¹¶ Ko te kupu i puta mai ki a Heremaia na Ihowa, i a Nepukaneha kingi o Papurona ratou ko tana ope katoa, ko nga kingitanga katoa o te whenua i raro i tona mana, me nga iwi katoa, i whawhai ai ki Hiruharama me ona pa katoa; i mea ia,

¹Sõna, mis Jeremijale tuli Issandalt, kui Paabeli kuningas Nebukadnetsar ja kogu ta sõjavägi, kõik maa kuningriigid, mille üle tema käsi valitses, ja kõik rahvad sõdisid Jeruusalemma ja kõigi selle linnade vastu; ta ütles:

²Ko te kupu tenei a Ihowa, a te Atua o Iharaira, Haere, korero ki a Terekia kingi o Hura, mea atu ki a ia, Ko te kupu tenei a Ihowa, Nana, ka hoatu e ahau tenei pa ki te ringa o te kingi o Papurona, a ka tahuna e ia ki te ahi.

²'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mine ja räägi Juuda kuninga Sidkijaga ja ütle temale: Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma annan selle linna Paabeli kuninga kätte ja tema põletab selle tulega maha.

³A e kore koe e mawhiti i roto i tona ringa, engari ka mau pu koe, ka tukua hoki ki tona ringa; a ka kite ou kanohi i nga kanohi o te kingi o Papurona, a ka korero ia ki a koe he mangai ki te mangai, ka tae ano hoki koe ki Papurona.

³Ka sina ei pääse tema käest, sest sind võetakse tõesti kinni ja antakse tema kätte; sina saad Paabeli kuningat näha silmast silma ja tema räägib sinuga suust suhu ning sa lähed Paabelisse.

⁴Whakarongo ano hoki ki te kupu a Ihowa, e Terekia kingi o Hura; ko te kupu tenei a Ihowa mou, E kore koe e mate i te hoari;

⁴Kummatigi kuule Issanda sõna, Sidkija, Juuda kuningas! Nõnda ütleb Issand sinu kohta: Sa ei sure mõõga läbi!

⁵Engari ka mate koe i runga i te rangimarie; na, ko nga tahunga o ou matua, o nga kingi o mua, i mua atu i a koe, ka pena ano he tahunga mou; a ka tangi ratou ki a koe, ka mea, Aue, e te Ariki! naku nei hoki te kupu i korero, e ai ta Ihowa.

⁵Sa sured rahus! Ja nõnda nagu su isade, endiste kuningate, kes enne sind on olnud, auks põletati koolnusuitsutusi, nõnda põletatakse sinugi auks, ja sõnadega 'Oh isand!' leinatakse ka sind! Sest mina ise olen öelnud selle sõna, ütleb Issand.'

⁶Katahi a Heremaia poropiti ka korero i enei kupu katoa ki a Terekia kingi o Hura i Hiruharama.

⁶Ja prohvet Jeremija rääkis Juuda kuningale Sidkijale kõik need sõnad Jeruusalemmas,

⁷I te mea e whawhai ana te ope o te kingi o Papurona ki Hiruharama, ki nga pa katoa o Hura i mahue, ki Rakihi, ki Ateka: ko enei anake hoki o nga pa o Hura i mahue, he pa taiepa.

⁷kui Paabeli kuninga sõjavägi sõdis Jeruusalemma ja kõigi järelejäänud Juuda linnade vastu, Laakise ja Aseka vastu, sest need olid Juuda linnadest, kindlustatud linnadest, järele jäänud.

⁸¶ Ko te kupu i puta mai ki a Heremaia na Ihowa, i muri i te whakaritenga kawenata a Kingi Terekia ki te hunga katoa i Hiruharama, kia karangatia ki a ratou te haere noa;

⁸Sõna, mis Jeremijale tuli Issandalt pärast seda, kui kuningas Sidkija oli teinud lepingu kogu Jeruusalemmas oleva rahvaga, et kuulutada neile vabastust:

⁹Kia tukua e tera, e tera, tana pononga tane, tana pononga wahine, ki te mea he tane, he wahine ranei no nga Hiperu, kia haere noa atu; kia kaua tetahi e whakamahi i a ratou, ara i tona teina, i te Hurai:

⁹igaüks pidi vabastama oma sulase ja teenija, heebrealase ja heebrealanna, et keegi ei orjaks juuti, oma venda.

¹⁰A ka rongo nga rangatira katoa ratou ko te iwi katoa i uru nei ki te kawenata, kia tukua e tera, e tera, tana pononga tane, tana pononga wahine, kia haere noa atu, kia kaua e whakamahia ratou i muri atu; na rongo tonu ratou, a tukua atu ana e ra tou.

¹⁰Ja kõik vürstid ja kogu rahvas, kes olid astunud lepingusse, kuulsid, et igaühel tuleb vabastada oma sulane ja teenija, et neid ei tohi enam orjastada; nad kuulasid sõna ja vabastasid need.

¹¹Engari i muri iho ka tahuri ano ratou, a meinga ana e ratou kia hoki mai nga pononga tane, me nga pononga wahine i tukua ra e ratou kia haere noa atu, whakataurekarekatia iho ratou hei pononga tane, hei pononga wahine:

¹¹Aga hiljem nad taganesid ja võtsid tagasi sulased ja teenijad, keda nad olid vabastanud, ja sundisid neid taas sulaseiks ja teenijaiks.

¹²Na reira ka puta mai te kupu a Ihowa ki a Heremaia, he mea na Ihowa; i ki ia,

¹²Siis tuli Issandalt Jeremijale Issanda sõna; ta ütles:

¹³Ko te kupu tenei a Ihowa, a te Atua o Iharaira, I whakaritea e ahau he kawenata ki o koutou matua i te ra i kawea mai ai ratou e ahau i te whenua o Ihipa, i te whare pononga; i mea ahau,

¹³'Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina tegin teie vanematega lepingu päeval, kui ma tõin nad ära Egiptusemaalt, orjusekojast, öeldes:

¹⁴I te mutunga o nga tau e whitu me tuku e koutou tona tuakana, tona teina, ki te mea he Hiperu i hokona ki a koe, a kua mahi ki a koe e ono nga tau, me tuku e koe kia haere noa atu i tou taha: otira kihai o koutou matua i rongo ki ahau, kihai ano o ratou taringa i anga mai.

¹⁴Igal seitsmendal aastal vabastagu igaüks oma heebrealasest vend, kes enese sulle on müünud; kui ta sind on teeninud kuus aastat, siis lase ta enese juurest vabaks; aga teie vanemad ei kuulanud mind ega pööranud oma kõrva.

¹⁵Na i tahuri nei koutou i tenei ra, i mahi i te mea e tika ana ki taku titiro, i te karangatanga ai he haere noa atu e tera, e tera, ki tona hoa, ki tona hoa; a i whakaritea e koutou he kawenata ki toku aroaro i roto i te whare kua huaina nei tok u ingoa ki reira:

¹⁵Teie olete küll äsja pöördunud ja teinud, mis minu silmis õige on, kuulutades igaüks oma ligimesele vabastust, ja olete teinud lepingu mu palge ees kojas, millele on pandud minu nimi.

¹⁶Otiia tahuri ana koutou, whakapokea ana e koutou toku ingoa, whakahokia ana e koutou tana pononga tane, tana pononga wahine i tukua ra e koutou kia haere noa atu ki ta ratou i pai ai, whakataurekarekatia iho ratou e koutou hei pononga tane, hei pononga wahine ma koutou.

¹⁶Aga te olete jälle taganenud ja teotanud mu nime: olete võtnud tagasi igaüks oma sulase ja teenija, keda te olite vabastanud nende soovi kohaselt, ja olete neid sundinud olema teile sulaseiks ja teenijaiks.

¹⁷Mo reira ko te kupu tenei a Ihowa; Kihai koutou i rongo ki ahau, ki te karanga i te haere noa atu ki tona teina, ki tona tuakana, ki tona hoa, ki tona hoa: nana, maku e karanga ki a koutou he haere noa atu, e aita Ihowa, ma te hoari, ma te mate uruta, ma te matekai; a ka meinga koutou e ahau kia poipoia haeretia i waenganui i nga kingitanga katoa o te whenua.

¹⁷Seepärast ütleb Issand nõnda: Te ei ole kuulanud mind, et oleksite kuulutanud vabastust igaüks oma vennale ja ligimesele; vaata, mina kuulutan teile vabastust, ütleb Issand, mõõga, katku ja nälja läbi ja panen teid hirmutuseks kõigile kuningriikidele maa peal.

¹⁸Ka hoatu hoki e ahau nga tangata i whakataka nei i taku kawenata, a kihai i whakamana i nga kupu o te kawenata i whakaritea e ratou i toku aroaro, i a ratou i tapahi ai i te kuao kau kia rua, a haere ana i waenganui i ona wahi;

¹⁸Ja mehed, kes rikkusid mu lepingut, kes ei pidanud selle lepingu sõnu, mille nad tegid minu ees, ma teen vasikaks, kelle nad raiusid pooleks ja kelle tükkide vahelt nad käisid läbi -

¹⁹Nga rangatira o Hura, nga rangatira hoki o Hiruharama, nga unaka, nga tohunga, me te iwi katoa o te whenua i haere nei i waenganui o nga wahi o te kuao kau;

¹⁹Juuda vürstid ja Jeruusalemma vürstid, hoovkondlased ja preestrid ja kogu maa rahva, kes käisid läbi vasika tükkide vahelt -,

²⁰Ka tino hoatu ratou e ahau ki te ringa o o ratou hoariri, ki te ringa hoki o te hunga e whai ana kia whakamatea ratou: a hei kai o ratou tinana ma te manu o te rangi, ma te kararehe o te whenua.

²⁰ja ma annan nad nende vaenlaste kätte ja nende kätte, kes püüavad nende hinge; ja nende surnukehad jäävad taeva lindude ja maa loomade roaks.

²¹Ka hoatu ano e ahau a Terekia kingi o Hura ratou ko ana rangatira, ki te ringa o o ratou hoariri, ki te ringa hoki o te hunga e whai ana kia whakamatea ratou, ki te ringa ano o te ope o te kingi o Papurona i haere atu nei i a koutou.

²¹Ka Juuda kuninga Sidkija ja tema vürstid annan ma nende vaenlaste kätte ja nende kätte, kes püüavad nende hinge, ja Paabeli kuninga sõjaväe kätte, kes teie kallalt on ära läinud.

²²Nana, maku e whakahau, e ai ta Ihowa, a ka meinga ratou kia hoki mai ki tenei pa; a ka whawhai ratou ki reira, ka horo hoki i a ratou, a ka tahuna ki te ahi: a ka meinga e ahau nga pa o Hura kia ururuatia, te ai he tangata hei noho.

²²Vaata, ma käsin, ütleb Issand, ja toon nad tagasi selle linna kallale; nad sõdivad selle vastu, vallutavad selle ja põletavad tulega maha; ja ma teen Juuda linnad lagedaks, kus ükski ei ela.'