¹¶ A, no te kitenga o Rahera kahore i whanau tetahi tama ma raua ko Hakopa, ka hae a Rahera ki tona tuakana; a ka mea ia ki a Hakopa, Kia whai tamariki ahau, ki te kahore, ka mate ahau.

¹Kui Raahel nägi, et ta ei toonud Jaakobile lapsi ilmale, siis Raahel kadestas oma õde ja ütles Jaakobile: 'Muretse mulle lapsi, muidu ma suren!'

²Na ka mura ake te riri a Hakopa ki a Rahera: ka mea ia, Ko te atua ranei ahau e kaiponu atu nei i te hua mo tou kopu?

²Aga Jaakobi viha süttis põlema Raaheli vastu ja ta küsis: 'Kas mina olen Jumala asemik, kes sulle ihuvilja keelab?'

³Na ka mea tera, Na taku pononga wahine, a Piriha, haere ki roto, ki a ia; kia whanau ai ia ki runga ki oku turi, a mana ka whai tamariki ai ahau.

³Ja Raahel vastas: 'Vaata, seal on mu orjatar Billa. Heida tema juurde, et ta sünnitaks lapsi mu põlvede peale ja minagi saaksin nõnda temalt järglasi!'

⁴Na ka homai e ia a Piriha, tana pononga wahine, ki a ia hei wahine, a ka haere atu a Hakopa ki roto, ki a ia.

⁴Ja ta andis temale naiseks oma teenija Billa ning Jaakob heitis selle juurde.

⁵Na ka hapu a Piriha, a ka whanau ta raua tama ko Hakopa.

⁵Ja Billa jäi lapseootele ning tõi Jaakobile poja ilmale.

⁶Na ka mea a Rahera, Kua whakarite te Atua i taku whakawakanga, kua rongo ano ki toku reo, kua homai hoki e ia tetahi tama ki ahau: na reira i huaina ai e ia tona ingoa ko Rana.

⁶Siis ütles Raahel: 'Jumal tegi mulle õigust. Ta kuulis ka mu häält ja andis mulle poja.' Seepärast ta pani temale nimeks Daan.

⁷Na ka hapu ano a Piriha, te pononga wahine a Rahera, a ka whanau te rua o a raua tama, ko Hakopa.

⁷Ja Billa, Raaheli teenija, jäi taas lapseootele ning tõi Jaakobile teise poja ilmale.

⁸Na ka mea a Rahera, Nui whakaharahara nga nonoketanga i nonoke ai maua ko toku tuakana, a taea ana ia e ahau: na huaina iho e ia tona ingoa ko Napatari.

⁸Siis ütles Raahel: 'Ma olen oma õega võidelnud Jumala võitlust ja olen võitnud.' Ja ta pani temale nimeks Naftali.

⁹I te kitenga o Rea ka mutu ia te whanau ka tango ia i a Tiripa, i tana pononga wahine, a hoatu ana e ia ki a Hakopa hei wahine.

⁹Kui Lea nägi, et ta oli lakanud sünnitamast, siis ta võttis oma teenija Silpa ja andis selle Jaakobile naiseks.

¹⁰Na ka whanau te tama a Hakopa raua ko Tiripa, pononga a Rea.

¹⁰Ja Silpa, Lea teenija, tõi Jaakobile poja ilmale

¹¹A ka mea a Rea, He waimarie! Na huaina ana e ia tona ingoa ko Kara.

¹¹ning Lea ütles: 'Õnneks!' Ja ta pani temale nimeks Gaad.

¹²Na ka whanau te rua o nga tama a Hakopa raua ko Tiripa, pononga a Rea.

¹²Ja Silpa, Lea teenija, tõi Jaakobile teise poja ilmale

¹³A ka mea a Rea, E hari ana ahau, ka kiia nei hoki ahau e nga tamahine he mea hari: a huaina ana e ia tona ingoa ko Ahera.

¹³ning Lea ütles: 'Ma olen õnnelik. Tõesti, naised kiidavad mind õnnelikuks.' Ja ta pani temale nimeks Aaser.

¹⁴¶ Na ka haere a Reupena i nga ra o te kotinga witi, a ka kite i etahi manitareki i te koraha, a kawea ana e ia ki a Rea, ki tona whaea. A ka mea atu a Rahera ki a Rea, Tena koa maku etahi o nga manitareki a tau tama.

¹⁴Kord läks Ruuben nisulõikuse ajal ja leidis väljalt lemmemarju ja tõi neid oma emale Leale. Ja Raahel ütles Leale: 'Anna ka minule oma poja lemmemarju!'

¹⁵Na ko te meatanga a tera ki a ia, He mea nohinohi ianei tau tangohanga i taku tahu? a me tango ano koe i nga manitareki a taku tama? A ka mea atu a Rahera, Na, me takoto ia ki a koe i tenei po hei utu mo nga manitareki a tau tama.

¹⁵Aga ta vastas temale: 'Kas on veel vähe, et sa võtsid mu mehe? Nüüd tahad sa ka mu poja lemmemarjad ära võtta!' Siis ütles Raahel: 'Vastutasuks magagu ta täna öösel sinu juures su poja lemmemarjade eest!'

¹⁶A i te ahiahi ka, haere mai a Hakopa i te mara, na ka puta atu a Rea ki te whakatau i a ia, ka mea, Me haere mai koe ki ahau; kua oti hoki koe te hoko e ahau ki nga manitareki a taku tama. Na ka takoto ia ki a ia i taua po.

¹⁶Kui Jaakob tuli õhtul väljalt, siis läks Lea temale vastu ja ütles: 'Sa pead minu juurde heitma, sest ma olen sind tinginud tasu eest, oma poja lemmemarjade eest!' Ja tema magas sel ööl ta juures.

¹⁷I whakarongo hoki te Atua ki a Rea, a ka hapu ia, a ka whanau te tokorima o a raua tama ko Hakopa.

¹⁷Ja Jumal kuulis Lead, ja Lea jäi lapseootele ja tõi Jaakobile viienda poja ilmale.

¹⁸Na ka mea a Rea, Kua homai e te Atua toku utu, moku i hoatu i taku pononga ki taku tahu: a huaina ana e ia tona ingoa ko Ihakara.

¹⁸Ja Lea ütles: 'Jumal tasus mulle, et ma andsin oma teenija oma mehele.' Ja ta pani temale nimeks Issaskar.

¹⁹Na ka hapu ano a Rea, a ka whanau te tokoono o a raua tama ko Hakopa.

¹⁹Ja Lea jäi taas lapseootele ja tõi Jaakobile kuuenda poja ilmale.

²⁰Na ka mea a Rea, He pai te hakari i homai nei e te Atua ki ahau; katahi taku tahu ka noho ki ahau, mo te whanautanga o a maua tama tokoono: a huaina ana e ia tona ingoa ko Hepurona.

²⁰Ja Lea ütles: 'Jumal valmistas mulle ilusa kingituse. Nüüd mu mees hakkab mind sallima, sest ma olen temale kuus poega ilmale toonud!' Ja ta pani temale nimeks Sebulon.

²¹A muri iho ka whanau he kotiro, a huaina ana e ia tona ingoa ko Rina.

²¹Ja pärastpoole ta tõi tütre ilmale ning pani temale nimeks Diina.

²²A i mahara te Atua ki a Rahera, i whakarongo hoki te Atua ki a ia, a whakatuwheratia ana e ia tona kopu.

²²Aga Jumal mõtles Raahelile, ja Jumal kuulis teda ning avas tema üsa.

²³Na ka hapu ia, a ka whanau he tama; a ka mea ia, Kua whakamutua e te Atua toku tawainga:

²³Ja ta jäi lapseootele ja tõi poja ilmale ning ütles: 'Jumal võttis ära mu teotuse!'

²⁴Na huaina ana e ia tona ingoa ko Hohepa: a ka mea, Ka tapiritia mai e Ihowa tetahi atu tama maku.

²⁴Ja ta pani temale nimeks Joosep, öeldes: 'Annaks Issand mulle lisaks veel teisegi poja!'

²⁵¶ Na, ka whanau ra a Hohepa i a Rahera, ka mea a Hakopa ki a Rapana, Tukua ahau, kia haere ai ahau ki toku ake wahi, ki toku whenua.

²⁵Ja kui Raahel oli Joosepi ilmale toonud, siis Jaakob ütles Laabanile: 'Lase mind, et saaksin minna koju ja oma kodumaale!

²⁶Homai aku wahine me aku tamariki i mahi ai ahau ki a koe, a ka haere ahau: e mohio ana hoki koe ki taku mahi i mahi ai ahau ki a koe.

²⁶Anna mu naised ja lapsed, kelle pärast ma sind olen teeninud, ja ma lähen, sest sa tead ju ise, kuidas ma sind olen teeninud!'

²⁷Na ka mea a Rapana ki a ia, Ki te mea e manakohia ana anau e koe, e noho: kua kite hoki ahau nau i manaakitia ai ahau e Ihowa.

²⁷Ja Laaban vastas temale: 'Kui ma nüüd sinu silmis armu leiaksin! Märgid näitavad mulle, et Issand on mind sinu pärast õnnistanud.'

²⁸I mea ano ia, Whakaritea ki ahau te utu mou, a ka hoatu e ahau.

²⁸Ja ta ütles: 'Nimeta mulle oma palk ja ma annan selle!'

²⁹A ka mea ia ki a ia, E mohio ana koe ki taku mahinga ki a koe, ki au kararehe hoki i ahau, to ratou peheatanga.

²⁹Siis ta vastas temale: 'Sina tead ise, kuidas ma sind olen teeninud ja mis on saanud su karjast minu juures.

³⁰I mua atu hoki i ahau he iti au mea, na kua nui noa atu tenei; a kua manaakitia koe e Ihowa ahakoa tahuri ahau ki hea, ki hea: na inaianei ahea ranei ahau mea ai hoki i tetahi mea mo toku ake whare?

³⁰Sest pisut oli seda, mis sul oli enne mind. See on aga ohtrasti kasvanud ja Issand on sind õnnistanud minu sammude läbi. Millal ma siis nüüd saan hoolitseda ka oma pere eest?'

³¹A ka mea tera, Ko te aha taku e hoatu ai ki a koe? A ka mea a Hakopa, Kaua e homai tetahi mea ki ahau: ki te meatia mai e koe tenei mea aku, ka whangai ano ahau, ka tiaki i au hipi.

³¹Siis ta küsis: 'Mis ma sulle pean andma?' Ja Jaakob vastas: 'Ära anna mulle midagi. Kui sa lubad mulle seda, siis ma karjatan ja hoian veelgi su lambaid ja kitsi:

³²Ka tika ahau na waenganui i tau kahui katoa akuanei, a ka wehea i reira nga mea whai tongitongi katoa, nga mea purepure, me nga mea pakaka katoa i roto i nga hipi, me nga purepure, me nga mea whai tongitongi i roto i nga koati: a ko era hei utu moku.

³²ma käisin täna läbi kõik su lamba- ja kitsekarjad, lahutades kõik tähnilised ja kirjud uted ja kõik mustad uted su tallede seast, samuti kirjud ja tähnilised kitsede hulgast. Need olgu mulle palgaks

³³Penei ka whakatikaia ahau e toku tika apopo ake nei, ina tae atu ki tou aroaro ki te utu moku: ko nga mea i roto i nga koati kahore nei he tongitongi, kahore he purepure, me nga mea kahore e pakaka i roto i nga hipi, he mea tahae tena naku.

³³ja mu õigus kostku minu eest tulevikus, kui sa tuled mu palka vaatama: kõik, kes ei ole tähnilised ja kirjud kitsede hulgas ja mustad tallede seas, loetagu minu poolt varastatuiks!'

³⁴Na ka mea a Rapana, Ae, pai tonu kia pena me tau i ki mai na.

³⁴Ja Laaban vastas: 'Hästi, sündigu tõesti su sõna järgi!'

³⁵Na ka wehea e ia i taua rangi nga koati toa, nga mea whakahekeheke, me nga mea purepure, me nga koati uha e whai tongitongi ana, me nga mea purepure, nga mea he ma tetahi wahi, me nga mea pakaka o nga hipi, a hoatu ana ki nga ringa o ana tama;

³⁵Ja ta lahutas selsamal päeval vöödilised ja kirjud sikud ja kõik tähnilised ja kirjud kitsed, kellel oli valget küljes, ja kõik mustad tallede seas, andis need oma poegade hooleks

³⁶Na ka whakatakiwatia e ia he takiwa i waenganui i a ia, i a Hakopa, kia toru nga ra e haerea ai; a ka whangai a Hakopa i nga hipi a Rapana i mahue iho.

³⁶ning jättis kolme päeva tee enese ja Jaakobi vahele; Jaakob aga jäi karjatama Laabani ülejäänud lambaid ja kitsi.

³⁷¶ Katahi ka tikina e Hakopa etahi rakau mana, he papara mata, he aramona, he pereni; a tihorea ana e ia etahi tihorenga ma i aua mea, a ka meinga kia ata kitea te wahi ma o nga rakau.

³⁷Ja Jaakob võttis enesele papli-, mandli- ja plataanipuu tooreid keppe ja kooris neile valged vöödid, paljastades keppide valge puu.

³⁸A i whakaturia e ia aua rakau i tihorea ra ki roto ki nga hake, ki roto ki nga waka wai, kia taurite mai ki nga hipi, ina haere nga hipi ki te inu; i whakahaputia hoki i te haerenga ki te inu.

³⁸Siis ta pani kooritud kepid lammaste ja kitsede ette rennidesse ja veekünadesse, kuhu loomad tulid jooma; ja joomas olles nad paaritusid.

³⁹Na ka whakahaputia nga kahui ki mau i nga rakau, a he whakahekeheke, he mea tongitongi, he purepure nga kuao i whanau.

³⁹Ja kui lambad ja kitsed keppide juures paaritusid, siis nad sünnitasid tallesid: vöödilisi, tähnilisi ja kirjusid.

⁴⁰Na ka wehea atu nga reme e Hakopa, a whakaangahia ana e ia nga kanohi o nga kahui ki nga mea whakahekeheke, ki nga mea pakaka katoa i roto i te kahui a Rapana; na ko ana ake kahui i wehea e ia ki te whanga, kihai hoki i tukua ki roto ki te kahui a Rapana.

⁴⁰Ja Jaakob eraldas noored jäärad: ta pööras isaloomade pead vöödiliste poole ja kõigi mustade poole Laabani karja hulgas. Nõnda tegi ta enesele eraldi karjad ega pannud neid Laabani lammaste ja kitsede sekka.

⁴¹Na, i nga wa katoa e whakahaputia ai nga mea kaha o te kahui ka whakaturia e Hakopa nga rakau ki te tirohanga a te kahui, ki roto ki nga hake, kia whakahaputia ai ratou ki waenga i nga rakau;

⁴¹Ja iga kord, kui tugevamad loomad paaritusid, pani Jaakob kepid künadesse nende silme ette, et nad paarituksid keppide juures.

⁴²A ki te mea he ngoikore te kahui, kihai i whakaturia e ia: na i a Rapana nga mea ngoikore, a i a Hakopa nga mea kaha.

⁴²Aga kui loomad olid nõrgemad, siis ta ei pannud. Nõnda said nõrgad Laabanile ja tugevamad Jaakobile.

⁴³Na ka tino nui haere rawa taua tangata, a ka whai kahui nunui ano ia, me nga pononga wahine, me nga pononga tane, me nga kamera, me nga kaihe.

⁴³Ja mees kosus väga ja tal oli palju lambaid ja kitsi, teenijaid ja sulaseid, kaameleid ja eesleid.