¹¶ Na ka karakia a Hana, ka mea, E whakamanamana ana toku ngakau ki a Ihowa, kua ara toku haona i a Ihowa; ka rahi toku waha ki oku hoariri; noku ka koa ki tau whakaoranga.

¹Ja Hanna palvetas ning ütles: 'Mu süda rõõmutseb Issandas, Issandas üleneb mu sarv kõrgele. Mu suu on laialt lahti mu vaenlaste vastu, sest ma olen rõõmus sinu abi pärast.

²Kahore he mea tapu, ko Ihowa anake; kahore ke atu, ko koe anake: kahore ano hoki he kamaka hei rite mo to tatou Atua.

²Ükski pole nii püha kui Issand, sest ei ole muud kui sina, ükski pole kalju nagu meie Jumal.

³Kati te whakanui i te korero whakahihi; kei puta te whakapehapeha i o koutou mangai: he Atua mohio hoki a Ihowa, a ka paunatia e ia nga mahi.

³Ärge rääkige üha nii kõrgilt ärgu tulgu ülbust teie suudest! Sest Issand on kõikteadja Jumal ja tema uurib tegusid.

⁴Whati ana nga kopere a te hunga marohirohi; a ko te hunga i tutuki te waewae, ko te kaha hei whitiki mo ratou.

⁴Kangelaste ammud murtakse katki, aga komistajad vöötavad endid jõuga.

⁵E mahi ana hei utu taro te hunga i makona i mua; a mutu ake ta te hunga i matekai: heoi kua tokowhitu a te pakoko i whanau ai; a iwikore noa iho te mea kua tokomaha nei ana tamariki.

⁵Küllastunud kauplevad endid leiva eest, aga näljastel lõpeb nälg. Sigimatu sünnitab seitse last, aga lasterikas närbub.

⁶Ko Ihowa e whakamate ana, a ko ia e whakaora ana: mana e riro ai ki raro ki te reinga, mana e kake ai ki runga.

⁶Issand surmab ja teeb elavaks, viib alla hauda ja toob jälle üles.

⁷Ko Ihowa hei whakarawakore, ko ia hei whakawhiwhi ki te taonga: mana e whakaiti, mana ano hoki e whakaara.

⁷Issand teeb vaeseks ja teeb rikkaks, tema alandab, aga ülendab ka.

⁸Whakaarahia ana e ia te iti i roto i te puehu, ara ana i a ia te iti i roto i te puehu, ara ana i a ia te rawakore i roto i te puranga paru, a whakanohoia iho ki roto ki nga rangatira, meinga ana kia whiwhi ki te torona kororia: no Ihowa ra hoki nga pou turanga o te whenua; a whakanohoia iho e ia te ao ki runga.

⁸Tema tõstab tähtsusetu põrmust, tema ülendab viletsa tuhaasemelt, pannes neid istuma õilsate juurde ja lastes neid pärida aujärgi. Sest Issanda päralt on maa toed ja nende peale on ta seadnud maailma.

⁹Mana nga waewae o tana hunga tapu e tiaki; ko te hunga kino ia ka whakanohoia ki roto ki te pouri wahangu ai; ehara hoki te kaha i te mea e riro ai te papa i te tangata.

⁹Tema hoiab oma vagade jalgu, aga õelad peavad pimeduses vaikima, sest ükski ei saa võimust omast jõust.

¹⁰Mongamonga noa nga hoariri o Ihowa; ka papa mai tana whatitiri i te rangi ki a ratou: ka whakarite whakawa a Ihowa mo nga pito o te whenua; mana e homai he kaha ki tana kingi, e whakaara te haona o tana i whakawahi ai.

¹⁰Issanda vastu riidlejad kohkuvad, taevast müristab Kõigekõrgem. Issand mõistab kohut maailma äärtele, annab rammu oma kuningale ja ülendab oma võitu sarve.'

¹¹¶ Na ka haere a Erekana ki Rama, ki tona whare. A minita ana taua tamaiti ki a Ihowa i te aroaro o te tohunga, o Eri.

¹¹Siis Elkana läks koju Raamasse, aga poiss teenis Issandat preester Eeli juhatusel.

¹²Na he tama na Periara nga tama a Eri; kihai ratou i mohio ki a Ihowa.

¹²Aga Eeli pojad olid kõlvatud, nad ei tahtnud tunnustada Issandat

¹³Na ko te tikanga tenei a nga tohunga i roto i te iwi; i te patunga a tetahi i te whakahere, ka haere te tangata a te tohunga, i te mea kei te kohua ano nga kiko, me te marau e toru nei nga koikoi i tona ringa;

¹³ega seda, mis preestril oli õigus rahvalt saada. Iga kord, kui keegi ohvrit ohverdas, tuli preestri sulane liha keetmise ajal, kolmeharuline kahvel käes,

¹⁴Na ka werohia e ia ki te peihana, ki te pata ranei, ki te hopane ranei, ki te kohua ranei; ko nga mea katoa i riro ake i te marau, i tangohia e te tohunga ki taua mea. Pena tonu ta ratou mahi i Hiro ki nga Iharaira katoa i haere ki reira.

¹⁴ja pistis selle katlasse või keedupotti või patta või anumasse - kõik, mis kahvel üles tõi, võttis preester enesele; nõnda talitasid nad kõigi Iisraeli lastega, kes tulid sinna Siilosse.

¹⁵Ae ra, i te mea ano hoki kahore i tahuna noatia nga ngako, ka haere te tangata a te tohunga, ka mea ki te tangata nana te whakahere, Homai tetahi wahi kiko kia tunua ma te tohunga; e kore hoki ia e tango i au kiko, i te mea kohua, engari i te me a mata.

¹⁵Nõndasamuti tuli enne rasva põletamist preestri sulane ja ütles mehele, kes ohverdas: 'Anna liha preestrile küpsetamiseks! Sest tema ei taha sinult keedetud liha, vaid tahab toorest.'

¹⁶A, ki te ki mai te tangata ki a ia, Aianei pu tahuna ai e ratou te ngako, a hei reira koe tango ai i ta tou ngakau i pai ai; katahi tera ka mea atu, Kahore; engari me homai e koe aianei; a, ki te kahore, ka tangohia maoritia e ahau.

¹⁶Kui mees temale ütles: 'Põletatagu enne rasv, nagu peab põletama, ja võta siis enesele, nagu su hing himustab!', siis ta vastas: 'Anna aga nüüd! Ja kui mitte, siis ma võtan vägisi!'

¹⁷Na nui atu te hara o aua taitama i te aroaro o Ihowa: no te mea i whakarihariha nga tangata ki te whakahere a Ihowa.

¹⁷Seepärast oli noorte meeste patt Issanda ees väga suur, sest inimesed hakkasid Issanda roaohvrit halvustama.

¹⁸Ko Hamuera ia i minita ki te aroaro o Ihowa, he tamariki nei ia, whitiki rawa tona epora rinena.

¹⁸Aga Saamuel teenis Issanda ees, kuigi oli nooruke, riietatud linasesse õlarüüsse.

¹⁹I hanga ano he koroka iti e tona whaea mona, a kawea ana ki a ia i tenei tau, i tenei tau, i o raua haerenga ko tana tahu ki te patu i te whakahere o te tau.

¹⁹Ja ta ema valmistas temale väikese ülekuue ning viis selle temale igal aastal, kui ta läks oma mehega iga-aastast ohvrit ohverdama.

²⁰Na ka whakapai a Eri i a Erekana raua ko tana wahine, ka mea, Ma Ihowa e homai he uri ki a koe i roto i tenei wahine mo tenei ka tukua nei ki a Ihowa. Na hoki ana raua ki to raua wahi.

²⁰Ja Eeli õnnistas Elkanat ja tema naist ning ütles: 'Issand andku sulle sellest naisest järeltulijaid palutu asemele, kelle ta oli palunud Issandale!' Siis nad läksid taas oma kodupaika.

²¹Na ka titiro a Ihowa ki a Hana, a ka hapu ano ia, ka whanau, tokotoru nga tama, tokorua nga kotiro. A tupu ana te tamaiti, a Hamuera, i te aroaro o Ihowa.

²¹Ja Issand kandis hoolt Hanna eest, nii et ta jäi lapseootele ja tõi ilmale veel kolm poega ja kaks tütart. Aga poiss Saamuel kasvas üles Issanda juures.

²²Na kua koroheke rawa a Eri; kua rongo hoki ki nga mea katoa i mea ai ana tama ki a Iharaira katoa, ki to raua takotaoranga hoki ki nga wahine i mahi ki te whatitoka o te tapenakara o te whakaminenga.

²²Eeli oli aga väga vana ja pidi kuulma kõike, mida ta pojad tegid kogu Iisraelile ja kuidas nad magasid naistega, kes olid teenistuses kogudusetelgi juures.

²³Na ka mea ia ki a raua, He aha korua i mahi ai i enei mea? kua rongo hoki ahau ki tenei iwi katoa ki a korua mahi kino.

²³Ta ütles neile: 'Miks te teete niisuguseid asju, neid halbu asju, millest ma kogu sellelt rahvalt kuulen?

²⁴Kati ra, e aku tama; ehara hoki i te pai te korero e rangona nei e ahau: e mea ana korua i te iwi o Ihowa kia peka ke.

²⁴Ei, mitte nõnda, mu pojad! Ei ole head need kuuldused, mida ma kuulen Issanda rahvast levitavat.

²⁵Ki te hara he tangata ki tona hoa, ma te Atua te whakawa mona: tena ko tenei ka hara te tangata ki a Ihowa, ko wai hei kaiwawao mona? Heoi kihai raua i pai ki te whakarongo ki te reo o to raua papa, no te mea i pai a Ihowa kia whakamatea raua.

²⁵Kui inimene teeb pattu inimese vastu, siis on Jumal temale vahemeheks; aga kui inimene teeb pattu Jumala vastu, kes võiks siis olla temale vahemeheks?' Aga nemad ei kuulanud oma isa häält, sest Issand soovis neid surmata.

²⁶A nui haere ana ano taua tamaiti, a Hamuera, e paingia ana e Ihowa, e nga tangata.

²⁶Aga poiss Saamuel edenes kasvus ja meeldivuses niihästi Issanda kui inimeste juures.

²⁷¶ Na ka haere mai tetahi tangata a te Atua ki a Eri, ka mea ki a ia, Ko te kupu tenei a Ihowa, Kahore ianei ahau i puta marama ki te whare o tou papa, i a ratou i Ihipa, i pononga ai i te whare o Parao?

²⁷Ja Eeli juurde tuli üks jumalamees ning ütles temale: 'Nõnda ütleb Issand: Eks ma ole ennast su isa soole selgesti ilmutanud, kui nad alles olid Egiptuses vaarao koja võimuses?

²⁸Kahore ranei ahau i whiriwhiri i a ia i roto i nga iwi katoa o Iharaira hei tohunga moku, hei whakaeke whakahere ki runga ki taku aata, hei tahu whakakakara, hei kakahu i te epora ki toku aroaro? a hoatu ana ki te whare o tou papa nga whakahere ahi katoa a nga tamariki a Iharaira?

²⁸Mina valisin tema kõigist Iisraeli suguharudest enesele preestriks, et ta ohverdaks mu altaril, põletaks suitsutusrohtu, kannaks mu palge ees õlarüüd; ja ma andsin su isa soole kõik Iisraeli laste tuleohvrid.

²⁹A he aha koutou i takahi ai i oku patunga tapu, i oku whakahere, i kiia e ahau mo toku nohoanga; i a koe ka whakahonore nei i au tama ki runga ake i ahau, a ka tetere nei koutou i nga mea papai o nga whakahere katoa a Iharaira, a taku iwi?

²⁹Mispärast te halvustate mu tapa- ja roaohvreid, mis ma oma elamus olen seadnud? Sa austad oma poegi rohkem kui mind, et te endid nuumate parimaga kõigist mu Iisraeli rahva roaohvreist!

³⁰Na reira tenei kupu a Ihowa, a te Atua o Iharaira, He tika i mea ahau, ko tou whare me te whare o tou matua ka haere i toku aroaro a ake ake: na ko ta Ihowa kupu tenei inaianei, Kahore ra hoki; ka whakahonore hoki ahau i te hunga e whakahonore a na i ahau, ka whakaiti ano i te hunga e whakahawea ana ki ahau.

³⁰Sellepärast ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina olen tõesti öelnud: Sinu sugu ja su isa sugu peavad igavesti elama minu ees! Aga nüüd ütleb Issand: Jäägu see minust kaugele! Sest kes austab mind, seda austan mina, ja kes mind põlgab, saab põlatavaks.

³¹Nana, meake puta nga ra e tapahia ai e ahau tou ringa, me te ringa o te whare o tou papa, a kore iho tetahi koroheke i roto i tou whare.

³¹Vaata, päevad tulevad ja ma raiun ära sinu käsivarre ja su isa soo käsivarre, nõnda et ükski su soos ei ela vanaks.

³²A ka kite koe i te tukinotanga i toku nohoanga, i nga pai katoa e hoatu e te Atua ki a Iharaira; e kore ano tou whare e whai koroheke a ake ake.

³²Ja sa saad näha mu elamut kitsikuses, kõige selle eest, mis ta Iisraelile head pidi tegema. Ja ükski su soos ei ela iial vanaks.

³³Na, ko te tangata au e kore e hautopea atu i taku aata, ka ai ia hei whakapaunga mo ou kanohi, hei whakamamae mo tou ngakau: whakakaumatua kau hoki nga whanau hou o tou whare, ka mate i to ratou taiohinga.

³³Aga ma ei hävita sul mitte kõiki oma altari juurest, et mitte kustutada su silmi ja rammestada su hinge, kuid enamik sinu soost peab surema meheeas!

³⁴Ko te tohu hoki tenei ki a koe, ka puta ki au tama tokorua, ki a Hoponi raua ko Pinehaha, kotahi ano te ra e mate ai raua tokorua.

³⁴Ja sulle olgu tähiseks see, mis juhtub su mõlema pojaga, Hofni ja Piinehasiga: mõlemad surevad samal päeval!

³⁵A ka whakaarahia ake e ahau he tohunga pono maku, hei mahi i ta toku ngakau, i ta toku hinengaro i pai ai, maku ano e hanga he whare pumau mona; a ka haereere ia i nga ra katoa i te aroaro o taku e whakawahi ai.

³⁵Aga ma lasen enesele tõusta ühe ustava preestri, kes teeb mu südame ja hinge järgi; ja mina ehitan temale kindla koja, et ta saaks alaliselt elada mu võitu ees.

³⁶A, ko te hunga katoa e mahue iho ki tou whare, ka haere mai, ka piko iho ki a ia mo tetahi pihi hiriwa, mo tetahi wahi taro, ka mea, Tena koe, kia uru atu ahau ki tetahi o nga mahi tohunga, kia kai ai ahau i tetahi kongakonga taro.

³⁶Ja igaüks, kes su soost järele jääb, tuleb teda kummardama hõbetüki ja leivakakukese pärast ning ütleb: 'Võta mind ometi mõnesse preestriteenistusse, et saaksin süüa palukese leiba!''