¹Canabomak êrib chixcßulbal li tojba mâc châlc re saß êbên, lâex aj Líbano. Lâex tex-osokß joß nak quicßateß li chacalteß li cuan saß qßuicheß.

¹Ava oma uksed, Liibanon, et tuli saaks põletada su seedrid!

²Chexyâbak xban xrahil êchßôl. Quitßaneß li cheß ciprés. X-osoß li nînki chacalteß li cßajoß xchakßal ru. Chexyâbak xban nak quisacheß li nînki ji aran Basán. Qui-osoß chixjunil li qßuicheß.

²Ulu, küpress, sest seeder on langenud, võimsad on laastatud! Ulguge, Baasani tammed, sest läbipääsmatu mets on langetatud.

³Eb laj ilol re li tenamit japjôqueb re chi yâbac xban nak xsacheß lix chßinaßusal lix tenamiteb. Chanchan nak nequeßyâbac li ral li cakcoj xban nak li qßuicheß li cuan chire li nimaß Jordán quisacheß ru.

³Kuule! Karjaste hädakisa, sest nende kuulsus on hävitatud. Kuule! See on noorte lõvide möirgamine, sest Jordani padrik on laastatud.

⁴Li Kâcuaß lin Dios quixye cue: —Tâcuileb li carner re camsîc, chan cue.

⁴Nõnda ütleb Issand, mu Jumal: 'Karjata tapalambaid,

⁵Eb li nequeßlokßoc reheb li carner, nequeßxcamsi ut nequeßxcßoxla nak mâcßaßeb xmâc. Ut eb li nequeßcßayin reheb nequeßxye: —Bantiox xak re li Kâcuaß nak yôco chi biomocß. Chi moco laj ilol reheb nequeßril xtokßobâl ruheb li carner.

⁵keda nende ostjad tapavad, tundmata end süüdlastena, ja kelle müüjad ütlevad: 'Kiidetud olgu Issand, et ma olen saanud rikkaks!' - ja kellele nende karjased ei anna armu.

⁶Joßcan ajcuiß lâin incßaß chic tincuil xtokßobâl ruheb lin tenamit, chan li Kâcuaß. —Tincanabeb ban re nak xicß teßril ribeb chi ribileb rib. Tinkßaxtesiheb saß rukßeb lix reyeb toj retal teßsachekß xbaneb. Ut lâin incßaß tincoleb saß rukßeb, chan li Kâcuaß.

⁶Sest mina ei anna enam armu maa elanikele, ütleb Issand. Vaata, ma lasen iga inimese sattuda tema karjase ja kuninga kätte ja need hävitavad maa, aga mina ei päästa kedagi nende käest.'

⁷Quin-oc ut chokß aj ilol reheb li carner re camsîc. Ut quinqßue inchßôl chirilbaleb li rahobtesinbileb. Quinsicß cuib inxukß. Li jun “usilal” lix cßabaß quinqßue. Ut li jun chic “junajak xchßôleb” xcßabaß quinqßue.

⁷Nõnda ma siis karjatasin tapalambaid lambakaupmeestele ja võtsin enesele kaks keppi: ühte ma nimetasin Lahkuseks ja teist ma nimetasin Ühenduseks; ja ma karjatasin lambaid.

⁸Ut chiru jun po quinsach ruheb oxib laj ilol reheb li carner. Incßaß chic quincuyeb xmâc xban nak eb aßan xicß ajcuiß niquineßril lâin.

⁸Aga ma kõrvaldasin ühe kuu jooksul kolm karjast; siis tüdis mu hing neist ja minagi olin neile vastumeelt.

⁹Ut lâin quinye reheb li carner: —Lâin incßaß chic texcuil. Cui cuan ani tâcâmk êre, chicâmk. Cui cuan ani tâsachk êre, chisachk. Ut li joß qßuial chic teßcanâk, cheßxtiuhak ribeb chi ribileb rib.

⁹Ja ma ütlesin: 'Mina ei taha teid karjatada! Kes sureb, see surgu, kes hukkub, see hukkugu, ja järelejääjad söögu üksteise liha!'

¹⁰Ut quinchap li xukß li quinqßue “usilal” chokß xcßabaß ut quintok. Aßan retalil nak incßaß chic xakxo xcuanquil li contrato li quixbânu li Dios riqßuineb li tenamit.

¹⁰Ja ma võtsin oma kepi Lahkuse ning murdsin selle katki, tühistades oma lepingu, mille ma olin teinud kõigi rahvastega.

¹¹Ut saß ajcuiß li cutan aßan quicana chi mâcßaß chic xcuanquil li contrato ut eb laj cßay carner li yôqueb chi iloc cue, queßxtau ru nak li cßaßru xinbânu, aßan retalil li cßaßru quixye chak li Dios.

¹¹See tühistus selsamal päeval ja lambakaupmehed, kes panid mind tähele, mõistsid, et see oli Issanda sõna.

¹²Ut lâin quinye reheb: —Cui têraj tinêtoj, tojomakin. Cui ut incßaß nequeraj intojbal, minêtoj. Ut queßxbis li plata ut queßxqßue cue lajêb xcaßcßâl chi tumin plata chokß intojbal.

¹²Siis ma ütlesin neile: 'Kui see teie silmis hea on, siis andke mu palk; aga kui mitte, siis laske olla!' - ja nad vaagisid mu palga: kolmkümmend hõbeseeklit.

¹³Ut li Kâcuaß quixye cue: —Chap li tumin aßan li kßaxal terto xineßxlokß cuiß ut cut saß li câx li cuan aran saß li templo, chan. Ut lâin quincßam li lajêb xcaßcßâl chi tumin plata ut quincut aran saß li câx li cuan saß li templo.

¹³Ja Issand ütles mulle: 'Viska see potissepale!' See suurepärane hind, millega nad mind olid hinnanud! Ja ma võtsin need kolmkümmend hõbeseeklit ja viskasin potissepale Issanda kojas.

¹⁴Ut chirix aßan quintok ajcuiß li xcab xukß li quinqßue chokß xcßabaß “junajak xchßôleb”. Aßan retalil nak incßaß chic queßcuan chi junajeb xchßôl li ralal xcßajol laj Judá ut li ralal xcßajol laj Israel.

¹⁴Siis ma murdsin katki oma teise kepi, Ühenduse, et tühistada vendlust Juuda ja Iisraeli vahel.

¹⁵Li Kâcuaß quixye cue: —Tat-oc cuißchic chokß aj ilol reheb li carner. Abanan, anakcuan incßaß us tâbânu.

¹⁵Siis ütles Issand mulle: 'Võta enesele veel kord meeletu karjase varustus!

¹⁶Li cßaßru tâbânu, aßan retalil nak lâin tinqßue junak aj cßamol be reheb lin tenamit. Chanchanak laj ilol carner li incßaß tixqßue xchßôl chirilbal li carner li sachenakeb, chi moco tixsicß chak li sachenak, chi moco tixban li tochßol. Ut incßaß tixqßue xcua li mâcßaß chic xmetzßêu. Tixsicß ban ru li nînkeb xtibel ut tixtiu. Incßaß târil xtokßobâl ruheb.Raylal châlel saß xbên laj ilol xul li mâcßaß na-oc cuiß xban nak quixtzßektâna lin carner. Chanchan nak tinyocß lix nim ukß ut tinsach lix nakß ru nak tincuisi lix cuanquil. Tâcanâk chi mâcßaß chic xcuanquil chi junaj cua ut chi mâcßaß chic xnaßleb, chan li Kâcuaß.

¹⁶Sest vaata, ma lasen tõusta maale ühe karjase: ta ei tunne puudust hukkunust, ta ei otsi kadunut, ta ei ravi haavatut, ta ei hoolitse terve eest, aga ta sööb lihavate liha ja rebib ära nende sõrad.

¹⁷Raylal châlel saß xbên laj ilol xul li mâcßaß na-oc cuiß xban nak quixtzßektâna lin carner. Chanchan nak tinyocß lix nim ukß ut tinsach lix nakß ru nak tincuisi lix cuanquil. Tâcanâk chi mâcßaß chic xcuanquil chi junaj cua ut chi mâcßaß chic xnaßleb, chan li Kâcuaß.

¹⁷Häda nurjatule karjasele, kes jätab lambad maha! Mõõk temale käsivarde ja paremasse silma! Ta käsivars kuivagu hoopis ja ta parem silm kustugu koguni!'