1“Jei kas nori aukoti Viešpačiui duonos auką, tegu ji bus iš smulkių miltų, apipiltų aliejumi, ir smilkalų.
1Kui keegi tahab tuua Issandale roaohvrianni, siis olgu ta ohvriand peenest jahust; ta valagu selle peale õli ja pangu peale viirukit
2Ją atneš Aarono sūnums, kunigams, kurių vienas ims pilną saują smulkių miltų su aliejumi ir visus smilkalus ir kaip atminimą sudegins ant aukuro, kad būtų malonus kvapas Viešpačiui.
2ning viigu see preestritele, Aaroni poegadele; ja preester võtku sellest peotäis, peenest jahust ja õlist, ja kõik viiruk, ja preester süüdaku see altaril põlema kui meenutusohver, kui healõhnaline tuleohver Issandale!
3Likusi aukos dalis priklausys Aaronui ir jo sūnums kaip švenčiausia aukų Viešpačiui dalis.
3Ja mis roaohvrist üle jääb, olgu Aaroni ja ta poegade jagu kui väga püha osa Issanda tuleohvritest!
4Duonos auka, kepta krosnyje, turi būti nerauginti papločiai iš smulkių miltų, sumaišytų su aliejumi, ir nerauginti ragaišiai, aptepti aliejumi.
4Aga kui sa tahad tuua roaohvrianni ahjus küpsetatust, siis olgu need peenest jahust, õliga segatud hapnemata koogid või õliga võitud hapnemata kakukesed!
5O jei tavo duonos auka būtų kepta ant skardos, ji turi būti iš smulkių miltų, sumaišytų su aliejumi, be raugo;
5Ja kui su ohvrianniks on roaohver, mis valmistatakse pannil, siis olgu see õliga segatud peenest jahust, hapnemata:
6ją sulaužysi į gabaliukus ir užpilsi aliejumi: tai yra duonos auka.
6murra see palukesteks ja vala õliga üle: see on roaohver!
7O jei duonos auka būtų kepta keptuvėje, ji turi būti smulkių miltų ir sumaišyta su aliejumi.
7Ja kui su ohvrianniks on katlas keedetud roaohver, siis olgu see peenest jahust, õliga valmistatud!
8Aukodamas ją Viešpačiui, paduosi kunigui į rankas.
8Roaohver, mis neist aineist on valmistatud, vii Issandale: see antagu preestri kätte ja tema viigu see altarile.
9Dalį aukos jis sudegins atminimui ant aukuro, kad būtų malonus kvapas Viešpačiui,
9Ja preester võtku roaohvrist ära meenutusohvri osa ning süüdaku altaril põlema kui healõhnaline tuleohver Issandale!
10o kas liks, bus Aarono ir jo sūnų švenčiausia dalis iš aukos Viešpačiui.
10Ja mis roaohvrist üle jääb, olgu Aaroni ja ta poegade jagu kui väga püha osa Issanda tuleohvritest!
11Kiekviena duonos auka, aukojama Viešpačiui, turi būti be raugo; raugas ir medus neturi būti deginama kaip auka Viešpačiui.
11Ühtegi roaohvrit, mille toote Issandale, ärge valmistage hapnenust, sest haputaignat ja mett ei tohi te iialgi süüdata põlema Issandale tuleohvriks!
12Jei aukosi pirmųjų vaisių dovanas Viešpačiui, jos nebus dedamos ant aukuro kaip malonus kvapas.
12Esimese saagi ohvrianniks võite neid küll tuua Issandale, aga altaril ei tohi neid ohverdada magusaks lõhnaks.
13Visas duonos aukas pasūdysi druska; tavo Dievo sandoros druskos neturi pritrūkti duonos aukose. Druską aukosi su kiekviena auka.
13Ja kõik oma roaohvriannid soola soolaga, ärgu puudugu su roaohvrites su Jumala osadusesool; ohverda soola kõigis oma ohvriandides!
14Jei aukotum Viešpačiui duonos auką iš pirmųjų javų, dar tebežaliuojančių varpų, sudžiovinsi jas, smulkiai sugrūsi,
14Aga kui sa tood Issandale roaohvri uudseviljast, siis too oma uudsevilja roaohvrina värskeid teri tulel kuivatatud viljapeadest!
15užpilsi ant viršaus aliejaus ir pridėsi smilkalų. Tai yra duonos auka.
15Vala selle peale õli ja pane viirukit; see on roaohver!
16Kunigas dalį sugrūstų grūdų su aliejumi ir visus smilkalus sudegins: tai bus auka Viešpačiui”.
16Ja preester süüdaku põlema meenutusohvri osa teradest ja õlist koos kogu viirukiga; see on tuleohver Issandale!