¹¶ Whakarongo ki tenei, e te whare o Hakopa, e te hunga kua huaina nei ko Iharaira hei ingoa mo koutou, kua puta ake nei i roto i nga wai o Hura; e whakaoati ana i te ingo o Ihowa, e whakahua ana i te Atua o Iharaira, ehara ia i te mea i runga i te pono, i te tika.

¹Kuulge seda, Jaakobi sugu, keda nimetatakse Iisraeli nimega, kes olete võrsunud Juuda seemnest, kes vannute Issanda nime juures ja kuulutate Iisraeli Jumalat - ometi mitte tões ja õiguses,

²Ki ta ratou karanga hoki, no te pa tapu ratou, e okioki ana hoki ki te Atua o Iharaira; ko Ihowa o nga mano tona ingoa.

²ehk küll nad nimetavad endid püha linna järgi ja toetuvad Iisraeli Jumalale, kelle nimi on vägede Issand -,

³He mea whakaatu naku nonamata nga mea o mua; ae ra, i puta ano hoki aua mea i toku mangai, he mea korero naku; kitea rawatia ake kua mahia e ahau, kua puta.

³endisi asju olen ma teatanud ammu, need on lähtunud minu suust ja mina olen neid kuulutanud. Äkitselt tegin ma need teoks ja need sündisid.

⁴I mohio hoki ahau he pakeke koe, he uaua rino hoki tou kaki, he parahi tou rae;

⁴Ma teadsin, et sa oled kangekaelne, et su kuklakõõlus on raudne ja otsaesine vaskne.

⁵Na reira naku i whakaatu ki a koe inamata; kiano i puta kua korerotia e ahau ki a koe: kei ki koe, Na taku whakapakoko ena mahi, he mea whakahau enei na te mea i whaowhaoa e ahau, na te mea i whakarewaina e ahau.

⁵Seepärast ma teatasin sulle ammu, kuulutasin sulle, enne kui see sündis, et sa ei ütleks: 'Seda tegi mu ebajumal, mu nikerdatud ja valatud kuju käskis nõnda.'

⁶Kua rongo koe; tirohia tenei katoa: a e kore ianei e whakaaturia e koutou? Kua korerotia nei e ahau ki a koe he mea hou, he mea i muri i tenei wa, he mea huna, kihai i mohiotia e koe;

⁶Sa oled kuulnud, nüüd vaata seda kõike! Ja teie, kas te ei tahaks seda tunnustada? Nüüdsest peale ma kuulutan sulle uusi asju ja saladusi, mida sa ei tea.

⁷He mea hanga nonaianei, kahore hoki inamata: i mua i tenei ra kihai i rangona e koutou; kei ki koe, Nana, i mohiotia e ahau.

⁷Need on loodud äsja, ja mitte ammu, ja enne tänast päeva ei ole sa neist kuulnud, et sa ei saaks öelda: 'Vaata, ma teadsin seda!'

⁸Ae ra, kihai koe i rongo, kihai i mohio; ae ra, mai o mua kihai tou taringa i whakapuaretia: i mohio hoki ahau i mahi tinihanga koe, a no te kopu ano koe i huaina ai he poka ke.

⁸Ei ole sa kuulnud ega teadnud, ka ei ole su kõrv varem selleks lahti olnud; sest ma tean, et sa tõepoolest oled truuduseta ja et juba emaihust alates hüütakse sind üleastujaks.

⁹¶ Ka whakaaro ahau ki toku ingoa, a ka puhoi toku riri; ka whakaaro ki te whakamoemiti ki ahau, a ka pehi i taku ki a koe, kei hatepea atu koe.

⁹Oma nime pärast olen ma pikameelne ja oma kuulsuse pärast hoian ma ennast tagasi, et sind mitte hävitada.

¹⁰Kua oti ou para te tahi e ahau, ehara ia i te mea hei hiriwa; he mea whiriwhiri koe naku i roto i te oumu, i te tangi.

¹⁰Vaata, ma olen sind sulatanud, ometi mitte kui hõbedat: ma olen sind proovinud viletsuse ahjus.

¹¹He whakaaro ki ahau, he whakaaro ki ahau, i meatia ai tenei e ahau: kia whakapokea koia toku ingoa? e kore ano toku kororia e hoatu e ahau ki tetahi atu.

¹¹Iseenese pärast, iseenese pärast teen ma seda, sest muidu ju teotataks mind. Oma au ma teistele ei anna!

¹²Whakarongo ki ahau, e Hakopa, e Iharaira, e taku i karanga ai; ko ahau ia, ko ahau te tuatahi, ko ahau ano te mutunga.

¹²Kuule mind, Jaakob, ja Iisrael, mu kutsutu! See olen mina! Mina olen esimene, mina olen ka viimne.

¹³Ae ra, na toku ringa i whakatakoto nga turanga o te whenua, na toku matau i hora nga rangi; ki te karangatia ratou e ahau, ka tu ngatahi ratou.

¹³Minu käsi on rajanud maale aluse ja mu parem käsi on laotanud taeva; kui ma neid hüüan, siis nad astuvad üheskoos ette.

¹⁴Huihui mai, e koutou katoa, whakarongo hoki; na wai o ratou enei mea i whakaatu? He mea aroha ia na Ihowa; ka oti i a ia tana i pai ai ki Papurona, ka pa ano tona ringa ki nga Karari.

¹⁴Kogunege kõik ja kuulge! Kes neist on seda kuulutanud? See, keda Issand armastab, näitab oma tahet Paabelis ja oma käsivart kaldealaste seas.

¹⁵Naku, naku te kupu, ae ra, he mea karanga ia naku, naku ia i kawe mai, ka tika ano i a ia tona ara.

¹⁵Mina, mina olen rääkinud, mina olen ta kutsunud, olen tema toonud ja tema teekond läheb korda.

¹⁶¶ Whakatata mai ki ahau, whakarongo ki tenei; ko taku, no te timatanga ra ano ehara i te korero puku: i nga wa o aua mea, i reira ahau; na, inaianei na te Ariki, na Ihowa ahau i unga mai, na tona wairua ano.

¹⁶Tulge mu juurde, kuulge seda! Mina ei ole algusest peale rääkinud salajas, juba kui see sündis, olin ma seal. Ja nüüd on Issand Jumal läkitanud minu ja oma Vaimu.

¹⁷Ko te kupu tenei a Ihowa, a tou kaihoko, a te Mea Tapu o Iharaira, Ko Ihowa ahau, ko tou Atua e whakaako nei i a koe ki te pai mou, e arahi nei i a koe i te ara e haere ai koe.

¹⁷Nõnda ütleb Issand, su lunastaja, Iisraeli Püha: Mina olen Issand, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima.

¹⁸Aue, me i rongo koe ki aku whakahau, ina, kua rite ki te awa te mau o te rongo ki a koe; ko tou tika, koia ano kei nga ngaru o te moana.

¹⁸Kui sa ometi oleksid tähele pannud mu käske! Siis oleks su rahu olnud kui jõgi ja su õigus oleks olnud otsekui mere lained.

¹⁹Kua rite ano ou uri ki te onepu, nga whanau o ou whekau ki te kirikiri o reira; ko tona ingoa kihai i hatepea atu, kihai i whakangaromia i toku aroaro.

¹⁹Su sugu oleks olnud nagu liiva ja su ihuvilja selle sõmerate sarnaselt: ei oleks hävitatud ega kaotatud tema nime mu palge eest.

²⁰Haere atu i Papurona, e rere i roto i nga Karari; kia waiata te reo i a koutou e whakaatu ana; korerotia tenei, whakapuakina ki te pito o te whenua; ki atu, Kua oti i a Ihowa tana pononga, a Hakopa te hoko.

²⁰Minge välja Paabelist, põgenege Kaldeast, rõõmuhüüdega andke teada, kuulutage seda, levitage maailma ääreni, öelge: 'Issand on lunastanud oma sulase Jaakobi.

²¹Kihai ano ratou i matewai i a ia e arahi ana i a ratou i nga koraha; i meinga e ia te wai mo ratou kia rere i roto i te kamaka: i wahia e ia te kamaka, a pupu mai ana te wai.

²¹Nad ei saanud tunda janu, kui ta viis neid läbi kõrbete: ta laskis neile kaljust vett voolata, ta lõhestas kalju ja vesi vulises.'

²²Kahore he maunga rongo ki te hunga kino, e ai ta Ihowa.

²²Õelatel ei ole rahu, ütleb Issand.