¹¶ E kawe a Ihowa, tou Atua, i a koe ki te whenua e haere atu nei koe ki reira ki te tango, a ka peia nga iwi maha i tou aroaro, te Hiti, te Kirikahi, te Amori, te Kanaani, te Perihi, te Hiwi, me te Iepuhi, nga iwi e whitu, he nui ake, he kaha ake i a koe;

¹Kui Issand, su Jumal, viib sind sellele maale, mida sa lähed pärima, ja ta ajab sinu eest ära paljud rahvad: hetid, girgaaslased, emorlased, kaananlased, perislased, hiivlased ja jebuuslased, seitse rahvast, suuremad ja vägevamad sinust,

²A ka tukua ratou e Ihowa, e tou Atua, ki tou aroaro, na me patu ratou e koe, me whakamoti rawa ratou: kaua e whakaritea he kawenata ki a ratou, kaua hoki ratou e tohungia.

²ja kui Issand, su Jumal, annab nad sinu kätte ja sa lööd neid, siis hävita nad sootuks: ära tee nendega lepingut ja ära anna neile armu!

³Kaua hoki koe e marenarena ki a ratou; ko tau tamahine kaua e tukua atu ma tana tama, ko tana tamahine hoki kaua e tangohia ma tau tama.

³Ja ära saa nendega langudeks; oma tütart ära anna tema pojale ja tema tütart ära võta oma pojale,

⁴No te mea ka whakariroia ketia e ia tau tama, kei whai i ahau, kia mahi ai ratou ki nga atua ke: a ka mura te riri o Ihowa ki a koutou, ka huna whakarere hoki ia i a koe.

⁴sest ta ahvatleb su poja loobuma minu järelt ja teenima teisi jumalaid. Siis süttib Issanda viha põlema teie vastu ja ta hävitab sind kiiresti.

⁵Engari me penei ta koutou ki a ratou; ko a ratou aata, wahia, ko a ratou pou, pakarua, ko a ratou Aherimi, tuaina, ko a ratou whakapakoko, tahuna ki te ahi:

⁵Aga talitage nendega nõnda: kiskuge maha nende altarid, purustage nende ebaususambad, raiuge katki nende viljakustulbad ja põletage tules nende jumalakujud!

⁶No te mea he iwi tapu koe na Ihowa, na tou Atua: i whiriwhiria ai koe e e Ihowa, e tou Atua, kia waiho ai hei iwi motuhake mana i nga iwi katoa i te mata o te whenua.

⁶Sest sa oled Issandale, oma Jumalale, pühitsetud rahvas; Issand, su Jumal, on sind valinud olema temale omandrahvaks kõigist rahvaist, kes maa peal on.

⁷Ehara i te nui no koutou i nga iwi katoa i matenui ai a Ihowa ki a koutou, i whiriwhiri ai i a koutou; he iti rawa hoki koutou i nga iwi katoa;

⁷Mitte, et te olete suurim kõigist rahvaist, ei ole Issand teid eelistanud ja valinud, ei, te olete ju väikseim kõigist rahvaist,

⁸Engari he aroha no Ihowa ki a koutou, he whakamana hoki nana i te oati i oati ai ia ki o koutou matua, i whakaputa mai ai a Ihowa i a koutou ki te ringa kaha, i hoko ai i a koe i roto i te whare pononga, i te ringa hoki o Parao, o te kingi o Ihip a.

⁸vaid sellepärast et Issand teid armastas ja tahtis pidada vannet, mille ta oli andnud teie vanemaile, tõi Issand teid vägeva käega välja ja lunastas sind orjusekojast vaarao, Egiptuse kuninga käest.

⁹Na kia mohio koe ki a Ihowa, ki tou Atua, ko te Atua ia, ko te Atua pono, e pupuri ana i te kawenata, i te atawhai mo te hunga e aroha ana ki a ia, e pupuri ana i ana whakahau a mano noa nga whakatupuranga;

⁹Ja tea, et Issand, su Jumal, on Jumal, ustav Jumal, kes lepingut peab ja heldust osutab tuhandenda põlveni neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad,

¹⁰E hoatu ana ano e ia ki to ratou aroaro te utu mo te hunga e kino ana ki a ia, ara he whakangaro mo ratou: e kore ia e whakaroa ki te tangata e kino ana ki a ia, ka hoatu ano e ia he utu ki tona aroaro.

¹⁰aga kes tasub oma vihkajaile otsemaid, hävitades nemad; ta ei viivita oma vihkaja ees, vaid tasub temale kohe.

¹¹Ina, puritia nga whakahau, nga tikanga, me nga whakaritenga e whakahau nei ahau ki a koe i tenei ra kia mahia.

¹¹Pea seepärast neid käske, määrusi ja seadlusi, mis ma täna sulle annan, et sa neid täidaksid!

¹²¶ A tenei ake, ki te rongo koutou ki enei whakaritenga, ki te puritia, ki te mahia, na ka whakamana e Ihowa, e tou Atua, te kawenata ki a koe, me te atawhai i oati ai ia ki ou matua:

¹²Ja kui te võtate kuulda neid seadusi ja peate neid ja teete nende järgi, siis peab Issand, su Jumal, sinuga lepingut ja osutab heldust, mida ta su vanemaile on vandega tõotanud.

¹³A ka aroha ia ki a koe, ka manaaki i a koe, ka whakanui hoki i a koe, ka manaaki ano hoki i te hua o tou kopu, i te hua o tou oneone, i tau witi, i tau waina, i tau hinu, i nga whanau a au kau, i nga kahui o au hipi, ki te whenua i oati ai ia ki ou matua kia hoatu ki a koe.

¹³Ja tema armastab sind ja õnnistab sind ning teeb sind paljuks; ta õnnistab su ihusugu ja su maa vilja, su teravilja, su veinivirret ja su õli, su veiste poegimist ning su lammaste ja kitsede kasvatust sellel maal, mille ta vandega su vanemaile on tõotanud sulle anda.

¹⁴Ka manaakitia koe, nui atu i nga iwi katoa: e kore e pakoko te tane, te wahine ranei, i roto i a koe, i roto ranei i au kararehe.

¹⁴Õnnistatud oled sa rohkem kui kõik rahvad: ei ole su hulgas sigimatut, ei meest ega naist, ka mitte su loomade hulgas!

¹⁵Ka tangohia atu ano e Ihowa nga turorotanga katoa, e kore rawa hoki ia e whakapa ki a koe i tetahi o nga mate nanakia o Ihipa, i kite ra koe; engari ka whakapakia atu e ia ki ou hoariri katoa.

¹⁵Ja Issand võtab sinult ära kõik haigused ega pane su peale ainsatki Egiptuse kurjadest taudidest, mida sa tunned, vaid laseb need osaks saada kõigile, kes sind vihkavad.

¹⁶A ka whakapaua e koe nga iwi katoa e hoatu nei e Ihowa, e tou Atua, ki a koe; kaua tou kanohi e tohu i a ratou: aua ano koe e mahi ki o ratou atua; he rore hoki tena mou.

¹⁶Ja hävita ära kõik rahvad, keda Issand, su Jumal, sulle annab; su silm ärgu andku neile armu! Ja sa ei tohi teenida nende jumalaid, sest see saaks sulle püüdepaelaks!

¹⁷Ki te mea koe i roto i tou ngakau, He nui nga iwi nei i ahau; me pehea e taea ai ratou te pei e ahau?

¹⁷Kui sa ütled oma südames: Need rahvad on minust suuremad, kuidas ma suudan nad ära ajada?

¹⁸Kei wehi i a ratou, kia ata mahara ki nga mea i meatia e Ihowa, e tou Atua, ki a Parao, ki Ihipa katoa;

¹⁸Ära siiski karda neid; tuleta ikka meelde, mida Issand, su Jumal, tegi vaaraole ja kõigile egiptlastele,

¹⁹Ki nga whakamatau nunui i kite ra ou kanohi, ki nga tohu, ki nga merekara, ki te ringa kaha, ki te takakau maro, i tangohia mai ai koe e Ihowa, e tou Atua: ka peratia e Ihowa, e tou Atua, nga iwi katoa e wehi na koe.

¹⁹neid suuri katsumusi, mida sa nägid oma silmaga, ja tunnustähti ja imetegusid, ja vägevat kätt ja väljasirutatud käsivart, millega Issand, su Jumal, tõi sind välja. Nõnda teeb Issand, sinu Jumal, kõigile neile rahvastele, keda sa kardad.

²⁰Ka tukua atu ano e Ihowa, e tou Atua, te horonete ki a ratou, kia moti ra ano nga mea i mahue, me nga mea i ngaro atu i ou kanohi.

²⁰Samuti läkitab Issand, su Jumal, neile masenduse, kuni on kadunud need, kes on järele jäänud, ja need, kes endid on sinu eest peitnud.

²¹Kaua e wehi i a ratou: ta te mea kei waenganui i a koe a Ihowa, tou Atua; he Atua nui ia, e wehingia ana.

²¹Ära kohku nende ees, sest Issand, sinu Jumal, on su keskel, suur ja kardetav Jumal!

²²A ka whakangaromia rikirikitia enei iwi e Ihowa, e tou Atua, i tou aroaro: e kore e ahei i a koe te huna wawe i a ratou, kei hira ake i a koe nga kirehe mohoao o te whenua.

²²Issand, su Jumal, ajab need rahvad su eest ära vähehaaval; sa ei tohi neid kiiresti hävitada, et sulle ei sigineks palju metsloomi.

²³Otiia ka tukua atu ratou e Ihowa, e tou Atua, ki tou aroaro, a he nui te hunanga e huna ai ratou e ia, kia ngaro ra ano ratou.

²³Issand, su Jumal, annab nad su kätte ja viib nad suurde segadusse, kuni nad hävitatakse.

²⁴A ka hoatu e ia o ratou kingi ki tou ringa, a ka whakangaromia e koe o ratou ingoa i raro i te rangi: e kore e tu tetahi tangata ki tou aroaro, kia ngaro ra ano ratou i a koe.

²⁴Ta annab nende kuningad su kätte ja sa pead kaotama nende nimed taeva alt; ükski ei saa seista sinu vastu, kuni sa nad hävitad.

²⁵Ko nga whakapakoko o o ratou Atua me tahu ki te ahi: aua e minamina atu ki te hiriwa, ki te koura ranei e mau ana ki aua mea, kaua hoki e tangohia mou, kei mahangatia koe e ena mea: he mea whakarihariha hoki ena ki a Ihowa, ki tou Atua.

²⁵Nende jumalakujud põletage tules; ära himusta hõbedat ja kulda nende pealt ja ära võta seda enesele, et sind sellega ei võrgutataks, sest see on jäledus Issandale, su Jumalale!

²⁶Kaua hoki e maua te mea whakarihariha ki roto ki tou whare; kei kanga koe, kei peratia me taua mea: engari kia tino whakarihariha koe, kia tino anuanu; he mea hoki kua oti te kanga.

²⁶Ära vii niisugust jäledust oma kotta, et sinagi ei saaks neetuks nagu see; sa pead seda ülimalt põlgama ja jälestama, sest see on neetud asi!