¹Ut saß rosoßjiqueb li cutan li tzûl cuan cuiß lix Templo li Kâcuaß tânimâk xlokßal ut aßanak chic li kßaxal nim xcuanquil saß xyânkeb chixjunileb li tzûl ut aran talajeßxic nabal li tenamit.

¹Aga viimseil päevil sünnib, et Issanda koja mägi seisab kindlana kui mägede tipp ja tõuseb kõrgemale küngastest ning rahvad voorivad ta juurde.

²Ut nabaleb li tenamit teßchâlk ut teßxye: —Yôkeb. Takekßo chiru li tzûl li cuan cuiß li templo. Toxic saß rochoch lix Dios laj Jacob ut aßan tâcßutuk chiku cßaßru târaj takabânu. Ut lâo takabânu li cßaßru naraj aßan xban nak aran Sión nayeman chak lix chakßrab li Kâcuaß. Aran Jerusalén nayeman chak li râtin li Dios.

²Ja paljud paganad lähevad ning ütlevad: 'Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta õpetaks meile oma teid ja et võiksime käia tema radu: sest Siionist lähtub Seadus ja Jeruusalemmast Issanda sõna!'

³Li Kâcuaß târakok âtin saß xbêneb nabal chi tenamit ut tixtijeb li xnînkal tenamit cuanqueb chak chi najt. Ut talajeßxten chi martillo lix chßîchßeb nequeßpletic cuiß ut teßxsukßisi chokß asaron. Ut eb lix lânseb talajeßxsukßisi chokß cßoncßôquil chßîchß re xyocßbal li acuîmk. Ut eb li tenamit incßaß chic teßxpleti ribeb chi moco teßxcauresi ta chic ribeb re pletic.

³Ja tema mõistab kohut paljude rahvaste vahel ning noomib vägevaid paganaid kaugete maadeni. Siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima.

⁴Ut talajeßcßojlak chi xjûnkaleb rubel xtônal li uva ut rubel lix cheßel li higo ut mâ ani chic tâseßbesînk reheb xban nak joßcan quixye li Kâcuaß li nimajcual Dios.

⁴Siis istuvad nad igaüks oma viinapuu all ja oma viigipuu all, ja keegi ei hirmuta neid, sest vägede Issanda suu on kõnelnud.

⁵Usta chixjunileb li tenamit yôkeb chixlokßoninquil lix yîbanbil dios, abanan lâo takalokßoni li Kâcuaß li kaDios ut takabânu li cßaßru naraj aßan chi junelic kße cutan.

⁵Kuigi kõik rahvad käivad igaüks oma jumala nimel, käime meie Issanda, oma Jumala nimel ikka ja igavesti.

⁶Quixye li Kâcuaß chi joßcaßin: —Tâcuulak xkßehil nak lâin tinchßutubeb li cualal incßajol li quebinqßue chixtojbal rix lix mâqueb nak queßchapeß ut queßcßameß xbaneb li xicß nequeßiloc reheb.

⁶Sel päeval, ütleb Issand, kogun ma lonkajad ja korjan hajutatud, ja need, kellele ma olen kurja teinud.

⁷Rahobtesinbileb anakcuan ut najt cuanqueb. Abanan tâcuulak xkßehil nak tinqßueheb cuißchic chi qßuiânc ut teßcuânk cuißchic xcuanquil li incßaß queßsacheß. Ut lâin li Kâcuaß tintaklânk saß xbêneb saß li tzûl Sión chalen anakcuan ut chi junelic, chan li Kâcuaß.

⁷Ja ma teen lonkajaist allesjääjad ning väsinuist vägeva rahva. Ja Issand valitseb kui kuningas nende üle Siioni mäel sellest ajast ja igavesti.

⁸Ut li cuanqueb aran Jerusalén bar cuan cuiß li tzûl Sión aßanakeb chic li tenamit li kßaxal nim xcuanquil chi taklânc saß xyânkeb chixjunileb joß nak queßcuan junxil. Aran tâcuânk li Kâcuaß chixqßuebal xcacuil xchßôleb li ralal xcßajol joß nak laj ilol xul nacuan saß li cab najt xteram chirilbaleb lix quetômk.

⁸Ja sina, Karjatorn, Siioni tütre küngas! Sinu juurde tuleb ja saabub endine valitsus, Jeruusalemma tütre kuningriik.

⁹¿Cßaßut nak yôquex chixjapbal êre anakcuan, lâex aj Israel? ¿Ma xban nak xchapeß lê rey malaj ut xban nak xcamsîc laj qßuehol ênaßleb? Lê raylal chanchan xraylal li ixk li qßuirâc re.

⁹Mispärast sa nüüd halad nii valjusti? Kas sul pole kuningat? Või on kadunud su nõuandja, et valu valdab sind otsekui sünnitajat?

¹⁰Chexyâbak ut chirahokß saß êchßôl lâex li cuanquex Sión joß jun li ixk li oc re chi qßuirâc. Chiyotßekß êchßôl xban nak anakcuan tento nak tex-êlk saß lê tenamit ut texxic chi cuânc saß cßalebâl. Texcßamekß aran Babilonia, abanan texcolekß xban nak li Kâcuaß tâisînk êre saß rukßeb li xicß nequeßiloc êre.

¹⁰Väänle ja vaevle, Siioni tütar, sünnitaja sarnaselt, sest nüüd pead sa lahkuma linnast, elama väljal ja minema Paabelini: seal päästetakse sind, seal lunastab Issand sinu su vaenlaste käest.

¹¹Anakcuan nabal chi tenamit xeßxchßutub ribeb chi pletic êriqßuin. Nequeßxye: —Takasach li tenamit Jerusalén. Takaj takil nak tâosokß chi junaj cua li tenamit Sión, chanqueb.

¹¹Nüüd on kogunenud su vastu palju paganaid, kes ütlevad: 'Saagu ta rüvetatud! Vaadaku me silmad Siionit mõnuga!'

¹²Abanan eb li tenamit aßin incßaß nequeßxtau ru lix cßaßux li Dios chi moco nequeßxtau ru li cßaßru naraj. Ut incßaß nequeßxqßue retal nak li Kâcuaß ac xchßutubeb ru re tixqßueheb chixtojbal rix lix mâqueb, joß nak nequeßxchßutub li trigo nak oqueb re chirisinquil li rix.Li Kâcuaß tixye reheb lix tenamit: —Lâex aj Jerusalén, ayukex. Lâex chic texnumtâk saß xbêneb li xicß nequeßiloc êre. Lâin tinqßuehok êcacuilal. Chanchanakex li joskß aj cuacax. Chanchan cuânk lê xucub hierro. Ut lê rok chanchanak bronce. Texnumtâk saß xbêneb nabal chi tenamit. Ut li cßaßru têrêchani têkßaxtesi cue. Lix biomaleb têmayeja chicuu. Lâin li Kâcuaß li kßaxal nim incuanquil saß xbêneb chixjunileb li cuanqueb saß ruchichßochß, chan li Kâcuaß.

¹²Ent nad ei tunne Issanda mõtteid ega mõista tema nõu, sest ta kogub neid otsekui vihke rehealusesse.

¹³Li Kâcuaß tixye reheb lix tenamit: —Lâex aj Jerusalén, ayukex. Lâex chic texnumtâk saß xbêneb li xicß nequeßiloc êre. Lâin tinqßuehok êcacuilal. Chanchanakex li joskß aj cuacax. Chanchan cuânk lê xucub hierro. Ut lê rok chanchanak bronce. Texnumtâk saß xbêneb nabal chi tenamit. Ut li cßaßru têrêchani têkßaxtesi cue. Lix biomaleb têmayeja chicuu. Lâin li Kâcuaß li kßaxal nim incuanquil saß xbêneb chixjunileb li cuanqueb saß ruchichßochß, chan li Kâcuaß.

¹³Tõuse ja peksa reht, Siioni tütar, sest ma teen sulle raudsarved ja vasksõrad ja sa pihustad hulga rahvaid! Ja ma tõotan vandega nende tulu Jumalale, nende rikkuse kogu maa Issandale.

¹⁴Kogu nüüd salku, sõjasalga tütar! Meie vastu on tehtud piiramisvall, Iisraeli kohtumõistjat lüüakse kepiga põsele.