¹Raylal tâchâlk saß xbên li tenamit Jerusalén xban nak xeßxkßetkßeti rib. Queßxbânu li incßaß us joß queßxbânu li jalan tenamit ut queßxrahobtesi li nebaß.

¹Häda tõrksale ja roojasele linnale, kes on rõhuja!

²Incßaß queßrabi li cßaßru quixye li Dios chi moco queßxcßul lix kßusbaleb li quixqßue. Incßaß queßxcßojob xchßôl riqßuin li Dios chi moco queßxsicß.

²Ta ei ole kuulanud häält, ei ole võtnud õpetust, ei ole lootnud Issanda peale, ei ole liginenud oma Jumalale.

³Eb laj cßamol be saß li tenamit chanchaneb li joskß aj cakcoj li teßtzßocâk. Ut eb li nequeßrakoc âtin saß xbêneb li tenamit, chanchaneb laj xoj li nequeßbêc chi kßek chixsicßbal li cßaßru teßxtiu ut nak nequeßxtau, nequeßxchoy chi junaj cua. Chi moco li bak nequeßxcanab bayak re cuulaj.

³Ta vürstid temas on möirgavad lõvid, ta kohtumõistjad on õhtused hundid, kes ei jäta midagi hommikuni.

⁴Lix profeteb aj ticßtißeb ut kßetkßeteb. Ut eb laj tij queßxmux ru li templo ut queßxjal ru lix chakßrab li Dios ut incßaß queßxbânu chi tzßakal re ru.

⁴Ta prohvetid on jultunud, truuduseta mehed, ta preestrid teotavad pühamut, rikuvad Seadust.

⁵Usta eb li tenamit incßaß useb xnaßleb, abanan li Dios cuan saß xyânkeb ut tîc xchßôl. Aßan incßaß naxbânu cßaßak re ru incßaß us. Rajlal cutan naxcßutbesi lix tîquilal chiruheb ut junelic naxbânu. Abanan li incßaß useb xnaßleb incßaß nequeßxnau xutânac.

⁵Issand tema keskel on õiglane, tema ei tee ülekohut; tema toob igal hommikul valguse ette oma õiguse, ei see jää tulemata! Aga ülekohtutegija ei tunne häbi.

⁶Ut quixye li Kâcuaß: —Nabaleb li xnînkal ru tenamit xinsacheb. Mâcßaß chic cristian xeßcana saß li naßajej. Xinsach ruheb chi junaj cua. Naquirnac saß eb li be. Mâ ani chic nanumeß aran. Xinsacheb lix tenamit chi junaj cua.

⁶Ma olen hävitanud paganaid, nende nurgatornid on rüüstatud; ma olen teinud nende tänavad tühjaks, käidamatuks; nende linnad on laastatud, inimtühjad, elaniketa.

⁷Li Kâcuaß quixye: —Saß inchßôl lâin nak riqßuin aßin tineßxxucua laj Jerusalén ut teßxcßul lix kßusbaleb li xinqßue, re nak incßaß tinsach ru lix tenamiteb. Abanan kßaxal cuißchic queßxbânu li mâusilal.

⁷Ma mõtlesin: Küllap sa kardad mind, küll sa võtad õpetust, et tema eluaset ei kaotataks; et sa peaksid meeles kõike, mis ma talle käsuks olen andnud. Aga ometi olid nad agarad tegema kurja kõigi oma tegudega.

⁸Joßcan nak chinêroybeni cuan, chan li Kâcuaß, toj tâcuulak xkßehil nak tincuisi injoskßil saß êbên. Lâin ac xinye nak tinchßutubeb ru lix nînkal ru tenamit ut tinrakok âtin saß xbêneb. Chanchan li xam nak tincßut lin joskßil chêru. Tinsacheb ru chixjunil lê tenamit xban nak yô injoskßil saß êbên.

⁸Seepärast oodake mind, ütleb Issand, päeva, kui ma tõusen saagile! Sest minu õigus on koguda rahvaid, koondada kuningriike, et valada nende peale välja oma meelepaha, kogu oma tuline viha, sest mu püha viha tules peab hävima kogu maa.

⁹Tâcuulak xkßehil nak tinjal cuißchic lix naßlebeb li tenamit re nak chixjunileb teßxqßue cuißchic inlokßal ut junajakeb chic lix chßôl chi cßanjelac chicuu.

⁹Sest siis ma puhastan rahvaste huuled, et nad kõik võiksid hüüda Issanda nime, teenida teda õlg õla kõrval.

¹⁰Toj jun pacßal li nimaß li cuan Etiopía teßchâlk chak lin tenamit, li queßisîc saß lix tenamiteb. Ut teßxqßue cuißchic inlokßal ut teßxqßue cuißchic xmayej chicuu.

¹⁰Siis toovad mulle roaohvreid minu poole palvetajad, hajuvil olijad, teiselt poolt Etioopia jõgesid.

¹¹Saß eb li cutan aßan incßaß chic texxutânobresîk xban li incßaß us xebânu nak xexmâcob ut xekßetkßeti êrib chicuu. Lâin tincuisiheb saß êyânk li kßetkßeteb ut li nequeßxnimobresi ribeb. Ut incßaß chic tâcuânk li kßetkßetil saß lin santil naßaj.

¹¹Sel päeval pole sul vaja häbeneda ühegi oma teo pärast, millega sa oled üles astunud minu vastu, sest siis ma kõrvaldan su keskelt su ülemeelikud hooplejad, ja sa ei ole enam ülbe mu pühal mäel.

¹²Li joß qßuialeb li châbil xnaßlebeb ut li tûlaneb saß li tenamit, aßaneb li teßcanâk. Ut cauhakeb xchßôl cuiqßuin.

¹²Aga ma jätan su keskele alles vaese ja viletsa rahva, ja need otsivad pelgupaika Issanda nimes.

¹³Li joß qßuialeb chic li ralal xcßajoleb laj Israel li teßcanâk, incßaß chic teßxbânu li mâusilal chi moco teßticßtißik chi moco teßbalakßînk. Teßxchßolani ribeb saß xyâlal. Cßojcßôkeb xchßôl nak teßcuârk xban nak mâ ani chic tâchßißchßißînk reheb ut mâcßaßakeb chic xxiuheb.

¹³Iisraeli jääk ei tee ülekohut ega räägi valet ja nende suus ei leidu kavalat keelt. Tõesti, nad käivad karjas ja puhkavad ja ükski ei peleta neid.

¹⁴Bichankex lâex li cuanquex Sión. Japomak êre xban xsahil êchßôl, lâex aj Israel. Ut chinumtâk taxak xsahil êchßôl, lâex li cuanquex Jerusalén.

¹⁴Hõiska, Siioni tütar, hüüa, Iisrael! Rõõmusta ja rõkata kogu südamest, Jeruusalemma tütar!

¹⁵Li Kâcuaß xrisi li raylal li xqßue saß êbên ut xrisiheb li xicß nequeßiloc êre. Li Kâcuaß aßanak chic lê rey, lâex aj Israel. Joßcan nak mâcßaß chic têxucua xban nak mâcßaßak chic li raylal saß êbên.

¹⁵Issand on võtnud tagasi kohtuotsuse sinu kohta, ta on pööranud ära su vaenlase. Issand, Iisraeli kuningas, on su keskel, enam pole sul vaja näha õnnetust.

¹⁶Saß eb li cutan aßan tâyehekß reheb laj Jerusalén: Mexxucuac lâex li cuanquex Sión. Mêcuiba êchßôl.

¹⁶Sel päeval öeldakse Jeruusalemmale: Ära karda, Siion, ärgu lõtvugu su käed!

¹⁷Li Kâcuaß lê Dios cuan êriqßuin. Aßan nim xcuanquil ut aßan tâcolok êre. Li Kâcuaß sahak xchßôl êriqßuin ut riqßuin xnimal xrahom tixqßue êre li acß yußam. Ut tâbichânk xban xsahil saß xchßôl.

¹⁷Issand, sinu Jumal, on su keskel, kangelane, kes aitab. Ta rõõmustab sinu pärast väga, ta uuendab oma armastust sinuga, ta tunneb hõisates sinust rõõmu.

¹⁸Li Kâcuaß Dios quixye: —Texinchßutub lâex li najt quexrahobtesîc ut tincuisi lê xutân.

¹⁸Ma võtan sinult ära need, kes on pühade pärast kurvad; teotus on koormaks tema peal.

¹⁹Saß eb li cutan aßan lâin tinqßueheb chixtojbaleb xmâc li queßrahobtesin êre. Abanan lâex texincol ut texincßam cuißchic saß lê naßaj, lâex li quecßul raylal ut quex-isîc saß lê tenamit. Ut tâqßuehekß cuißchic lê lokßal ut naßnôk chic êru yalak bar saß ruchichßochß.Saß eb li cutan aßan, lâin texinchßutub ut texincßam cuißchic saß lê naßaj ut tinqßue cuißchic lê lokßal ut naßnôk chic êru yalak bar saß ruchichßochß. Ut tinqßue cuißchic li cßaßru êre ut sa chic texcuânk, chan li Kâcuaß.

¹⁹Vaata, sel ajal teen ma lõpu kõigile su rõhujaile. Ma aitan lonkajat ja kogun äraaetu; ma teen nad ülistatuiks ja kuulsaiks kõigis maades, kus nad on pidanud häbenema.

²⁰Saß eb li cutan aßan, lâin texinchßutub ut texincßam cuißchic saß lê naßaj ut tinqßue cuißchic lê lokßal ut naßnôk chic êru yalak bar saß ruchichßochß. Ut tinqßue cuißchic li cßaßru êre ut sa chic texcuânk, chan li Kâcuaß.

²⁰Sel ajal toon ma teid, sel ajal kogun ma teid, sest ma teen teid kuulsaiks ja ülistatuiks kõigi maa rahvaste seas, kui ma teie eneste nähes pööran teie saatuse, ütleb Issand.'