¹¶ Ko ta te Ariki, ko ta Ihowa tenei i whakaatu ai ki ahau; nana, i hanga e ia he mawhitiwhiti i te timatanga o te pihinga ake o to muri tupu; nana, ko to muri tupu ia i muri iho i a te kingi tapahanga.

¹Issand Jumal andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, ta oli valmistamas rohutirtse, kui ädal oli hakanud kasvama; ja vaata, see oli ädal pärast niitmist kuningale.

²Na ka poto te tarutaru o te whenua te kai, ka mea ahau, E te Ariki, e Ihowa, tena ra, murua te he: ma te aha oti a Hakopa ka ara ai? he iti nei hoki ia.

²Ja kui rohutirtsud olid maa rohu ära söönud, siis ütlesin mina: 'Issand Jumal, anna ometi andeks! Kuidas küll Jaakob püsib, kui ta jääb nii väikeseks?'

³I puta ke to Ihowa whakaaro mo tenei; E kore e meatia, e ai ta Ihowa.

³Issand kahetses seda. 'See ei sünni!' ütles Issand.

⁴Ko ta te Ariki, ko ta Ihowa tenei i whakakite ai ki ahau: na kua karangatia e te Ariki, e Ihowa, he whawhai, he mea ahi, a ka pau te rire nui, a ka mea kia kainga te whenua.

⁴Issand Jumal andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, Issand Jumal kutsus karistuseks tule ja see hävitas suure sügavuse veed ning hakkas hävitama põllumaad.

⁵Na ka mea ahau, Kati ra, e te Ariki, e Ihowa, ma te aha oti a Hakopa ka ara ai? he iti nei hoki ia.

⁵Siis ütlesin mina: 'Issand Jumal, lõpeta ometi! Kuidas küll Jaakob püsib, kui ta jääb nii väikeseks?'

⁶I puta ke to Ihowa whakaaro mo tenei, E kore ano tenei e meatia, e ai ta te Ariki, ta Ihowa.

⁶Issand kahetses seda. 'Seegi ei sünni!' ütles Issand Jumal.

⁷I whakakitea tenei e ia ki ahau: na, ko te Ariki e tu ana i runga i te taiepa, he mea paramu ki te aho, me te aho paramu i tona ringa.

⁷Ta andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, Issand seisis looditud müüril ja tal oli käes tinalood.

⁸Na ka mea a Ihowa ki ahau, Ko te aha e kitea ana e koe, e Amoho? Ano ra ko ahau, He aho paramu. Katahi te Ariki ka ki mai, Nana, ka iri i ahau he aho paramu i waenganui i taku iwi, i a Iharaira: e kore e whakarerea noatia iho ta ratou e ahau a mu ri ake nei.

⁸Ja Issand küsis minult: 'Mida sa näed, Aamos?' Ja ma vastasin: 'Loodi.' Siis ütles Issand: 'Vaata, ma panen loodi oma Iisraeli rahva keskele. Ma ei lähe enam temast mööda,

⁹A ka ururuatia nga wahi tiketike o Ihaka, ka tuheatia nga wahi tapu o Iharaira; ka whakatika atu ano ahau, me te hoari ki te whare o Ieropoama.

⁹vaid Iisaki ohvrikünkad hävitatakse ja Iisraeli pühamud rüüstatakse, ja ma tõusen mõõgaga Jerobeami soo vastu.'

¹⁰¶ Na ka unga tangata a Amatia tohunga o Peteere ki a Ieropoama kingi o Iharaira hei ki atu, Kua whakatakotoria e Amoho he he mou i roto i te whare o Iharaira; kahore e taea e tenei whenua te waha ana kupu katoa.

¹⁰Amasja, Peeteli preester, läkitas siis Iisraeli kuningale Jerobeamile ütlema: 'Aamos peab salanõu sinu vastu Iisraeli soo keskel. Maa ei suuda taluda kõiki tema sõnu.

¹¹Ko te kupu hoki tenei a Amoho, Ka mate a Ieropoama i te hoari, a ka whakaraua rawatia atu a Iharaira i to ratou oneone.

¹¹Sest Aamos on öelnud nõnda: Jerobeam sureb mõõga läbi ja Iisrael viiakse vangi, ära omaenese maalt.'

¹²I mea ano a Amatia ki a Amoho, E te matakite, haere, e rere ki te whenua o Hura, ki reira kai ai i te taro mau, ki reira poropiti ai.

¹²Ja Amasja ütles Aamosele: 'Sina, nägija, mine, põgene Juudamaale, söö seal leiba ja ennusta seal!

¹³Engari kati tau poropiti ki Peteere: ko to te kingi wahi tapu hoki ia, he whare hoki no te kingitanga.

¹³Aga Peetelis ei tohi sa enam ennustada, sest see on kuninga pühamu ja kuningriigi tempel.'

¹⁴Na ka whakahoki a Amoho, ka mea ki a Amatia, Ehara ahau i te poropiti, ehara ano i te tama na te poropiti; engari he kaitiaki kahui ahau, he kaikikini hikamora:

¹⁴Siis Aamos vastas ja ütles Amasjale: 'Mina ei ole prohvet ega prohvetijünger, vaid olen karjane ja metsviigipuude vääristaja.

¹⁵I tikina ake hoki ahau e Ihowa i te mea e whai ana i nga hipi, i ki mai ano a Ihowa ki ahau, Haere, poropiti ki taku iwi, ki a Iharaira.

¹⁵Aga Issand võttis mind karja järelt ja ütles mulle: Mine, ennusta mu rahvale Iisraelile!

¹⁶Na whakarongo ki te kupu a Ihowa, E mea na koe, Kaua e poropiti ki a Iharaira, kei maturuturu iho ano tetahi kupu au hei whakahe mo te whare o Ihaka.

¹⁶Ja kuule siis nüüd Issanda sõna: Sina ütled: Ära ennusta Iisraelile ja ära pilla sõnu Iisaki soole!

¹⁷No reira ko te kupu tenei a Ihowa, Tera tau wahine e kairau i roto i te pa, a ka hinga au tama me au tamahine i te hoari, ka wehewehea tou oneone, mea rawa ki te aho; ka mate koe i runga i te oneone poke, ka whakaraua rawatia atu hoki a Iharaira i tona oneone.

¹⁷Sellepärast ütleb Issand nõnda: Su naine saab linnas hooraks, su pojad ja su tütred langevad mõõga läbi, su maa jaotatakse nööriga, sa ise sured roojasel maal ja Iisrael peab minema vangi, ära omaenese maalt.'