¹¶ I te toru o nga tau o Hairuha kingi o Pahia, i whakakitea he mea ki a Raniera, i huaina nei ko Peretehatara; a he tika taua mea, he mea mo tetahi whawhai nui: a i matau ia ki taua mea, i mohio ano hoki ki te tikanga o te kite.

¹Pärsia kuninga Koorese kolmandal aastal ilmutati Taanielile, kellele oli pandud nimeks Beltsassar, üks sõnum; ja see sõnum on tõsi ning tähendab suurt vaeva. Ta pani sõnumit tähele ja õppis nägemust mõistma.

²I aua ra i te tangi ahau, a Raniera, e toru nga tino wiki.

²'Neil päevil olin mina, Taaniel, leinanud kolm nädalat.

³Kihai tetahi kai e minaminatia ana i kainga e ahau, kihai ano te kikokiko, te waina ranei, i tapoko ki toku mangai, a kihai rawa ahau i whakawahi i ahau a taka noa nga tino wiki e toru.

³Maiusrooga ma ei söönud ja liha ega veini ei tulnud mu suhu, ja ma ei võidnud ennast hoopiski mitte, kuni kolme nädala päevad olid täis saanud.

⁴Na i te rua tekau ma wha o nga ra o te marama tuatahi, i ahau i te taha o te awa nui, ara o Hirekere,

⁴Ja esimese kuu kahekümne neljandal päeval olin ma suure jõe, Hiddekeli kaldal.

⁵Ka ara ake oku kanohi, a ka titiro, ka kite ahau, na, ko tetahi tangata he kakahu rinena tona, ko tona hope he mea whitiki ki te koura parakore o Upuhata:

⁵Ja ma tõstsin oma silmad üles ning vaatasin, ja ennäe, seal oli üks mees, linased riided seljas ja niuded vöötatud Uufase kullaga.

⁶Ko tona tinana hoki rite tonu ki te perira, ko tona mata rite tonu ki te ahau o te uira, ko ona kanohi kei nga rama ahi te rite, ko ona ringa, ko ona waewae, rite tonu te kara ki to te parahi kua oti te whakakanapa, a, ko te reo o ana kupu, ano k o te reo o te mano.

⁶Ta ihu oli nagu krüsoliit ja ta pale oli välgutaoline, ta silmad olid nagu tulelondid, ta käsivarred ja jalad hiilgasid vase sarnaselt; ja ta sõnad kõlasid nagu rahvahulga rõkkamine.

⁷Na ko ahau anake, ko Raniera, i kite i taua whakakitenga: kihai hoki oku hoa i kite i taua whakakitenga; engari i tau te wiri nui ki a ratou, a rere ana ki te piri.

⁷Mina, Taaniel, nägin üksi seda nägemust, aga mehed, kes olid koos minuga, seda nägemust ei näinud; ometi valdas neid suur hirm ja nad jooksid peitu.

⁸A mahue iho ko ahau anake. Na ka kite ahau i tenei mea nui; kihai ano hoki i mahue he kaha i roto i ahau: i puta ke hoki toku ataahua, kore iho, kahore hoki he kaha i mau i ahau.

⁸Ma jäin üksi. Ja kui ma nägin seda suurt nägemust, siis ei olnud mul enam rammu, mu näojume muutus kaameks ja ma jäin jõuetuks.

⁹I rongo ano ia ahau i te reo o ana kupu: a, i toku rongonga i te reo o ana kupu, na ka riro ahau i te moe, au tonu, me toku tapapa ano, toku mata anga tonu ki te whenua.

⁹Ja ma kuulsin tema sõnade kõla; ja kui ma tema sõnade kõla kuulsin, langesin ma sügavas tardumuses silmili maha, nägu vastu maad.

¹⁰¶ Na, kua pa he ringa ki ahau, na reira ahau i whakaara ki runga ki oku turi, ki runga hoki i nga kapu o oku ringa.

¹⁰Ja vaata, üks käsi puudutas mind ja raputas mind tõusma põlvili ja käpukile.

¹¹Na kia mea ia ki ahau, E Raniera, e te tangata e arohaina nuitia ana, kia mohio koe ki nga kupu ka korerotia nei e ahau ki a koe; e tu ki runga; kua unga mai hoki ahau inaianei ki a koe. Na i tana korerotanga i tenei kupu ki ahau, ka tu ahau, me te wiri.

¹¹Ja ta ütles mulle: 'Taaniel, armas mees, pane tähele sõnu, mis ma sulle räägin, ja seisa seal, kus sa seisid, sest mind on nüüd läkitatud sinu juurde!' Ja kui ta minuga neid sõnu rääkis, seisin ma värisedes.

¹²Katahi tera ka ki mai ki ahau, Kaua e wehi, e Raniera, no te mea no te ra tuatahi ano i anga ai tou ngakau ki te matau, ki te whakaiti i a koe ki te aroaro o tou Atua, i rangona ai au kupu; a na au kupu hoki ahau i haere mai ai.

¹²Ja ta ütles mulle: 'Ära karda, Taaniel, sest esimesest päevast peale, kui sa andsid oma südame, et mõista ja olla alandlik oma Jumala ees, võeti su sõnu kuulda; ja ma olen tulnud su sõnade pärast!

¹³Otiia i turia mai ahau e te rangatira o te kingitanga, o Pahia, e rua tekau ma tahi nga ra; na, kua tae mai a Mikaera, tetahi o nga tino rangatira, hei awhina moku, a noho ana ahau i reira i nga kingi o Pahia.

¹³Pärsia kuningriigi kaitseingel pani mulle vastu kakskümmend üks päeva; aga vaata, Miikael, üks peainglitest, tuli mulle appi ja ma jäin sinna, Pärsia kuningate kaitseingli juurde,

¹⁴Na kua tae mai nei ahau kia matau ai koe ki nga mea e pa ki tou iwi i nga ra whakamutunga: ko te kite hoki mo nga ra maha e takoto ake nei.

¹⁴ja tulin sulle õpetama seda, mis rahvale juhtub viimseil päevil, sest on veelgi üks nägemus neiks päeviks.'

¹⁵Na, i tana korerotanga mai i enei kupu ki ahau, ka anga toku mata ki te whenua, kahore hoki aku kupu.

¹⁵Ja kui ta minuga nõnda rääkis, lõin ma oma silmad maha ja vaikisin.

¹⁶Na, kua pa tetahi ki oku ngutu, ko tona ahua kei to nga tama a te tangata: na ka puaki toku mangai, a ka korero ahau, ka mea ki tera i tu ra ki toku aroaro, E toku ariki, na te kite ra, kua tahuri iho oku pouritanga ngakau ki ahau, kahore hoki h e kaha e mau ana ki ahau.

¹⁶Ja vaata, nagu oleks üks inimkäsi puudutanud mu huuli; ja ma avasin suu ja rääkisin ning ütlesin sellele, kes seisis mu kohal: 'Mu isand, nägemus on täitnud mind hirmuga ja mul ei ole enam jõudu.

¹⁷Ma te aha hoki e ahei ai i te pononga a tenei ariki oku te korero ki tenei ariki oku? ko ahau nei hoki, kore tonu iho he maunga o te kaha i roto i ahau, kihai ano i mahue he manawa i roto i ahau.

¹⁷Ja kuidas võikski mu isanda sulane rääkida isandaga? Sest mul ei ole ikka veel jõudu ja mu hing on üha kinni.'

¹⁸Katahi ka pa ano tetahi ki ahau, ko tona ahua rite tonu ki to te tangata, a whakakahangia ana ahau e ia.

¹⁸Siis puudutas see inimesesarnane mind jälle ja turgutas mind.

¹⁹I mea ia, Kaua e wehi e te tangata e arohaina nuitia ana; kia mau te rongo ki a koe, kia kaha, ae ra, kia kaha. Na, i tana korerotanga ki ahau, kua kaha ahau. Na ka mea ahau, Ma toku ariki e korero mai; kua oti nei hoki ahau te whakakaha e koe.

¹⁹Ja ta ütles: 'Ära karda, armas mees, rahu olgu sulle! Ole julge! Ole julge!' Ja kui ta minuga rääkis, tundsin ma ennast tugevana ja ütlesin: 'Rääkigu mu isand, sest sa oled mind turgutanud!'

²⁰Katahi tera ka ki mai, E mohio ana ranei koe ki te mea i haere mai ai ahau ki a koe? na akuanei ahau hoki ai ki te whawhai ki te rangatira o Pahia. Ka puta atu ahau, na ka haere mai te rangatira o Kariki.

²⁰Ja tema ütles: 'Kas sa tead, mispärast ma su juurde olen tulnud? Aga nüüd ma lähen tagasi, võitlema Pärsia kaitseingliga, ja kui ma temaga valmis saan, vaata, siis tuleb Kreeka kaitseingel.

²¹Me whakaatu ano ia e ahau ki a koe te mea i tuhituhia ki te karaipiture pono: kahore hoki tetahi e whakakaha ana i a ia ano hei hoa moku ki enei mea, ko to koutou rangatira anake, ko Mikaera.

²¹Ometi tahan ma sulle teada anda, mis on kirjutatud tõeraamatusse! Ei ole ühtegi, kes aitaks mind nende vastu, kui ainult teie kaitseingel Miikael.