Kekchi

Shona

Jeremiah

52

1Jun xcaßcßâl chihab cuan re laj Sedequías nak qui-oc chokß xreyeb laj Judá. Junlaju chihab quicuan saß xcuanquil aran Jerusalén. Lix naß xHamutal xcßabaß. Aßan lix rabin laj Jeremías. Libna xtenamit.
1Zedhekia wakatanga kubata ushe ava namakore ana makumi maviri nerimwe, akabata ushe paJerusaremu makore ane gumi nerimwe; zita ramai vake rakanga riri Hamutari mukunda waJeremiya weRibhina.
2Laj Sedequías quixbânu li mâusilal chiru li Kâcuaß joß quixbânu laj Joacim.
2Akaita zvakaipa pamberi paJehovha netsika dzose dzaJehoiakimu.
3Xban nak quijoskßoß li Kâcuaß saß xbêneb laj Judá ut eb laj Jerusalén, joßcan nak queßxcßul chixjunil li raylal aßin toj retal nak li Kâcuaß quirisiheb saß lix naßajeb. Ut li rey Sedequías incßaß chic quixqßue rib chixtakla laj Nabucodonosor lix reyeb laj Babilonia.
3nekuti izvozvo zvakaitirwa Jerusaremu naJudha nokuda kokutsamwa kwaJehovha, kusvikira avarashira kure kwaari; Zedhikia akamukira mambo weBhabhironi.
4Yô xbele chihab roquic chokß xreyeb laj Israel laj Sedequías, saß li lajêb xbe li po re lix laje po re li chihab aßan, nak quichal laj Nabucodonosor rochbeneb chixjunileb lix soldado chi pletic riqßuineb li cuanqueb Jerusalén. Ut chi xjun sutam li tenamit queßxyîb li naßajej najt xteram re xcßacßalenquil li tenamit.
4Zvino negore repfumbamwe rokubata kwake ushe, nomwedzi wegumi, nezuva regumi romwedzi, Nebhukadhirezari mambo weBhabhironi akasvika, iye nehondo yake yose, kuzorwa neJerusaremu, vakadzika matende avopo, vakarikomba nenhare.
5Sutsu li tenamit Jerusalén xbaneb nak ac yô chic junlaju chihab roquic chokß rey laj Sedequías.
5Naizvozvo guta rakakombwa kusvikira pagore regumi nerimwe ramambo Zedhekia.
6Saß li belêb xbe li xcâ po re li chihab aßan, quinumta li cueßej saß li tenamit Jerusalén ut mâcßaß chic xtzacaêmkeb.
6Zvino nomwedzi wechina, nezuva repfumbamwe romwedzi, nzara ikanyanya kwazvo paguta, vanhu venyika vakashaiwa zvokudya.
7Queßxhop li tzßac li sutsu cuiß li tenamit ut queßêlelic chi kßek chixjunileb li soldado aj Israel. Queßel saß li oquebâl li cuan saß xyi li cuib chi tzßac chixcßatk lix naßaj li rutzßußuj li rey, usta cuanqueb lix soldado laj Babilonia chi xjun sutam li tenamit. Queßcôeb saß li be li naxic Arabá.
7Vakaputsa rusvingo rweguta, vanhu vose vehondo vakatiza, vakabuda muguta vusiku nenzira yesuwo, pakati pamadziro maviri aiva pamunda wamambo; (zvino vaKaradhea vakanga vakakomba guta); vakaenda nenzira yokurenje.
8Abanan eb li soldado aj Babilonia queßxtâke li rey Sedequías ut coxeßxchap saß li ru takßa re Jericó. Ut chixjunileb lix soldado laj Sedequías queßêlelic yalak bar.
8Asi hondo yavaKaradhea yakatevera mambo, vakabata Zedhekia pamapani eJeriko, hondo yake yose ikapararira ikabva kwaari.
9Nak ac xeßxchap li rey Sedequías, queßxcßam aran Ribla li cuan saß xcuênt Hamat ut queßxcßam riqßuin lix reyeb laj Babilonia. Ut aran quirakeß âtin saß xbên.
9Zvino vakabata mambo, vakaenda naye kuna mambo weBhabhironi paRibhira munyika yeHamati, iye akamutongerapo.
10Ut aran Ribla chiru laj Sedequías lix reyeb laj Babilonia queßxcamsi li ralal laj Sedequías. Ut quixcamsiheb ajcuiß chixjunileb li cuanqueb xcuanquil aran Judá.
10Mambo weBhabhironi akauraya vanakomana vaZedhekia iye achizviona, akaurayawo machinda ose aJudha paRibhira.
11Queßrisi lix nakß ru xcaßbichal laj Sedequías. Queßxbacß riqßuin cadena ut queßxcßam toj Babilonia ut queßxqßue saß tzßalam. Ut aran quicuan toj retal quicam.
11Akatumbura meso aZedhekia, mambo weBhabhironi akamusunga namatare, akamuisa Bhabhironi, akamusunga mutirongo kusvikira pazuva rokufa kwake.
12Yô chic belêlaju chihab roquic laj Nabucodonosor chokß xreyeb laj Babilonia. Lajêb cutan chic xticlajic li roß po re li chihab aßan nak laj Nabuzaradán quicuulac Jerusalén. Aßan li nataklan saß xbêneb li soldado li nequeßcßacßalen re li rey aran Babilonia.
12Zvino nomwedzi wechishanu, nezuva regumi romwedzi, negore regumi namapfumbamwe ramambo Nebhukadhirezari mambo weBhabhironi, Nebhuzaradhani mukuru wavarindi, waimira pamberi pamambo weBhabhironi, wakasvika Jerusaremu.
13Laj Nabuzaradán quixcßat lix templo li Kâcuaß ut quixcßat ajcuiß li rochoch li rey. Ut quixcßat chixjunileb li cab li cuanqueb Jerusalén. Chixjunileb li nînki cab quixcßateb.
13Akapisa imba yaJehovha, neimba yamambo; akapisawo dzimba dzose dzeJerusaremu, dzimba dzose huru, nomoto.
14Eb li soldado aj Babilonia li queßcôeb chirix laj Nabuzaradán queßxjuqßui chixjunil li tzßac li sutsu cuiß li tenamit Jerusalén.
14Hondo yose yavaKaradhea, yakanga inomukuru wavarindi, ikaputsa masvingo ose eJerusaremu kunhivi dzose.
15Laj Nabuzaradán li nataklan saß xbêneb li soldado li nequeßcßacßalen re li rey, quixchapeb li nebaß ut eb li cristian li queßcana saß li tenamit. Quixchapeb ajcuiß li queßoquen chirix lix reyeb laj Babilonia. Quixchap chixjunileb li tenamit ut quixcßameb chi prêxil aran Babilonia.
15Ipapo Nebhuzaradhani mukuru wavarindi akatapa vamwe varombo chaivo vavanhu, navamwe vanhu vakanga vasara muguta, navakanga vanyengera vakaenda kuna mambo weBhabhironi, navakanga vasara kuvazhinji.
16Caßaj cui li kßaxal nebaßeb quixcanabeb re nak teßxcßanjela li chßochß ut teßxrakßi li uvas.
16Asi Nebhuzaradhani mukuru wavarindi akasiya vamwe varombo chaivo venyika, kuti vave varimi veminda yemizambiringa nemimwe minda.
17Eb laj Babilonia queßxjor li okech yîbanbil riqßuin bronce li cuan saß lix templo li Dios. Queßxjor ajcuiß li nimla pila li yîbanbil riqßuin bronce joß ajcuiß lix cßochlebâl. Ut queßxcßam chixjunil li bronce aran Babilonia.
17VaKaradhea vakaputsanya mbiru dzendarira dzakanga dziri mumba maJehovha, nezvingoro, nedziva rendarira, zvakanga zviri mumba maJehovha, vakaenda nendarira yazvo yose Bhabhironi.
18Ut queßxcßam ajcuiß li nînki ucßal joß ajcuiß li nînki secß. Ut queßxcßam li pala li queßcßanjelac saß li artal joßqueb ajcuiß li xnaßajeb li cha ut eb li cucharas. Queßxcßam chixjunil li cßaßak re ru yîbanbil riqßuin bronce li quicßanjelac saß li templo.
18Vakatorawo hari nefoshoro nembato dzemwenje, nembiya, nezvirongo, nenhumbi dzose dzendarira dzavaibata nadzo.
19Laj Nabuzaradán li nataklan saß xbêneb li soldados li nequeßcßacßalen re li rey quixcßam chixjunileb li ucßal, li chßîchß li nequeßxchap cuiß li ru xam, ut li nînki secß. Quixcßam li ucßal, li xnaßajeb li candil, li cuchara ut eb li secß li nequeßxqßue cuiß li vino li nequeßxmayeja. Chixjunil li yîbanbil riqßuin oro ut plata quilajeßxcßam.
19Nemikombe, nezvaenga zvomoto, nembiya, nehari, nezvitimiko zvemwenje, nezvirongo, nemidziyo, zvose zvakanga zviri zvendarama nezvose zvakanga zviri zvesirivha, mukuru wavarindi akazvitora.
20Incßaß quiru xbisbal li bronce li quicßanjelac re xyîbanquil li cuib chi okech, li nimla pila ut li cablaju chi cuacax li quihilan cuiß li pila, joß eb ajcuiß li cßochlebâl, xban nak kßaxal nabal. Chixjunil aßin quixtakla xyîbanquil li rey Salomón re tâcßanjelak saß lix templo li Kâcuaß.
20Mbiru mbiri, nedziva rimwe, nehando gumi nembiri dzendarira dzaiva pasi pezvingoro, zvakanga zvaitirwa imba yaJehovha naSoromoni, kurema kwendarira yenhumbi idzi dzose kwakanga kusingagoni kuyerwa.
21Cuakxakib metro xnînkal rok li cuib chi okech ut ôb metro riqßuin media xnînkal xsaß. Li junjûnk câhib min xpimal ut hopho xsaß.
21Zvino kana dziri mbiru, kureba kwembiru imwe kwakasvika makubhiti ane gumi namasere; pakuyera rwonzi rwakasvika makubhiti ane gumi namaviri rwakarupoteredza; pakukora yakasvika mimwe mina; mukati makanga munemhango.
22Li cuib chi chßîchß bronce re teßxchßic saß xjolom li cuib chi okech cuib metro riqßuin ôb xcaßcßâl centímetro xnajtil rok. Chokß xsahob ru queßxqßue cuib tzol li granadas yîbanbil riqßuin bronce. Chanru queßxbânu re li jun, joßcan cuißchic queßxbânu re li okech jun chic.
22Yakanga inomusoro wendarira pamusoro payo, kureba komusoro mumwe kwakasvika makubhiti mashanu, uye kwakanga kune zvakarukwa namatamba zvaipoteredza musoro, zvose zviri zvendarira; nembiru yechipiri yakanga yakafanana neyiyi, namatambawo
23Cuaklaju roßcßâl li granadas li queßxyîb riqßuin bronce li queßxqßue chire. Ut oßcßâl li granadas li queßxqßue saß xbên.
23Pamativi pakanga pana matamba makumi mapfumbamwe namatanhatu, matamba ose akasvika zana pane zvakarukwa pamativi ose.
24Laj Nabuzaradán li nataklan saß xbêneb li soldados li nequeßcßacßalen re li rey quixchap laj Seraías li xbênil aj tij. Ut quixchap ajcuiß laj Sofonías li xcab aj tij joß eb ajcuiß li oxib chi cuînk li queßcßacßalen re li oquebâl re li templo.
24Mukuru wavarindi akatora Seraia mupristi mukuru, naZefaniya mupristi wechipiri, navarindi vatatu vomukova;
25Saß xyânkeb li toj cuanqueb saß li tenamit, laj Nabuzaradán quixcßam li nataklan saß xbêneb lix soldado laj Israel. Ut quixcßameb ajcuiß li cuukub chi cuînk li nequeßqßuehoc xnaßleb li rey. Ut quixcßam li cuînk li natzßîban re lix cßabaßeb li tenamit. Ut quixcßameb oxcßâl chic li cuînk li toj cuanqueb saß li tenamit.
25napaguta akatora mukuru waitarira varume vehondo, navarume vanomwe vaisionana namambo, vaakawana muguta, nomunyori womukuru wehondo, waiunganidza vanhu venyika, navarume vana makumi matanhatu vavanhu venyika, vaakawana mukati meguta.
26Laj Nabuzaradán quixcßameb chixjunileb toj Ribla ut quixkßaxtesiheb saß rukß lix reyeb laj Babilonia.
26Nebhuzaradhani mukuru wavarindi akavatora, akavaisa kuna mambo weBhabhironi paRibhira.
27Laj Nabucodonosor, lix reyeb laj Babilonia, quixtakla xcamsinquileb aran Ribla, li cuan saß xcuênt Hamat. Joßcaßin nak eb laj Judá queßisîc saß lix tenamiteb ut queßcßameß chi prêxil.
27Mambo weBhabhironi akavabaya, akavauraya paRibhira, panyika yeHamati. Naizvozvo vaJudha vakatapwa panyika yavo.
28Aßan aßin lix qßuialeb li tenamit li quixcßameb chi prêxil laj Nabucodonosor. Nak yô cuukub chihab roquic chokß rey quixcßam oxib mil riqßuin oxib xcaßcßâl eb laj Judá.
28Ndivo vanhu vakatapwa naNebhukadhirezari; negore rechinomwe vaJudha vane zviuru zvitatu namakumi maviri navatatu;
29Nak yô cuakxaklaju chihab roquic chokß rey, quixcßam chi prêxil cuakxakib ciento riqßuin cablaju xcaßcßâl laj Jerusalén.
29negore regumi namasere raNebhukadhirezari wakatapa paJerusaremu vanhu vana mazana masere namakumi matatu navaviri, akaenda navo;
30Nak yô oxib xcaßcßâl chihab roquic chokß rey laj Nabucodonosor, laj Nabuzaradán quixcßameb chi prêxil cuukub ciento riqßuin ôb roxcßâl. Câhib mil riqßuin cuakib ciento chixjunileb li queßchapeß ut queßcßameß chi prêxil.
30negore ramakumi maviri namatatu raNebhukadhirezari, Nebhuzaradhani mukuru wavarindi wakatapa kuvaJudha vanhu vana mazana manomwe namakumi mana navashanu; vanhu vose vaiva zviuru zvina namazana matatu.
31Nak yô cuuklaju xcaßcßâl chihab roquic chi prêxil aran Babilonia laj Joaquín lix reyeb laj Judá, laj Evil-merodac qui-oc chokß xreyeb laj Babilonia. Saß li ôb xcaßcßâl xbe lix cablaju po re li chihab aßan laj Evil-merodac quirisi laj Joaquín saß tzßalam.
31Zvino negore ramakumi matatu namanomwe rokutapwa kwaJehoiakini mambo waJudha, nomwedzi wegumi nemiviri, nezuva ramakumi maviri namashanu romwedzi, Evhirimerodhaki mambo weBhabhironi negore rokutanga rokubata kwake ushe, akakudza musoro waJehoiakini mambo wavaJudha, akamubvisa mutirongo;
32Quixbânu usilal re ut aßan li kßaxal quixra chiruheb li jun chßol chic li rey li cuanqueb rochben aran Babilonia.
32akataura naye nomoyo munyoro, akakudza chigaro chake choushe kukunda zvigaro zvoushe zvamadzimambo akanga anaye paBhabhironi,
33Laj Joaquín quirisi li rakß prêx li cuan chirix. Ut quicuaßac saß lix mêx li rey joß najtil chic quicuan chi yoßyo.Rajlal cutan quiqßueheß cßaßru re laj Joaquín xban li rey. Quichßolanîc toj chalen nak quicam.
33akashandura nguvo dzake dzokusungwa. Jehoiakini akaramba achidya zvokudya pamberi pake mazuva ose ohupenyu hwake.
34Rajlal cutan quiqßueheß cßaßru re laj Joaquín xban li rey. Quichßolanîc toj chalen nak quicam.
34Kana zviri zvokurarama nazvo, waisipiwa zvokurarama nazvo namambo weBhabhironi nguva dzose, zuva rimwe nerimwe mugove waro, kusvikira zuva rokufa kwake, namazuva ose oupenyu hwake