¹Ut nak quirileb li q'uila tenamit, li Jesús quitake' sa' xbên jun li tzûl. Ut nak quic'ojla, eb li yôqueb chixtâkenquil que'xch'utub rib riq'uin.

¹Aga kui Jeesus nägi rahvahulki, läks ta üles mäele ja istus sinna maha, ja kui jüngrid olid tema ümber kogunenud,

²Qui-oc chixch'olobanquil lix yâlal chiruheb ut quixye:

²avas ta oma suu ja õpetas neid:

³-Us xak reheb li neque'rec'a nak cubenak xcuanquileb xban nak eb a'an cuânkeb chic rubel lix nimajcual cuanquilal li Dios.

³'Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.

⁴Us xak reheb li neque'yâbac xban xrahileb xch'ôl xban nak eb a'an tâc'ojobâk xch'ôleb.

⁴Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse.

⁵Us xak reheb li tûlaneb xban nak eb a'an te'êchanînk re li na'ajej li yechi'inbil reheb xban li Dios.

⁵Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.

⁶Us xak reheb li te'raj ru xbânunquil li tîquilal. Chanchan li te'tz'ocâk ut te'chakik re. Us xak reheb xban nak li Dios tâtenk'ânk reheb chixbânunquil li us.

⁶Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga.

⁷Us xak reheb li neque'uxtânan u xban nak eb a'an te'uxtânâk ruheb xban li Dios.

⁷Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse.

⁸Us xak reheb li tîqueb xch'ôl xban nak eb a'an te'ril ru li Dios.

⁸Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.

⁹Us xak reheb li neque'xtenk'a ras rîtz'in chi cuânc sa' tuktûquil usilal xban nak eb a'an ralal xc'ajol li Dios te'yehek' reheb.

⁹Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.

¹⁰Us xak reheb li neque'rahobtesîc sa' xc'aba' li tîquilal, xban nak eb a'an cuânkeb chic rubel lix cuanquilal li Dios.

¹⁰Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik.

¹¹Us xak êre nak texhobek' ut texrahobtesîk sa' inc'aba' ut tâyehek' êre c'a'ak re ru chi mâusilal chi yal tic'ti'.

¹¹Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse.

¹²Miraho' êch'ôl. Chisahok' ban êch'ôl riq'uin li c'a'ru tâuxk êre xban nak k'axal nim lê k'ajcâmunquil tâq'uehek' êre sa' choxa. Moco ca'aj cui' ta lâex yôquex chi c'uluc re li raylal. Jo'can aj ban cui' que'xc'ul li profeta li que'cuan junxil.

¹²Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just samamoodi on taga kiusatud ka prohveteid enne teid.

¹³Lâex aj pâbanel chanchanex li atz'am li nac'anjelac arin sa' ruchich'och'. Cui ta li atz'am tâsachk xqui'al, ¿c'a' ta raj chic ru tâoc cui'? Mâc'a' chic tâoc cui'. Yal re tz'ekec' aj chic ut re yek'îc.

¹³Teie olete maa sool. Aga kui sool läheb läägeks, millega saab siis teha seda soolaseks? Ei see kõlba enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade tallata.

¹⁴Lâex aj pâbanel, lâex lix cutan saken li ruchich'och'. Junak tenamit cuan sa' xbên junak tzûl mâ jaruj naru xmukbal.

¹⁴Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas.

¹⁵Chi moco nalochman junak candil re xq'uebal rubel junak chacach. Naq'ueman ban sa' xbên xna'aj candil re nak tixcutanobresi sa' li cab li cuanqueb cui' chixjunileb.

¹⁵Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele.

¹⁶Jo'can ajcui' lâex. Lâex lix cutan saken li ruchich'och'. Chic'utûnk bi' lê châbilal chiruheb lê ras êrîtz'in re nak eb a'an te'xq'ue retal li us nequebânu ut te'xq'ue xlok'al lê Yucua' li cuan sa' choxa.

¹⁶Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas.

¹⁷Mêc'oxla nak xinchal chixsachbal xcuanquil li chak'rab li quiq'uehe' re laj Moisés chi moco li ac xole'xye li profeta. Inc'a' xinchal chixsachbal xcuanquil a'an. Xinchal ban re nak tâtz'aklok ru a'an.

¹⁷Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama. Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma.

¹⁸Relic chi yâl tinye êre nak tâosok' li choxa, tâosok' li ruchich'och', ut yal ta jun xlêtril chi moco junak retalil li chak'rab tâsachk xcuanquil. Toj retal talaje'c'ulmânk chixjunil.

¹⁸Tõesti, ma ütlen teile, ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik, mis sündima peab, on sündinud.

¹⁹Li ani naxk'et li chak'rab, usta nac'utun nak inc'a' nim xcuanquil chiru a'an, ut cui naxc'ut chiru li ras rîtz'in xbânunquil chi jo'can, li jun a'an k'axal ca'ch'in lix lok'al tâq'uehek' re sa' lix nimajcual cuanquilal li Dios. Abanan li ani naxbânu chi tz'akal li naxye li chak'rab, ut tixc'ut chiru li ras rîtz'in xbânunquil chi jo'can, li jun a'an k'axal nim lix lok'al tâq'uehek' re sa' lix nimajcual cuanquilal li Dios.

¹⁹Seda, kes iganes nendest käskudest ka kõige pisema tühistab ja teisi sedasama tegema õpetab, hüütakse kõige pisemaks taevariigis. Kes aga selle järgi teeb ja õpetab, seda hüütakse suureks taevariigis.

²⁰Tinye ajcui' êre nak cui lix tîquilal lê ch'ôl inc'a' tixk'ax ru xtîquilal xch'ôleb laj tz'îb ut eb laj fariseo, inc'a' tex-oc rubel lix nimajcual cuanquilal li Dios.

²⁰Sest ma ütlen teile: Kui teie õigus ei ole märksa suurem kui kirjatundjate ja variseride oma, siis te ei saa taevariiki!

²¹rabiom resil li chak'rab nak yebil reheb li kaxe' katôn: Mâcamsi âcuas âcuîtz'in. Li ani tâcamsînk, toj tixtoj rix sa' rakba âtin.

²¹Te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: Sa ei tohi tappa! ja igaüks, kes tapab, peab minema kohtu alla.

²²Aban lâin tinye êre lix yâlal a'an. Li ani tâjosk'ok riq'uin li ras rîtz'in târakek' âtin sa' xbên. Ut li ani tixtz'ektâna li ras rîtz'in cuan xmâc chiru laj rakol âtin. Ut li ani tixye xyaj tiox re li ras rîtz'in, mâre anchal tâxic sa' xxamlel li xbalba.

²²Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes oma venna peale vihastab, peab minema kohtu alla, kes aga oma vennale ütleb: 'Tola!', peab minema ülemkohtu alla, kes aga ütleb: 'Sina jäle!', peab minema tulepõrgusse.

²³Jo'can nak cui sa' xq'uebal lâ mayej chiru li artal tâjulticok' âcue nak târec'a sa' xch'ôl lâ cuas âcuîtz'in nak cuan âmâc chiru,

²³Kui sa nüüd oma ohvriandi altarile tood ja sulle tuleb meelde, et su vennal on midagi sinu vastu,

²⁴canab aran lâ mayej, ut ayu, c'am chak âcuib sa' usilal riq'uin lâ cuas âcuîtz'in, tojo'nak toxâk'axtesi lâ mayej.

²⁴siis jäta oma and altari ette ja mine lepi esmalt ära oma vennaga ja alles siis tule ja too oma and!

²⁵Cui cuan lâ ch'a'ajquilal riq'uin lâ cuas âcuîtz'in, yîb ru chi junpât. Cui inc'a' nacac'am âcuib sa' usilal chi junpât, mâre anchal tatxc'am riq'uin laj rakol âtin ut a'an tatxtakla sa' tz'alam.

²⁵Ole varmalt järeleandlik oma vastasele, kuni sa oled temaga teel, et sinu vastane sind ei annaks kohtuniku kätte ja kohtunik kohtuteenri kätte ja sind ei heidetaks vangi!

²⁶Ut inc'a' tat-êlk aran cui inc'a' tâtoj chixjunil li jo' q'uial te'xpatz' âcue. Relic chi yâl ninye âcue nak tento tâc'am âcuib sa' usilal riq'uin lâ cuas âcuîtz'in.

²⁶Tõesti, ma ütlen sulle, sa ei pääse sealt enne välja, kui oled tagasi maksnud viimsegi veeringu.

²⁷rabiom resil nak quiyeman najter: Matmuxuc caxâr.

²⁷Te olete kuulnud, et on öeldud: Sa ei tohi abielu rikkuda!

²⁸Ut lâin tinye êre nak yalak ani tixca'ya junak ixk re xrahinquil ru, ac xmux ru lix sumlajic xban xrahinquil ru.

²⁸Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud.

²⁹Lê najter na'leb tento têcanab chi junaj cua. Li c'a'ak re ru tâq'uehok êre chi mâcobc, têtz'ektâna. Cui li xnak' lâ cuu li cuan sa' ânim naq'uehoc âcue chi mâcobc, us raj nak tâcuisi ut tâtz'ek. K'axal us nak tâsachk li xnak' âcuu chiru nak tatxic lâat sa' xbalba.

²⁹Kui aga su parem silm ajab sind patustama, siis kisu ta välja ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui lasta kogu keha heita põrgusse.

³⁰Cui lâ nim uk' naq'uehoc âcue chi mâcobc, us raj cui tâyoc' ut tâtz'ek. K'axal us nak tâsachk lâ cuuk' chiru nak tatxic lâat sa' xbalba.

³⁰Ja kui su parem käsi ajab sind patustama, siis raiu ta maha ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma kehast kui lasta kogu kehal minna põrgusse.

³¹Ut yebil ajcui' chi jo'ca'in: Li ani tixjach rib riq'uin li rixakil, tento nak tixyîb li hu re xjachbal rib ut tixq'ue re.

³¹Seaduses on öeldud: Mees, kes oma naise minema ajab, andku talle lahutuskiri!

³²Abanan lâin ninye êre lix yâlal a'an. Li ani naxjach rib riq'uin li rixakil chi inc'a' xmux ru xsumlajic li ixakilbej, a' li bêlomej cuan xmâc nak li ixk a'an tixmux ru xsumlajic. Ut li ani tâc'amok re li ixk, li ac xcanabâc xban xbêlom, li cuînk a'an naxmux ru li sumsu.

³²Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes oma naise muul põhjusel kui liiderdamise pärast minema ajab, teeb oma naisest abielurikkuja, ja kes iganes võtab minema aetud naise, rikub abielu.

³³rabiom resil nak quiyehe' reheb lê xe'tônil yucua' chi jo'ca'in: Li c'a'ak re ru têyechi'i xbânunquil riq'uin juramento, tento têbânu.

³³Veel olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: 'Sa ei tohi valet vanduda!' ja 'Issandale antud vandeid tuleb pidada!'

³⁴Abanan lâin tinye êre tento têbânu li c'a'ru têyechi'i ut mêbânu li juramento chi mâc'a' rajbal. Mêpatz' xc'aba' li choxa xban nak a'an xna'aj li Dios.

³⁴Aga mina ütlen teile: Ärge vanduge üldse, ei taeva juures, sest see on Jumala troon,

³⁵Ut mêpatz' xc'aba' li ruchich'och' xban nak a'an xna'aj li rok. Ut mêpatz' xc'aba' li tenamit Jerusalén xban nak a'an xtenamit li nimajcual Dios, li tz'akal Rey.

³⁵ega maa juures, sest see on tema jalgealune järg, ega Jeruusalemma juures, sest see on suure Kuninga linn!

³⁶Chi moco têbânu li juramento sa' xc'aba' lê jolom xban nak lâex inc'a' naru têsakobresi lê rismal chi moco naru têk'ekobresi.

³⁶Ära vannu ka oma pea juures, sest ise ei saa sa ühtegi juuksekarva valgeks või mustaks teha!

³⁷Jo'ca'in ban têbânu. Cui têye nak yâl, junes yâl têye. Ut cui têye nak inc'a', junes inc'a' têye. Cui têq'ue xtz'akob li âtin a'an, li na'leb a'an riq'uin laj tza nachal.

³⁷Iga teie 'jah' olgu 'jah' ja iga 'ei' olgu 'ei', aga mis üle selle, see on kurjast.

³⁸rabiom resil nak quiyehe' chi jo'ca'in najter: Cui ani târisi xnak' âcuu, tâisîk ajcui' li xnak' ru a'an. Cui ani târisi li ruch âcue, tâisîk ajcui' li re a'an.

³⁸Te olete kuulnud, et on öeldud: Silm silma ja hammas hamba vastu!

³⁹Abanan lâin tinye êre: Mêsume mâusilal riq'uin mâusilal. Cui junak tixq'ue junak ruk' sa' âcuu, q'ue cui'chic chixsac' li jun pac'al.

³⁹Aga mina ütlen teile: Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette!

⁴⁰Li ani târaj tatxc'am riq'uin laj rakol âtin ut târaj xmak'bal lâ camîs, q'ue ajcui' lâ chaquêt re.

⁴⁰Ja sellele, kes tahab sinuga kohut käia ning võtta su särki - jäta talle ka kuub!

⁴¹Cui ani tâminok âcuu chixc'ambal li rîk jun kilómetro, c'am cuibak kilómetro lâat.

⁴¹Ja kui keegi sunnib sind käima ühe miili, mine temaga kaks!

⁴²Li ani tixtz'âma c'a'ru re âcue, q'ue re. Ut li ani tâajok to'onînc âcuiq'uin, mâk'etk'eti âcuib chiru.

⁴²Anna sellele, kes sinult palub, ja ära pööra selga sellele, kes sinult tahab laenata!

⁴³rabiom resil nak têra li ani narahoc êre ut xic' têril li xic' na-iloc êre.

⁴³Te olete kuulnud, et on öeldud: Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast!

⁴⁴Abanan lâin tinye êre, cherahak li xic' na-iloc êre. Chetz'âma usilal sa' xbêneb li neque'hoboc êre. Chebânuhak li us reheb li xic' neque'iloc êre ut chextijok chirix li neque'bânun mâusilal êre ut neque'rahobtesin êre.

⁴⁴Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad,

⁴⁵Cui têbânu chi jo'can, lâexak ralal xc'ajol lê Yucua' cuan sa' choxa. A'an naq'uehoc chak li sak'e sa' xbêneb li useb xna'leb jo' ajcui' li inc'a' useb xna'leb. Ut a'an ajcui' naq'uehoc chak li hab sa' xbêneb li tîqueb xch'ôl jo' ajcui' li inc'a' tîqueb xch'ôl.

⁴⁵et te saaksite oma taevase Isa lasteks - tema laseb ju oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale!

⁴⁶Cui ca'aj cui' li neque'rahoc êre nequera, ¿c'a'ru lê k'ajcâmunquil têc'ul? ¿Ma inc'a' ta bi' jo'can ajcui' neque'xbânu eb laj titz'ol toj, li neque'balak'in?

⁴⁶Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki tee sedasama?

⁴⁷Ut cui ca'aj cui' lê rech tenamitil nequeq'ue xsahil xch'ôleb, ¿c'a'ru rusil a'an? ¿Ma inc'a' ta bi' jo'can ajcui' neque'xbânu li inc'a' neque'xpâb li Dios?Tîcak bi' êch'ôl jo' lê Yucua' li cuan sa' li choxa tîc xch'ôl.

⁴⁷Ja kui te üksnes vendi tervitate, mida erilist te siis teete? Eks paganadki tee sedasama?

⁴⁸Tîcak bi' êch'ôl jo' lê Yucua' li cuan sa' li choxa tîc xch'ôl.

⁴⁸Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!