¹Tokßob xak cuu. Chanchanin jun li cuînk li naxsicß li ru li acuîmk saß sakßehil abanan mâcßaß chic ru. Ac sicßbil. Xinsicß li ru li uva abanan ac sicßbil ajcuiß ut lâin aß raj lix xbên ru xcuaj, abanan incßaß chic xintau.

¹Häda mulle, sest mu käsi käib nagu pärast puuvilja korjamist, nagu pärast viinamarjalõikuse järelnoppimist: ühtegi kobarat ei ole süüa, ühtegi varajast viigimarja, mida mu hing ihaldab.

²Mâ jun chic li cuînk tîc xchßôl saß ruchichßochß ut mâ ani chic junak châbil. Chixjunileb nequeßcamsin ut li junjûnk nequeßxsicß chanru nak târûk teßxbalakßi li ras rîtzßin.

²Vaga on kadunud maalt ja õiget ei ole inimeste seas; kõik varitsevad verd, püüavad üksteist võrguga.

³Sêbeb xchßôl chixbânunquil li incßaß us. Li nataklan saß xbêneb li tenamit naraj nak tâqßuehekß xtumin. Ut laj rakol âtin natuminâc ru nak narakoc âtin. Li ani cuan xcuanquil naxye reheb cßaßru naraj ut chixjunileb nequeßxcßûb ru chanru nak teßxbânu li incßaß us.

³Nende käed on valmis kurjaks: vürst nõuab, kohtumõistja mõistab kohut meelehea eest ja suurnik räägib oma hinge himustamise järgi; ja seda nad keerutavad.

⁴Lix châbilaleb li tenamit aßan chanchan li qßuix. Ut lix tîquilal chanchan li corral yîbanbil riqßuin qßuix. Cuulac re xkßehil nak li Dios tixqßueheb chixtojbal rix lix mâqueb joß queßyeheß reheb xbaneb li profeta. Anakcuan sachsôkeb xchßôl teßcanâk.

⁴Parim neist on nagu kibuvits, ausaim nagu okkaline aed. Sinu vahimeeste päev, su karistus tuleb. Nüüd satuvad nad segadusse.

⁵Mâ ani aj iqßuin têcßojob êchßôl chi moco riqßuin lê ramîg, chi moco riqßuin li nataklan saß xbêneb li tenamit, chi moco riqßuin lê rixakil. Cheqßuehak retal li cßaßru têye.

⁵Ärge uskuge ligimest, ärge lootke sõbra peale! Hoia oma suu uksi selle eest, kes su kaisus magab!

⁶Eb li alalbej nequeßxkßetkßeti ribeb chiru li yucuaßbej. Ut eb li coßbej nequeßxtzßektâna li naßbej ut eb li alibej incßaß nequeßxra lix naß lix bêlomeb. Ut li xicß nequeßiloc re junak, aßaneb ajcuiß li cuanqueb saß li rochoch.

⁶Sest poeg põlgab isa, tütar tõuseb ema vastu, minia ämma vastu: inimese vaenlasteks on ta oma kodakondsed.

⁷Abanan lâo, caßaj cuiß riqßuin li Dios toyoßonînk. Takacßojob kachßôl riqßuin li Kâcuaß laj Colol ke. Li kaDios târabi nak takayâba xcßabaß.

⁷Aga mina vaatan Issanda poole, mina ootan oma pääste Jumalat: küll mu Jumal kuuleb mind.

⁸Lâex, li xicß nequex-iloc ke, misahoß êchßôl chikilbal nak yôco chixcßulbal li raylal. Usta totßanekß, abanan lâo tocuaclîk cuißchic. Usta chanchan nak cuânko saß kßojyîn xban li mâc, abanan li Dios tixcutanobresi cuißchic li kabe.

⁸Ära rõõmusta minu pärast, mu vaenlane! Kui ma langen, siis ma tõusen üles; kui ma istun pimeduses, siis on Issand mulle valguseks.

⁹Xban nak xomâcob chiru li Kâcuaß tento takacuy lix joskßil toj tixtzßil âtin chikix ut toj târakok âtin saß xbêneb li xicß nequeßiloc ke. Torisi saß kßojyîn ut toxqßue saß cutan ut riqßuin aßin takaqßue retal nak li Dios tîc xchßôl.

⁹Ma tahan taluda Issanda viha, sest tema vastu olen ma pattu teinud, kuni ta seletab mu riiuasja ja teeb mulle õigust. Tema toob mind valgusesse, ma saan näha tema õiglust.

¹⁰Ut eb li xicß nequeßiloc ke teßril nak li Dios cuan kiqßuin. Teßcßutekß xxutân li ani queßyehoc ke: ¿Bar cuan li Kâcuaß lê Dios? Lâo takil nak teßsachekß li xicß nequeßiloc ke. Takil nak teßyekßîk joß nayekßîc li sulul saß be.

¹⁰Siis mu vaenlane näeb ja häbi katab seda, kes mulle ütleb: 'Kus on Issand, su Jumal?' Mu silmad saavad kahjurõõmsalt näha, et nüüd tallatakse teda nagu tänavapori.

¹¹Tâcuulak xkßehil nak tâyîbâk cuißchic li tzßac li sutsu cuiß lê tenamit ut tânimânk lê naßaj lâex li cuanquex Jerusalén.

¹¹Päev su müüride ülesehitamiseks. See päev on ammu määratud.

¹²Saß eb li cutan aßan, nabaleb lê rech tenamitil teßsukßîk cuißchic saß lê tenamit. Cuan teßchâlk chak saß li naßajej Asiria li cuan saß releb sakße. Ut cuan teßchâlk chak Egipto li cuan saß li sur. Ut cuan cuißchic teßchâlk chak saß li norte cuan cuiß li nimaß Eufrates, cuan teßchâlk chak cuan cuiß li palau ut cuan ajcuiß teßchâlk chak cuanqueb cuiß li tzûl.

¹²Sel päeval tullakse su juurde Assuri poolt ja Egiptuse linnadest ja Egiptuse poolt Frati jõeni, merest mereni ja mäest mäeni.

¹³Ut xban li mâusilal li yôquex chixbânunquil lâex aj Israel, lê chßochß incßaß chic us tâcanâk. Mâcßaß chic tâêlk chiru.

¹³Aga maa tehakse lagedaks ta elanike pärast, nende tegude vilja pärast.

¹⁴At Kâcuaß, chacuil taxak lâ tenamit riqßuin lâ cuanquil, li ac sicßbileb ru âban. Ut chaqßue taxak li cßaßruheb re joß nak li châbil aj ilol xul narileb chi us lix carner ut naxqßueheb chi cuânc saß li tzûl cuan cuiß li châbil pachßayaß. Chaqßueheb cuißchic lâ cualal âcßajol chi cuânc saß li naßajej Basán ut Galaad joß nak queßcuan junxil.

¹⁴Karjata kepiga oma rahvast, oma pärisosa lambaid, kes elavad omapäi metsas keset viljakat maad! Käigu nad karjas Baasanis ja Gileadis nagu muistseil päevil!

¹⁵Ut chacßut ta ajcuiß chiku li sachba chßôlej joß cabânu chak junxil nak coâcuisi chak saß li naßajej Egipto.

¹⁵Otsekui sinu Egiptusemaalt lahkumise päevil näitan ma neile imetegusid.

¹⁶Ut nak teßril lix nimal âcuanquilal saß xyânkeb laj Israel, sachsôkeb xchßôl teßcanâk li jalaneb xtenamit. Mâcßaß teßxye chi moco teßraj rabinquil.

¹⁶Paganad näevad ja häbenevad, hoolimata kogu oma vägevusest. Nad panevad käe suu peale, neil jäävad kõrvad kurdiks.

¹⁷Chanchanakeb li cßantiß li naxquelo rib saß li poks nak tâcuisi lix cuanquileb. Sicsotkeb xbaneb xxiu teßcanâk châcuu, at Kâcuaß at kaDios.

¹⁷Nad lakuvad põrmu nagu madu, maa roomajate sarnaselt. Nad tulevad värisedes välja oma linnustest, lähenevad vabisedes Issandale, meie Jumalale: nad kardavad sind.

¹⁸Mâ jun chic li Dios cuan. Caßaj cuiß lâat. Lâat nacatcuyuc mâc ut nasach saß âchßôl lix mâqueb lâ tenamit Israel, li joß qßuial chic li incßaß queßsacheß. Lâat incßaß nacatjoskßoß chi junaj cua. Nasahoß ban saß âchßôl chi uxtânânc u.

¹⁸Kes on Jumal nagu sina, kes annab andeks süü ja läheb mööda oma pärisosa jäägi üleastumisest, kes ei pea viha mitte igavesti, vaid osutab armu,

¹⁹Lâat tâcuuxtâna cuißchic ku ut incßaß chic tânak saß âchßôl li kamâc. Chanchan cutbil saß xchßamal li palau tâbânu nak tâtzßektâna chi junaj cua li kamâusilal.Lâat toâcuosobtesi joß cayechißi re laj Jacob, li kaxeßtônil yucuaß. Lâat tâcuuxtâna cuißchic ku joß cayechißi re laj Abraham li kaxeßtônil yucuaß najter kße cutan.

¹⁹kes halastab jälle meie peale, tallab maha meie süüteod? Sina heidad kõik meie patud mere sügavustesse.

²⁰Lâat toâcuosobtesi joß cayechißi re laj Jacob, li kaxeßtônil yucuaß. Lâat tâcuuxtâna cuißchic ku joß cayechißi re laj Abraham li kaxeßtônil yucuaß najter kße cutan.

²⁰Sina osutad Jaakobile truudust, Aabrahamile armu, nõnda nagu sa meie vanemaile oled vandega tõotanud muistseil päevil.'