¹¶ Ko te poropititanga mo te raorao o te whakakitenga. He aha ra nou, i piki katoa ai koe ki nga tuanui?

¹Ennustus Nägemuseoru kohta: Mis sul siis nüüd on, et oled tervenisti läinud katustele,

²E koe, e ki tonu nei koe i te nge, he pa turituri, he pa koa: ko ou tangata i patua ehara i te mea patu na te hoari, ehara i te hunga i mate i te whawhai.

²sa kärarikas, rahutu linn, ülemeelik linnake? Su tapetuid ei tapeta mõõgaga ega sure nad sõjas.

³Rere ngatahi ana ou rangatira katoa, herea ana ratou e nga kaikopere, te hunga katoa i kitea i roto i a koe, herea ngatahitia ana ratou, te hunga i rere mai i tawhiti.

³Kõik su juhid põgenevad üheskoos, võetakse vangi ammutagi. Kõik, kes su omadest leitakse, võetakse üheskoos vangi, kuigi põgenevad kaugele.

⁴Koia ahau i mea ai, Kati te titiro ki ahau, ka nui toku tangi; kaua e tohe ki te whakamarie i ahau mo te pahuatanga o te tamahine a toku iwi.

⁴Seepärast ma ütlen: Ärge vaadake mind, ma nutan kibedasti; ärge kippuge mind trööstima mu rahva tütre julma kohtlemise pärast!

⁵He ra hoki tenei no te raruraru, no te takahanga, no te pokaikaha, he mea na te Ariki, na Ihowa o nga mano, i te raorao o te whakakitenga; he pakaruhanga i nga taiepa, he karangatanga ki nga maunga.

⁵Sest Jumalal, vägede Issandal, on Nägemuseorus jahmatuse, tallamise ja segaduse päev: müüride murdmine ja hädakisa mägedeni.

⁶Ko ta Erama, he mau i te papa pere, me nga hariata tangata me nga kaieke hoiho; ko ta Kiri he whakaputa mai i te whakangungu rakau ki waho.

⁶Eelam võtab nooletupe, sõjavankrite vooris on mehed ja ratsanikud, ja Kiir vabastab kilbi kattest.

⁷Na kapi ana ou raorao whakapaipai i te hariata, tu ana nga rarangi o nga kaieke hoiho ki te kuwaha.

⁷Su ilusad orud täituvad vankritega ja ratsanikud asuvad otse väravate vastas.

⁸¶ Na mauria atu ana e ia te hipoki o Hura; a ka titiro koe i taua ra ki nga patu i roto i te whare o te ngahere.

⁸Ta võtab ära Juuda kaitse ja sel päeval sa vaatad relvade poole Metsakojas.

⁹A ka kite koutou i nga pakaru o te pa o Rawiri, he maha; ka huia hoki e koutou nga wai o te poka o raro.

⁹Te näete, et Taaveti linnas on palju müürimurde, ja te kogute Alatiiki vett.

¹⁰A taua ana e koutou nga whare o Hiruharama; wawahia ana e koutou nga whare hei hanga mo te taiepa.

¹⁰Te loete üle Jeruusalemma kojad ja kisute kodasid maha, et kindlustada müüri.

¹¹Ka hanga ano e koutou he awa ki waenganui i nga taiepa e rua mo nga wai o te poka tawhito; kahore ia o koutou whakaaro ki te kaimahi o tena mea, kahore hoki e titiro ki tona kaihanga o mua noa atu.

¹¹Ja te teete müüride vahele mahuti Vanatiigi vee jaoks. Aga te ei vaata selle poole, kes seda teeb, ega näe, kes seda ammu valmistas.

¹²Heoi ko te karangatanga a te Ariki, a Ihowa o nga mano, i taua ra ki te tangi, ki te aue, ki te moremore, ki te whitiki i te kakahu taratara:

¹²Jah, Jumal, vägede Issand, kutsub sel päeval nutma ja leinama, pead pügama ja kotiriiet ülle võtma.

¹³Na ko te koa, ko te hari, ko te patu kau, ko te patu hipi, ko te kai kikokiko, ko te inu waina; kia kai tatou, kia inu; apopo hoki tatou mate ai.

¹³Aga vaata, siis on lust ja rõõm: härgade tapp ja lammaste veristus, süüakse liha ja juuakse veini. 'Söögem ja joogem, sest homme me sureme!'

¹⁴Na ka whakaatu a Ihowa o nga mano ki oku taringa, He pono, e kore rawa tenei he o koutou e murua, a mate noa koutou, e ai ta te Ariki, ta Ihowa o nga mano.

¹⁴Kuid vägede Issand on mulle kõrva ilmutanud: Tõesti, seda süüd ei lepitata teile surmani, ütleb Jumal, vägede Issand.

¹⁵¶ Ko te kupu tenei a te Ariki, a Ihowa o nga mano, Haere mai, haere ki tenei kaitiaki o nga moni, ki a Hepena, ki te rangatira o te whare, mea atu,

¹⁵Nõnda ütleb Jumal, vägede Issand: Tule, mine selle valitseja juurde, Sebna juurde, kes on kojaülemaks, ja ütle:

¹⁶He aha tau i konei? ko wai hoki tau i konei, i haua ai e koe he tanumanga mou ki konei? e hahau ana koa he tanumanga mona i te wahi tiketike, e tarai ana he nohoanga mona ki te kamaka!

¹⁶'Mis sul siin asja on ja kes sul siin on, et sa siin raiud enesele hauda, raiud oma haua kõrgele, uuristad enesele elamu kaljusse?

¹⁷Nana, ka maka kinotia atu koe e Ihowa, ka peratia i ta te tangata kaha; ae ra, ka kopakina rawatia koe e ia.

¹⁷Vaata, Issand viskab sind kaares kaugele vägeva mehe viskega, ja haarates sinust kõvasti kinni,

¹⁸He pono ka tahuri ia, ka whiua koe, ano he mea porotaka ki tetahi whenua nui: hei reira koe mate ai, ki reira ano hoki nga hariata o tou kororia, e koe, e te whakama o te whare o tou ariki.

¹⁸mässib ta sind koguni keraks ning virutab kui palli igati laiale maale: seal sa sured ja sinna jäävad su toredad vankrid, sina, oma isanda koja häbi.'

¹⁹Ka peia atu hoki koe e ahau i tou turanga, ka turakina iho ano koe e ia i tou wahi.

¹⁹Mina tõukan sinu su ametist, ja sind aetakse ära su kohalt.

²⁰I taua ra ka karangatia e ahau taku pononga, e Eriakimi tama a Hirikia.

²⁰Ja sel päeval kutsun ma oma sulase Eljakimi, Hilkija poja,

²¹Ka whakakahuria ano ia e ahau ki tou kakahu, ka whakakahangia hoki ki tou whitiki, ka hoatu ano tou kawanatanga ki tona ringa: a hei matua ia ki nga tangata o Hiruharama, ki te whare ano o Hura.

²¹panen temale selga sinu kuue, kinnitan talle vööle sinu vöö ja annan tema kätte sinu valitsuse: tema saab siis isandaks Jeruusalemma elanikele ja Juuda soole.

²²Ka waiho ano e ahau te ki o te whare o Rawiri ki runga ki tona pokohiwi; na mana e whakatuwhera, a kahore he tangata hei tutaki, mana e tutaki a kahore he tangata hei whakatuwhera.

²²Ja ma panen Taaveti koja võtme temale õlale: tema avab ja ükski ei sule, tema suleb ja ükski ei ava.

²³Ka titia hoki ia e ahau ano he titi ki te wahi mau, a hei torona kororia ia ki te whare o tona papa.

²³Mina löön ta nagu varna kindlasse kohta ja ta saab aujärjeks oma isa soole.

²⁴Ka whakarihia ano e ratou ki runga ki a ia te kororia katoa o te whare o tona papa, nga uri, nga whanau, nga oko ririki katoa, ara nga oko hei peihana, me nga oko katoa ano hei haka.

²⁴Tema külge riputatakse kogu ta isa soo koorem: võrsed ja lehed, kõik väiksed asjadki, kausikestest kuni igasuguste kruusideni.

²⁵I taua ra, e ai ta Ihowa o nga mano, ka taui te titi i titia nei ki te wahi mau, ka tapahia, ka marere ki raro; ka motuhia atu ano te mea e iri ana i runga: na Ihowa hoki te kupu.

²⁵Siis, ütleb vägede Issand, annab järele kindlasse kohta löödud varn: see murdub ja langeb, ja koorem, mis selle küljes oli, puruneb. Jah, Issand on rääkinud.