¹Nak cuânk chok' rey laj Herodes, li Jesús quiyo'la aran Belén xcuênt Judea. Cuanqueb aj k'e que'chal chak sa' releb sak'e ut que'cuulac Jerusalén.

¹Kui nüüd Jeesus oli sündinud kuningas Heroodese ajal Juudamaal Petlemma linnas, siis vaata, hommikumaalt saabusid tähetargad Jeruusalemma

²Que'patz'oc ut que'xye: -¿Bar cuan lix reyeb laj judío xyo'la? Xochal xban nak xkil chak toj sa' releb sak'e li chahim retalil lix yo'lajic ut xochal chixlok'oninquil, chanqueb.

²ja küsisid: 'Kus on see juutide vastsündinud kuningas? Me nägime tema tähte tõusmas ja oleme tulnud teda kummardama.'

³Ut nak quirabi a'an, li rey Herodes quisach xch'ôl ut qui-oc xc'a'ux jo' ajcui' chixjunileb li cuanqueb Jerusalén.

³Seda kuuldes kohkus kuningas Heroodes ja kogu Jeruusalemm koos temaga.

⁴Ut laj Herodes quixch'utubeb chixjunil li xbênil aj tij jo' eb ajcui' laj tz'îb sa' li tenamit ut quixpatz' reheb bar tâyo'lâk li Cristo.

⁴Ja ta kutsus kokku kõik rahva ülempreestrid ja kirjatundjad ning päris nende käest, kus Messias pidi sündima.

⁵Ut eb a'an que'chak'oc ut que'xye re: -Aran Belén xcuênt Judea xban nak jo'can tz'îbanbil chak xban li profeta.

⁵Need ütlesid talle: 'Petlemmas Juudamaal, sest nõnda on kirjutatud prohveti käe läbi:

⁶Jo'ca'in tz'îbanbil sa' li Santil Hu: Li tenamit Belén, xch'och'eb laj Judá, moco k'axal ca'ch'in ta lix cuanquil sa' xyânkeb li xnînkal ru tenamit re Judá xban nak aran tâêlk jun Acuabej ut a'an tâberesînk re lin tenamit Israel. (Miq. 5:2)

⁶Ja sina, Petlemm Juudamaal, ei ole Juuda vürstkondadest hoopiski kõige pisem, sest sinust lähtub Valitseja, kes hoiab mu Iisraeli rahvast kui karjane.'

⁷Tojo'nak laj Herodes quixbokeb laj k'e sa' mukmu ut quixpatz' reheb jok'e tz'akal quic'utun li chahim.

⁷Seepeale laskis Heroodes tähetargad salaja enda juurde kutsuda, päris nendelt täpset aega, millal täht oli paistma hakanud,

⁸Ut nak quixtaklaheb Belén quixye reheb: -Ayukex aran Belén ut q'uehomak êch'ôl chixsic'bal toj retal têtau li c'ula'al. Ut nak têtau chak, tolêye cue re nak tinxic ajcui' lâin ut toxinlok'oni chak, chan.

⁸ja saatis nad Petlemma, öeldes: 'Minge ja uurige täpselt välja, kes see laps on! Ja kui te olete ta leidnud, teatage mulle, et ka mina saaksin minna teda kummardama.'

⁹Ut nak que'rabi li quixye li rey, eb laj k'e que'côeb. Ut li chahim li que'ril chak sa' releb sak'e yô chi xic c'amol be chiruheb tojo'nak quixakli sa' xbên li na'ajej cuan cui' li c'ula'al.

⁹Tähetargad kuulasid kuninga jutu ära ning asusid teele. Ja vaata, täht, mille tõusmist nad olid näinud, käis nende eel, kuni jäi seisma selle paiga kohale, kus oli laps.

¹⁰Ut c'ajo' nak que'saho' sa' xch'ôleb chirilbal li chahim nak quixakli sa' xbên li na'ajej a'an.

¹⁰Tähte nähes rõõmustasid nad üliväga.

¹¹Ut nak que'oc sa' li cab, que'xtau li c'ula'al rochben lix María li na'bej. Ut que'xcuik'ib rib chiru li Jesús ut que'xlok'oni. Ut que'xte lix c'ûlebâleb ut que'xq'ue lix mâtan. Ut li mâtan li que'xq'ue, a'an li oro, li incienso ut li sununquil ban mirra xc'aba'.

¹¹Ja majja sisse astudes nägid nad last koos Maarja, tema emaga, ja kummardasid teda tema ette maha heites, avasid oma aarded ning andsid talle kinke: kulda, viirukit ja mürri.

¹²Ut que'c'utbesîc chiruheb xban li Dios sa' xmatq'ueb nak inc'a' chic te'suk'îk riq'uin laj Herodes. Sa' jalan chic be que'xc'am nak que'suk'i sa' xtenamiteb.

¹²Ja kui neid unenäos hoiatati, et nad ei läheks enam Heroodese juurest läbi, läksid nad teist teed tagasi oma maale.

¹³Ut nak ac xcôeb laj k'e, jun x-ángel li Kâcua' quixc'ut rib chiru laj José sa' xmatc' ut quixye re: -Cuaclin, c'am li c'ula'al jo' cui' lix na'. Tex-êlk arin ut ayukex sa' li tenamit Egipto. Ut aran texcanâk toj lâin toxinyehok âcue. Tex-êlelik xban nak laj Herodes oc re chixsic'bal li c'ula'al re xcamsinquil.-

¹³Kui nüüd tähetargad olid lahkunud, vaata, siis ilmus Issanda ingel Joosepile unenäos ja ütles: 'Tõuse, võta kaasa laps ja tema ema ning põgene Egiptusesse ja jää sinna, kuni ma sind käsin, sest Heroodes tahab lapse üles otsida ja hukata!'

¹⁴Ut laj José qui-aj ru, quicuacli ut quixc'am li c'ula'al jo' cui' lix na' ut sa' ajcui' li k'ojyîn a'an que'côeb Egipto.

¹⁴Siis Joosep tõusis, võttis lapse ja tema ema ning põgenes öösel Egiptusesse.

¹⁵Ut que'cuan aran Egipto toj quicam laj Herodes. A'an quic'ulman jo' quixtz'îba li profeta li quiyehe' re xban li Kâcua' nak quixye: Sa' li tenamit Egipto quinbok chak li cualal, chan. (Ose. 11:1)

¹⁵Ja ta oli seal Heroodese surmani, et läheks täide, mis Issand on rääkinud prohveti suu kaudu: 'Ma olen kutsunud oma Poja Egiptusest.'

¹⁶A'ut laj Herodes nak quiril nak quibalak'îc xbaneb laj k'e, k'axal nak quichal xjosk'il. Ut quixtakla xcamsinquil chixjunileb li coc' têlom cuanqueb Belén, jo' cui' sa' eb li na'ajej cuanqueb chixc'atk. Que'camsîc chixjunileb li coc' têlom li toj c'ula'aleb jun xxiquic aj ca'cab chihab xban nak quixbir rix c'a'ru li cutan quiyo'la cui' li c'ula'al jo' quiyehe' re xbaneb laj k'e.

¹⁶Kui nüüd Heroodes nägi, et tähetargad on teda petnud, raevutses ta väga ning laskis tappa Petlemmas ja selle piirkonnas kõik poeglapsed, kaheaastased ja nooremad, arvestades seda aega, mille ta oli tähetarkadelt täpselt välja uurinud.

¹⁷Jo'can nak quitz'akloc ru li yebil xban li profeta Jeremías nak quixye chi jo'ca'in:

¹⁷Siis läks täide, mida on räägitud prohvet Jeremija kaudu:

¹⁸Qui-abîc li yâbac sa' li tenamit Ramá xban li nimla rahil ch'ôlej, ut yot'ba ch'ôlej li que'xc'ul. A'an eb li ixk aj Israel nak yôqueb chi yâbac chirixeb lix coc'al. Ut inc'a' chic neque'raj xc'ojobanquil xch'ôleb xban nak ac camenakeb chic lix coc'aleb. (Jer. 31:15)

¹⁸'Raamas kuuldakse häält, nutmist ja kaebamist on palju. Raahel nutab oma lapsi ega lase ennast lohutada, sest neid ei ole enam.'

¹⁹Ut nak quicam laj Herodes, jun x-ángel li Kâcua' quixc'utbesi rib chiru laj José sa' xmatc' aran Egipto.

¹⁹Kui nüüd Heroodes oli surnud, vaata, siis ilmus Issanda ingel Egiptuses viibivale Joosepile unenäos

²⁰Ut quixye re: -Cuaclin. C'am li c'ula'al jo' cui' li na'bej ut texxic cui'chic sa' li tenamit Israel xban nak xe'cam li que'ajoc re xcamsinquil li c'ula'al, chan.

²⁰ja ütles: 'Tõuse üles, võta laps ja tema ema ning mine Iisraelimaale, sest need, kes püüdsid last tappa, on surnud!'

²¹Ut laj José quicuacli, quixc'am li c'ula'al jo' cui' lix na' ut quichal sa' li tenamit Israel.

²¹Siis ta tõusis, võttis lapse ja tema ema ning tuli Iisraelimaale.

²²Ut nak quirabi resil nak a' laj Arquelao chic li rey aran Judea rêkaj laj Herodes lix yucua', laj José quixucuac chi xic aran. Ut nak quic'utbesîc chiru sa' xmatc', que'côeb sa' jun na'ajej xcuênt Galilea.Que'chal ut que'cuan sa' jun li tenamit Nazaret xc'aba' xcuênt Galilea. A'in quic'ulman jo' que'xye li profeta nak que'xye nak aj Nazaret tixc'aba'in.

²²Kuulnud aga, et Arhelaos on kuningaks Juudamaal oma isa Heroodese järel, kartis Joosep sinna minna. Teda hoiatati unenäos, et neil tuleb varjuda Galileas,

²³Que'chal ut que'cuan sa' jun li tenamit Nazaret xc'aba' xcuênt Galilea. A'in quic'ulman jo' que'xye li profeta nak que'xye nak aj Nazaret tixc'aba'in.

²³ning ta tuli ja asus elama külla, mida kutsutakse Naatsaretiks, et läheks täide, mida on räägitud prohvetite kaudu, et teda hüütakse Naatsaretlaseks.