' li tenamit ut qui-uxman jo' quixye li Jesús. Ut aran que'xcauresi li nink'e.

¹⁶Ja jüngrid läksid ära ja tulid linna ning leidsid kõik nii olevat, nagu Jeesus neile oli öelnud. Ja nad valmistasid paasasöömaaja.

¹⁷Nak qui-ecuu, quicuulac li Jesús rochbeneb lix tzolom.

¹⁷Ja õhtul tuli Jeesus nende kaheteistkümnega.

¹⁸Nak ac yôqueb chi cua'ac sa' li mêx, li Jesús quixye reheb lix tzolom, -Relic chi yâl tinye êre nak jun êre lâex tâk'axtesînk cue sa' ruk'eb li xic' neque'iloc cue, chan.

¹⁸Kui nad lauas istusid ja sõid, ütles Jeesus: 'Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast, kes on minuga koos söömas, annab mu ära.'

¹⁹Ut eb a'an que'raho' sa' xch'ôleb ut eb li junjûnk que'oc chixyebal re li Jesús: -¿Ma lâin ta bi' tink'axtesînk âcue, Kâcua'? chanqueb.

¹⁹Nad jäid nukraks ja hakkasid üksteise järel talle ütlema: 'Ega ometi mina?'

²⁰Ut li Jesús quichak'oc ut quixye reheb: -Li tâk'axtesînk cue, a'an jun êre lâex li yô chixtz'abal lix caxlan cua cuochben sa' li sec'.

²⁰Aga Jeesus ütles neile: 'Üks teist kaheteistkümnest, kes sööb minuga samast kausist.

²¹Relic chi yâl lâin li C'ajolbej tinc'ul li c'a'ru tz'îbanbil chak retalil chicuix. Abanan raylal cuan sa' xbên li cuînk li tâk'axtesînk cue. K'axal us raj chok' re li cuînk a'an nak inc'a' ta quiyo'la.-

²¹Jah, Inimese Poeg läheb küll ära, nii nagu temast on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Sellele inimesele oleks parem, kui ta poleks sündinud.'

²²Ut nak yôqueb chi cua'ac, li Jesús quixchap li caxlan cua. Quixbantioxi chiru li Dios, quixjachi, tojo'nak quixjeq'ui reheb lix tzolom. Ut quixye reheb: -Cua'inkex. A'an a'in intz'ejcual.-

²²Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas, murdis ja andis neile ning ütles: 'Võtke! See on minu ihu.'

²³Ut quixchap ajcui' li sec' re uc'ac ut quixbantioxi chiru li Dios, tojo'nak quixq'ue reheb ut chixjunileb que'uc'ac.

²³Ja ta võttis karika, tänas ja andis selle neile, ja nad kõik jõid sellest.

²⁴Ut li Jesús quixye reheb: -A'an a'in lin quiq'uel li tâhoyek' sa' xc'aba'eb chixjunileb ut a'an tâxakabânk xcuanquil li Ac' Contrato.

²⁴Ja ta ütles neile: 'See on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest.

²⁵Relic chi yâl tinye êre nak inc'a' chic tincuuc' lix ya'al ru li uva toj tâcuulak xk'ehil nak tincuuc' cui'chic sa' lix nimajcual cuanquilal li Dios, chan li Jesús.

²⁵Tõesti, ma ütlen teile, mina ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma joon uut Jumala riigis.'

²⁶Ut nak ac xe'rake' xbichanquil jun li bich, que'côeb sa' li tzûl Olivos.

²⁶Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.

²⁷Ut li Jesús quixye reheb: -Chêjunilex lâex tâch'inâk lê ch'ôl ut tinêcanab injunes chiru a k'ojyîn a'in xban nak jo'ca'in tz'îbanbil retalil xbaneb li profeta: Tincanab chi camsîc laj ilol reheb li carner ut eb li carner te'xcha'cha'i ribeb.

²⁷Ja Jeesus ütles neile: 'Teie kõik taganete minust, sest kirjutatud on: Ma löön karjast, ja lambad pillutatakse laiali.

²⁸Ut nak acak xincuacli cui'chic chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak, lâin xbên cua tinxic chêru aran Galilea.-

²⁸Kuid pärast minu ülesäratamist lähen ma teie eele Galileasse.'

²⁹Ut laj Pedro quixye re: -Usta chixjunileb tate'xcanab abanan lâin inc'a' tatincanab.-

²⁹Aga Peetrus vastas talle: 'Kui ka kõik taganevad, siis mina küll mitte!'

³⁰Ut li Jesús quichak'oc ut quixye re: -Relic chi yâl tinye âcue nak toj mâji' nayâbac xca' sut li tzo' xul nak lâat ac xaye oxib sut nak inc'a' nacanau cuu.-

³⁰Ja Jeesus ütles talle: 'Tõesti, ma ütlen sulle, täna, selsamal ööl, enne kui kukk kaks korda laulab, salgad sina mu kolm korda ära.'

³¹Ut laj Pedro quixye cui'chic chi cau: -Mâ jok'e tinye nak inc'a' ninnau âcuu usta tine'xcamsi âcuochben, chan. Ut jo'can que'xye chixjunileb lix tzolom.

³¹Aga tema ütles eriti kindlalt: 'Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind mitte!' Nõndasamuti ütlesid ka kõik teised.

³²Li Jesús quicuulac rochbeneb lix tzolom sa' li na'ajej Getsemaní xc'aba'. Li Jesús quixye reheb lix tzolom: -Canâkex arin. Xic cue chi tijoc lâin.-

³²Ja nad tulid paika, mille nimi on Ketsemani. Ja Jeesus ütles oma jüngritele: 'Istuge siin, seni kui ma olen palvetanud!'

³³Ut quixc'am oxib lix tzolom chirix. A'aneb laj Pedro, laj Jacobo ut laj Juan. Ut c'ajo' nak qui-oc chi yot'ec' xch'ôl li Jesús.

³³Ja ta võttis enesega Peetruse ja Jaakobuse ja Johannese ning muutus kurvaks ja tundis ahastust.

³⁴Quixye reheb lix tzolom: -Cuan jun raylal sa' inch'ôl yô chinyot'bal. Lâin nacuec'a nak inc'a' chic tincuy. Canâkex arin ut yo'lenkex.-

³⁴Ja Jeesus ütles neile: 'Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake!'

³⁵Ut li Jesús quibêc chic ca'ch'in ut quixcuik'ib rib sa' ch'och' ut qui-oc chi tijoc ut quixtz'âma re li Kâcua' Dios ut quixye: -Cui ta tixq'ue rib, inc'a' raj tinc'ul li raylal a'in.-

³⁵Ja ta läks pisut eemale, langes maa peale ja palvetas, et kui on võimalik, see tund läheks temast mööda.

³⁶Ut quixye ajcui': -At inYucua', lâin ninnau nak chixjunil naru xbânunquil châcuu. Cui ta naru inc'a' raj tinc'ul li raylal a'in. Abanan chi-uxmânk li c'a'ru nacacuaj lâat ut mâcua' li nacuaj lâin.-

³⁶Ja ta ütles: 'Abba, Isa! Sinul on kõik võimalik! Vii see karikas minust mööda! Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad!'

³⁷Ut nak quisuk'i chak li Jesús, quixtauheb chi cuârc lix tzolom. Ut quixye re laj Pedro: -At Simón, ¿ma yôquex chi cuârc? ¿Ma inc'a' xru xexyo'lec jun ôrak cuochben?

³⁷Ja ta tuli ja leidis jüngrid magamas ning ütles Peetrusele: 'Kas sa magad, Siimon? Kas sa ei jaksa ühtainustki tundi valvata?

³⁸Chexyo'lek ut chextijok re nak inc'a' têq'ue êrib chi âlêc. Lâex nequeraj raj xbânunquil li us, abanan êjunes inc'a' texrûk.-

³⁸Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder.'

³⁹Ut li Jesús cô cui'chic chi tijoc ut quixtz'âma cui'chic sa' lix tij nak inc'a' raj tixc'ul li raylal.

³⁹Ja ta läks taas ära ja palvetas, lausudes need sõnad.

⁴⁰Ut nak quisuk'i cui'chic li Jesús quixtauheb cui'chic chi cuârc lix tzolom xban nak mâ ca'ch'in lix cuaraheb. Ut eb a'an inc'a' chic neque'xtau c'a'ru te'xye.

⁴⁰Ja kui Jeesus tuli tagasi, leidis ta jüngrid taas magamas, sest nende silmad olid rasked unest ja nad ei teadnud, mida talle vastata.

⁴¹Ut quisuk'i cui'chic sa' rox sut, coxtauheb cui'chic chi cuârc ut quixye reheb: -¿Ma toj yôquex ajcui' chi cuârc? Tz'akalak li hilânc xebânu. Ac xtau xk'ehil nak lâin li C'ajolbej tink'axtesîk sa' ruk'eb laj mâc.

⁴¹Ja ta tuli kolmandat korda ja ütles neile: 'Teie muudkui magate ja puhkate! Küllalt! Tund on tulnud, vaata, Inimese Poeg antakse patuste kätte!

⁴²Cuaclinkex anakcuan, ut yo'keb chixc'ulbal li yô chi châlc chi k'axtesînc cue, chan.

⁴²Tõuske üles, läki! Ennäe, mu äraandja on lähedal!'

⁴³Toj yô ajcui' chi âtinac li Jesús riq'uineb lix tzolom nak quicuulac laj Judas. A'an jun reheb li cablaju. Nabal que'chal rochben laj Judas taklanbileb chak xbaneb li xbênil aj tij ut xbaneb laj tz'îb. Taklanbileb ajcui' xbaneb laj c'amol be sa' li rochoch li Dios. Cuanqueb xch'îch' ut cuanqueb xche'.

⁴³Ja otsekohe, kui Jeesus alles rääkis, saabuski Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja koos temaga mõõkade ja nuiadega meeste salk ülempreestrite ja kirjatundjate ja vanemate poolt.

⁴⁴Ut laj Judas quixye reheb nak tixq'ue jun retalil chanru nak tixk'axtesi li Jesús. Ac quixye reheb: -Li ani tincuutz' ru, a'an li têchap ut têc'am.-

⁴⁴Aga tema äraandja oli andnud neile leppemärgi: 'See, kellele ma annan suud, ongi tema. Tema võtke kinni ja viige valve all ära!'

⁴⁵Ut nak quicuulac laj Judas quijiloc chixc'atk, ut quixye: -At Kâcua',- ut quirutz' ru.

⁴⁵Ja Juudas tuli ja astus kohe Jeesuse juurde ja ütles: 'Rabi!' ja andis talle suud.

⁴⁶Ut eb a'an que'xchap li Jesús re nak te'xc'am riq'uin laj rakol âtin.

⁴⁶Aga nemad panid käed tema külge ja võtsid ta kinni.

⁴⁷Ut jun reheb li rochben li Jesús quirisi chak lix ch'îch' ut quixch'ot lix xic lix môs li xyucua'ileb aj tij.

⁴⁷Ent üks juuresolijaist tõmbas mõõga ja lõi ülempreestri sulast ning raius ta kõrva ära.

⁴⁸Ut li Jesús quixye reheb li tenamit: -¿Ma lâin ta bi' aj êlk' nak xexchal chinchapbal riq'uin che' ut riq'uin ch'îch'?

⁴⁸Ja Jeesus hakkas neile rääkima: 'Kas te olete nagu teeröövli kallale tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma?

⁴⁹Rajlal cutan cuanquin sa' êyânk chêtzolbal sa' rochoch li Dios ut inc'a' quinêchap. Abanan xc'ulman chi jo'ca'in re nak tâtz'aklok ru li tz'îbanbil sa' li Santil Hu,- chan li Jesús.

⁴⁹Ma olen olnud päevast päeva teie juures pühakojas õpetamas, ja teie ei ole mind kinni võtnud! Kuid kirjad peavad täide minema!'

⁵⁰Ut chixjunileb lix tzolom que'êlelic ut que'xcanab xjunes li Jesús sa' ruk'eb li xic' neque'iloc re.

⁵⁰Ja kõik põgenesid, jättes ta maha.

⁵¹Jun li al yô chi tâkênc re li Jesús lanlo sa' xt'icr. A'an que'xchap raj.

⁵¹Ja Jeesusele järgnes keegi nooruk, kes oli särgiväel.

⁵²Abanan a'an quiêlelic chiruheb. Quicana lix t'icr sa' ruk'eb ut quiêlelic chi t'ust'u.

⁵²Ja nad püüdsid teda kinni võtta, aga tema jättis linase särgi ja põgenes alasti.

⁵³Tojo'nak que'xc'am li Jesús riq'uin lix yucua'ileb aj tij ut que'ch'utla chixjunileb lix bênil aj tij. Ut que'ch'utla ajcui' eb laj c'amol be sa' rochoch li Dios ut eb laj tz'îb.

⁵³Ja nad viisid Jeesuse ülempreestri ette. Ja kõik ülempreestrid ja vanemad ja kirjatundjad tulid kokku.

⁵⁴Ut laj Pedro chi najt yô chixtâkenquil li Jesús ut quicuulac toj chi ru'uj nebâl sa' rochoch lix yucua'il eb aj tij ut aran quic'ojla chire xam chi k'ixînc rochbeneb laj c'ac'alenel.

⁵⁴Ja Peetrus järgnes talle eemalt ülempreestri õueni. Ja ta istus koos sulastega ja soojendas ennast tule paistel.

⁵⁵Eb li xbênil aj tij ut li neque'tz'iloc âtin yôqueb chixsic'bal chanru nak te'xyo'ob junak âtin chirix li Jesús re nak te'xq'ue chi camsîc. Abanan inc'a' que'xtau.

⁵⁵Aga ülempreestrid ja terve Suurkohus otsisid tunnistust Jeesuse surmamiseks, kuid ei leidnud,

⁵⁶Nabal li que'yo'oban tic'ti' chirix ut inc'a' natukla ru li râtineb xban nak jalan jalânk neque'xye li junjûnk.

⁵⁶sest paljud tunnistasid küll valet tema peale, aga nende tunnistused ei läinud kokku.

⁵⁷Cuan li que'xakli chixyebal li yo'obanbil âtin chirix.

⁵⁷Siis tõusid püsti mõned, kes esitasid tema peale valetunnistuse:

⁵⁸Ut que'xye: -Lâo quikabi nak quixye, "Lâin tinjuc' li rochoch li Dios li yîbanbil xbaneb li cuînk, ut lâin chiru oxib cutan tinyîb jun chic, aban mâcua' yîbanbil xbaneb li cuînk." Jo'can quixye li cuînk a'in, chanqueb.

⁵⁸'Me oleme kuulnud teda ütlemas: 'Mina lammutan selle kätega tehtud templi ja ehitan kolme päevaga teise, mis ei ole kätega tehtud.''

⁵⁹Abanan inc'a' nach'ola ru li râtineb xban nak jalan jalânk neque'xye li junjûnk.

⁵⁹Aga nõndagi ei läinud nende tunnistus kokku.

⁶⁰Ut li xyucua'ileb aj tij quixakli sa' xyânkeb ut quixye re li Jesús, -¿Ma mâc'a' nacaye lâat chirix li yôqueb chixyebal châcuix?-

⁶⁰Ja ülempreester, tõustes keskele püsti, küsis Jeesuselt: 'Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida need sinu vastu tunnistavad?'

⁶¹Ut li Jesús mâ jun âtin quixye. Ut li xyucua'ileb aj tij quixpatz' cui'chic re li Jesús ut quixye re: -¿Ma lâat li Cristo li Ralal li nimajcual Dios? chan re.

⁶¹Aga tema vaikis ega vastanud midagi. Taas küsis temalt ülempreester: 'Kas sina oled Messias, Kiidetava Poeg?'

⁶²Ut li Jesús quixye: -Lâin. Ut sa' jun cutan tinêril lâin li C'ajolbej nak c'ojc'ôkin sa' xnim uk' li nimajcual Dios ut têril ajcui' nak yôkin chak chi châlc sa' li chok sa' choxa, chan.

⁶²Aga Jeesus ütles: 'Mina olen see, ja te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedega.'

⁶³Nak quirabi li quixye li Jesús, li xyucua'il eb aj tij quixpej li rak' xban xjosk'il ut quixye: -¿C'a' chic ru aj e nak toj te'xye ke c'a'ru xmâc?

⁶³Aga ülempreester käristas oma rõivad lõhki ja ütles: 'Mis tunnistajaid meil veel vaja on!

⁶⁴Ac xerabi nak xjuntak'êta rib riq'uin li Dios. ¿C'a'ru nequeye? ¿Ma cuan xmâc malaj ut inc'a'? chan. Ut chixjunileb que'xye nak cuan xmâc re camsîc.

⁶⁴Te olete ise kuulnud pühaduseteotust. Mis te arvate?' Aga nemad kõik otsustasid, et tal on surmasüü.

⁶⁵Cuan li yôqueb chi chûbânc re ut cuan ajcui' que'tz'apoc re li ru li Jesús riq'uin t'icr re nak inc'a' tâilok, ut que'xsac' ut que'xye re: -Ye ke ani xsac'oc âcue, chanqueb. Tojo'nak que'xk'axtesi sa' ruk'eb laj c'ac'alenel prêx ut eb a'an que'xsac' cui'chic.

⁶⁵Ja mõned hakkasid sülitama Jeesuse peale ja katma ta palet ja peksma teda rusikatega ning ütlema talle: 'Ütle prohveti kombel, kes see oli!' Ja teenrid jagasid talle kepihoope.

⁶⁶Ut nak cuan laj Pedro tak'a chi ru'uj nebâl, quicuulac jun li ixk, xmôs li xyucua'il eb aj tij.

⁶⁶Ja kui Peetrus oli all õues, tuli üks ülempreestri teenijatüdruk

⁶⁷Ut li ixk a'an quiril laj Pedro nak yô chi k'ixînc chire li xam. Quixca'ya ut quixye re: -Lâat xat-ochbenin re li Jesús aj Nazaret, chan re laj Pedro.

⁶⁷ja, nähes Peetrust ennast soojendamas, ütles tema otsa vaadates: 'Ka sina olid selle Naatsaretlase Jeesusega.'

⁶⁸Ut nak quichak'oc laj Pedro, quitic'ti'ic ut quixye: -¿Ani nacaye? Lâin inc'a' ninnau ru ani li nacaye.- Ut laj Pedro qui-el chire li oquebâl ut li tzo' xul quiyâbac.

⁶⁸Aga tema salgas: 'Ma ei mõista ega saa aru, mida sa kõneled!' Ja ta läks sealt välja eesõue.

⁶⁹Ut li ixk nak quiril cui'chic laj Pedro, qui-oc chixyebal reheb li cuanqueb aran: -Li cuînk a'in, a'an jun reheb lix tzolom li Jesús, chan.

⁶⁹Ja nähes teda seal, hakkas sama teenijatüdruk jälle ütlema juuresseisjatele, et see on üks nende seast.

⁷⁰Ut laj Pedro quitic'ti'ic cui'chic. Ut ac junpât na chic nak eb li cuanqueb aran que'xye cui'chic re laj Pedro: -Yâl. Lâat xcomoneb xban nak lâ cuâtinobâl nac'utuc re nak lâat aj Galilea.-

⁷⁰Aga Peetrus salgas taas. Ja üsna varsti ütles üks juuresseisjaid taas Peetrusele: 'Tõesti, sina oled nende seast, sinagi oled ju galilealane!'

⁷¹Ut laj Pedro qui-oc chi majecuânc ut quixye: -Cutan saken chiru li Dios nak inc'a' ninnau ru li cuînk li nequeye. Cui tic'ti' li yôquin chixyebal, chinixtz'ektânâk li Dios, chan.Tojo'nak quiyâbac cui'chic xca' sut li tzo' xul. Ut quinak sa' xch'ôl laj Pedro li âtin quiyehe' re xban li Jesús, "Nak toj mâji' nayâbac xca' sut li tzo' xul, lâat ac xaye oxib sut nak inc'a' nacanau cuu". Nak quijultico' re laj Pedro li âtin a'in, c'ajo' nak quiraho' sa' xch'ôl ut qui-oc chi yâbac.

⁷¹Tema hakkas aga sajatama ja vanduma: 'Ma ei tunne seda inimest, kellest teie räägite!'

⁷²Tojo'nak quiyâbac cui'chic xca' sut li tzo' xul. Ut quinak sa' xch'ôl laj Pedro li âtin quiyehe' re xban li Jesús, "Nak toj mâji' nayâbac xca' sut li tzo' xul, lâat ac xaye oxib sut nak inc'a' nacanau cuu". Nak quijultico' re laj Pedro li âtin a'in, c'ajo' nak quiraho' sa' xch'ôl ut qui-oc chi yâbac.

⁷²Ja kohe laulis kukk teist korda. Ja Peetrusele tuli meelde lause, mis Jeesus oli talle öelnud: 'Enne kui kukk kaks korda laulab, salgad sina mu kolm korda ära!' Ja ta puhkes nutma.