¹¶ A tera e puta ake he wana i te take i a Hehe, a ka whai hua tetahi peka e tupu ake i roto i ona pakiaka:

¹Aga Iisai kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kannab vilja.

²Ka noho hoki te wairua o Ihowa ki runga ki a ia, te wairua o te whakaaro nui, o te matauranga, te wairua o te whakatakoto whakaaro, o te kaha, te wairua o te mohio, o te wehi ki a Ihowa;

²Ja tema peal hingab Issanda Vaim, tarkuse ja arukuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Issanda tundmise ja kartuse Vaim.

³A, ko tana e ahuareka ai ko te wehi ki a Ihowa: e kore ano ia e whakawa i runga i ta ona kanohi e kite ai, e kore ano e whakaaro ki ta ona taringa e rongo ai, ina riria e ia te he.

³Tema õndsus on Issanda kartuses. Ei ta mõista kohut oma silma nägemise ega otsusta oma kõrva kuulmise järgi,

⁴Engari ka whakawa ia mo nga rawakore i runga i te tika; i runga ano i te tika tona riri i te he, he whakaaro nona ki te hunga mahaki o te whenua; he whiu na tona mangai tana patu mo te whenua, ka whakamatea ano e ia te tangata kino ki te manawa o ona ngutu.

⁴vaid ta mõistab viletsaile kohut õiguses ja otsustab hädaliste asju maa peal õigluses; ta lööb oma suu vitsaga maad ja surmab oma huulte puhanguga õela.

⁵A hei whitiki te tika mo tona hope, hei whitiki ano te pono mo ona whatumanawa.

⁵Õigus on kui vöö tema niudeil ja ustavus kui rihm ta puusadel.

⁶Ka noho tahi ano te wuruhi raua ko te reme, ka takoto tahi te reparo raua ko te kuao koati; ko te kuao kau, ko te kuao raiona, ko te mea momona, kotahi ano ropu; a ma te tamaiti iti ratou e arahi.

⁶Siis elab hunt tallega üheskoos ja panter lesib kitsekese kõrval; vasikas, noor lõvi ja nuumveis on üheskoos ning pisike poiss ajab neid.

⁷A ka kai te kau raua ko te pea; ka takoto tahi ano hoki a raua kuao: a ka rite te raiona ki te kau, ka kai i te kakau witi.

⁷Lehm ja karu käivad karjamaal, nende pojad lesivad üheskoos, ja lõvi sööb õlgi nagu veis.

⁸Ka takaro hoki te tamaiti ngote u i runga i te rua o te ahipi, a ka pa atu te ringa o te tamaiti kua whakamutua te kai u ki te nohoanga o te neke.

⁸Imik mängib rästiku uru juures ja võõrutatu sirutab käe mürkmao koopasse.

⁹E kore ratou e tukino, e kore ano e whakamate puta noa i toku maunga tapu: no te mea ka kapi te whenua i te matauranga ki a Ihowa, ano ko nga wai e taupoko nei i te moana.

⁹Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, sest maa on täis Issanda tundmist - otsekui veed katavad merepõhja.

¹⁰¶ Na i taua ra ko tetahi pakiaka o Hehe, ka tu hei kara ki nga iwi, ka rapua mai e nga tauiwi; ko tona okiokinga hoki, kororia rawa.

¹⁰Sel päeval sünnib, et Iisai juurt, kes seisab rahvaile lipuks, otsivad paganad ja tema asupaik saab auliseks.

¹¹I taua ra ka anga ano te ringa o te Ariki, a ka tuaruatia te whakahoki mai o nga morehu o tana iwi e mahue i Ahiria, i Ihipa, i Patoro, i Kuhu, i Erama, i Hinara, i Hamata, i nga motu ano o te moana.

¹¹Ja sel päeval sirutab Issand veel teist korda käe, et lunastada oma rahva jääki, kes on järele jäänud Assurist ja Egiptusest, Patrosest, Etioopiast, Eelamist, Sinearist, Hamatist ja mere saartelt.

¹²Ka whakaturia ano e ia he kara ki nga iwi, a ka huihuia mai te hunga o Iharaira i peia atu, ka whakaminea mai ano nga mea o Hura i marara atu, i nga pito e wha o te whenua.

¹²Ta tõstab rahvastele lipu, kogub Iisraeli hajutatud ja korjab kokku Juuda pillutatud neljast maailmakaarest.

¹³Ka haere atu hoki te hae o Eparaima, ka hatepea atu ano hoki nga hoariri o Hura: e kore a Eparaima e hae ki a Hura, e kore ano a Hura e whakatoi ki a Eparaima.

¹³Siis lakkab Efraimi kadestamine ja hävitatakse Juuda rõhujad. Efraim ei kadesta Juudat ja Juuda ei rõhu Efraimi.

¹⁴Engari ka rere iho ratou i runga i te pokohiwi o nga Pirihitini i te taha ki te hauauru, ka pahuatia ngatahitia e ratou te hunga o te rawhiti; ka pa o ratou ringa ki runga ki a Eroma raua ko Moapa; ka whakarongo hoki nga tama a Amona ki a ratou.

¹⁴Nad tormavad siis vilistite maale läände, nad riisuvad üheskoos idamaa poegi. Edom ja Moab on neile käealuseks, ammonlased on nende alamad.

¹⁵A ka whakangaromia rawatia e Ihowa te arero o te moana i Ihipa; a he hau hunuhunu tana e ruru ai i tona ringa ki runga ki te awa, e patu ai kia whitu ona rerenga, a ka meinga nga tangata kia whiti maroke noa atu.

¹⁵Ja Issand lõhestab Egiptuse merelahe ning viipab käega, oma tugeva tuulega, üle Frati jõe ja lööb selle seitsmeks ojaks, et kuivijalu saab läbi minna.

¹⁶A ka takoto he ara haerenga mai i Ahiria mo nga morehu o tana iwi ka mahue; ka rite ano ki to Iharaira i te ra i haere mai ai ia i te whenua o Ihipa.

¹⁶Siis on maantee tema rahva jäägile, kes Assurist alles jääb, otsekui Iisraelil oli ta Egiptusemaalt tuleku päeval.