¹¶ Na puta mai ana te kupu a Hamuera ki a Iharaira katoa. Na ka haere a Iharaira ki te whawhai ki nga Pirihitini, a ka noho a puni ki Epeneetere; a i noho te puni o nga Pirihitini ki Apeke.

¹Ja Saamueli sõna tuli kogu Iisraeli kätte. Ja Iisrael läks sõtta vilistite vastu; nad lõid leeri üles Eben-Eeseri juurde ja vilistid olid asunud leeri Afekasse.

²Na ka whakaritea e nga Pirihitini a ratou ngohi hei whawhai ki a Iharaira: a ka horapa haere te whawhai, na ka patua a Iharaira e nga Pirihitini: e wha mano tangata o te ope i patua ki te parae.

²Ja vilistid seadsid endid tapluseks Iisraeli vastu: aga kui taplus oli levinud, siis oli Iisrael mahalöödult vilistite ees; need lõid võitlusväljal maha ligi neli tuhat meest.

³A, no te taenga o nga tangata ki te puni, ka mea nga kaumatua o Iharaira, He aha tatou i patua ai e Ihowa inaianei i te aroaro o nga Pirihitini? Me tiki atu ki a tatou te aaka o te kawenata a Ihowa i Hiro, kia tae mai ki roto i a tatou, hei whaka ora i a tatou i te ringa o o tatou hoariri.

³Kui rahvas tuli leeri, siis ütlesid Iisraeli vanemad: 'Mispärast laskis Issand meid täna vilistitel maha lüüa? Võtkem eneste juurde Issanda seaduselaegas Siilost, et ta tuleks meie keskele ja päästaks meid meie vaenlaste käest!'

⁴Heoi ka tonoa e te iwi ki Hiro, a ka mauria mai i reira te aaka o te kawenata a Ihowa o nga mano e noho nei i runga i nga kerupima: i reira ano nga tama tokorua a Eri, a Hoponi raua ko Pinehaha, i te aaka o te kawenata a Ihowa.

⁴Siis rahvas läkitas mehed Siilosse ja need tõid sealt ära keerubitel istuva vägede Issanda seaduselaeka; ja seal olid mõlemad Eeli pojad, Hofni ja Piinehas, Jumala seaduselaeka juures.

⁵A, i te taenga mai o te aaka o te kawenata a Ihowa ki te puni, ka hamama a Iharaira katoa, he nui te hamama, a ngateri ana te whenua.

⁵Ja kui Issanda seaduselaegas jõudis leeri, siis tõstis kogu Iisrael valju rõõmukisa, nõnda et maa kõmas.

⁶A ka rongo nga Pirihitini i te reo e hamama ana, ka mea ratou, He reo aha tenei e nui nei te hamama i te puni o nga Hiperu? Na ka mohio ratou kua tae mai te aaka a Ihowa ki te puni.

⁶Aga kui vilistid kuulsid hõiskamise kära, siis nad küsisid: 'Mis suur hõiskamise kära see on heebrealaste leeris?' Ja nad said teada, et Issanda laegas oli tulnud leeri.

⁷Na ka wehi nga Pirihitini; i mea hoki, Kua tae te Atua ki roto i te puni. Na ka mea ratou, Aue, te mate mo tatou! kahore hoki he mea penei me tenei i mua ake nei.

⁷Siis vilistid kartsid, sest nad ütlesid: 'Jumalad on tulnud leeri!' Ja nad ütlesid: 'Häda meile, sest seesugust ei ole iialgi varem juhtunud!

⁸Aue, te mate mo tatou! ma wai tatou e whakaora i roto i te ringa o enei atua nui? ko nga atua enei nana nga whakapanga mate katoa i patua ai nga Ihipiana i te koraha.

⁸Häda meile! Kes päästab meid nende vägevate jumalate käest? Need on need jumalad, kes lõid Egiptust kõiksugu nuhtlustega kõrbes.

⁹Kia maia, whakatane i a koutou, e nga Pirihitini, kei whakataurerekatia koutou e nga Hiperu, kei peratia me ratou i whakataurerekatia na e koutou: na, me whakatane koutou, me whawhai.

⁹Kinnitage endid ja olge mehed, te vilistid, et te ei peaks teenima heebrealasi, nagu nemad teenisid teid! Olge mehed ja sõdige!'

¹⁰¶ Na ka whawhai nga Pirihitini, a patua ana a Iharaira, a rere ana ki tona teneti, ki tona teneti: he tino nui rawa te parekua; e toru tekau mano hoki o Iharaira i hinga, he hunga haere raro.

¹⁰Ja vilistid sõdisid ning Iisraeli löödi, nõnda et nad põgenesid igamees oma telki; ja kaotus oli väga suur, sest Iisraelist langes kolmkümmend tuhat jalameest.

¹¹Na riro ana te aaka a te Atua; i mate hoki a Hoponi raua ko Pinehaha, nga tama tokorua a Eri.

¹¹Ja Jumala laegas võeti ära ning mõlemad Eeli pojad, Hofni ja Piinehas, said surma.

¹²¶ Na ka rere tetahi tangata o Pineamine i te ope, tae tonu atu ki Hiro i taua ra ano, he mea haehae ona kakahu, he oneone hoki i runga i tona matenga.

¹²Aga keegi benjaminlane jooksis lahingust ära ja tuli selsamal päeval Siilosse, riided lõhki käristatud ja mulda pea peal.

¹³A, no tona taenga, na e noho ana a Eri i runga i te nohoanga i te taha o te ara, e tutei atu ana: he pawera hoki no tona ngakau mo te aaka a te Atua. A ka tae taua tangata ki te pa, ka korero, na hamama katoa ana te pa.

¹³Ja kui ta tuli, vaata, siis istus Eeli istmel tee kõrval valvates, sest ta süda värises Jumala laeka pärast; ja kui mees jõudis linna kuulutama, siis kisendas kogu linn.

¹⁴A ka rongo a Eri i te reo e hamama ana, ka mea ia, He reo aha tenei e ngangau nei? Na hohoro tonu taua tangata, a kua tae, kua korero ki a Eri.

¹⁴Kui Eeli kuulis kisendushäält, siis ta küsis: 'Mis kära see on?' Siis ruttas mees ja tuli ning jutustas Eelile.

¹⁵Na e iwa tekau ma waru nga tau o Eri; kua maro hoki ona kanohi, te ahei ia te kite.

¹⁵Eeli oli üheksakümmend kaheksa aastat vana ja ta silmad olid tuhmid, nõnda et ta enam ei näinud.

¹⁶Na ka mea taua tangata ki a Eri, Ko ahau tenei i puta mai i roto i te ope, i rere tonu mai inaianei i te ope. Ka mea tera, I pehea te mea ra, e taku tama?

¹⁶Ja mees ütles Eelile: 'Mina olen lahingust tulija. Ma põgenesin täna lahingust.' Ja tema küsis: 'Kuidas oli lugu, mu poeg?'

¹⁷Na ka whakaatu a ia i kawea mai nei nga korero, ka mea, I rere a Iharaira i te aroaro o nga Pirihitini, he nui hoki te parekura o te iwi; a ko au tama tokorua, ko Hoponi, raua ko Pinehaha, kua mate; kua riro ano hoki te aaka a te Atua.

¹⁷Siis kostis sõnumitooja ja ütles: 'Iisrael põgenes vilistite eest ja rahva kaotuski on suur. Ka su mõlemad pojad, Hofni ja Piinehas, on surnud ning Jumala laegas on ära võetud.'

¹⁸A, no tana whakahuatanga i te aaka a te Atua, hinga ana tera ki muri i runga i te nohoanga, ki te taha o te kuwaha, a whati iho tona kaki, mate ake: he koroheke hoki ia, he taimaha. Na e wha tekau nga tau i whakarite ai ia mo Iharaira.

¹⁸Ja sündis, kui ta Jumala laegast nimetas, et Eeli kukkus istmelt värava kõrval tagurpidi, murdis oma kaela ja suri, sest mees oli vana ja raske; ta oli Iisraelile kohut mõistnud nelikümmend aastat.

¹⁹¶ Na e hapu ana tana hunaonga, te wahine a Pinehaha, meake whanau: a, no tona rongonga i te korero o te aaka a te Atua kua riro, o te matenga ano o tona hungawai raua ko tana tahu, ka piko iho ia, ka whanau; i pa whakarere mai hoki te mamae ki a i a.

¹⁹Ja tema minia, Piinehasi naine, oli viimaseid päevi lapseootel; kui ta kuulis seda sõnumit, et Jumala laegas oli ära võetud ja ta äi ja mees surnud, siis ta varises kokku ja sünnitas, sest temale tulid sünnitusvaevad.

²⁰A i a ia e whakahemohemo ana, ka mea nga wahine e tu ana i tona taha, Kaua e wehi; he tane hoki tenei tamaiti au. Heoi kahore ana kupu i whakahoki ai, kihai ano hoki i anga mai tona ngakau.

²⁰Ja otse ta suremise ajal ütlesid naised, kes seisid ta juures: 'Ära karda, sest sa oled sünnitanud poja!' Aga tema ei vastanud ega pannud tähelegi,

²¹Na huaina iho e ia te tama ko Ikaporo, i mea, Kua heke te kororia o Iharaira: no te mea kua riro te aaka a te Atua, mo tona hungawai hoki raua ko tana tahu.

²¹vaid pani poeglapsele nimeks Iikabod, et öelda: 'Au on Iisraelist lahkunud', sellepärast et Jumala laegas oli ära võetud, ning oma äia ja mehe pärast.

²²I mea ano ia, Kua heke te kororia o Iharaira; kua riro nei hoki te aaka a te Atua.

²²Ja ta ütles: 'Au on Iisraelist lahkunud, sest Jumala laegas on ära võetud.'