Maori

Estonian

Job

31

1¶ Kua oti taku kawenata ki oku kanohi; kia whakaaroaro ahau hei aha ki te kotiro?
1Ma andsin ju oma silmadele seaduse. Kuidas ma võiksin siis vaadata neitsi poole?
2He aha ta te Atua wahi e tuwha mai ai i runga? He aha ta te Kaha Rawa taonga tupu i te wahi tiketike?
2Sest mis oleks muidu mu osa Jumalalt ülal ja mu pärisosa Kõigevägevamalt kõrgustes?
3He teka ianei he whakangaromanga mo te tangata kino? he whiu mo nga kaimahi o te he?
3Eks hukatus tule ülekohtutegijale ja õnnetus sellele, kes nurjatust teeb?
4He teka ianei e kitea ana e ia oku ara, e taua ana e ia oku hikoinga katoa?
4Eks tema näe mu teed ja loe kõiki mu samme?
5Ki te mea i haere ahau i runga i te tekateka noa, a i hohoro toku waewae ki te tinihanga;
5Kui ma olen valega kaasas käinud või on mu jalg tõtanud pettuse poole,
6Kia paunatia ahau i runga i te pauna tika, kia mohio ai te Atua ki toku tapatahi:
6vaetagu mind õigetel vaekaussidel - siis saab Jumal teada mu ausust!
7Ki te mea i kotiti ke toku hikoinga i te ara, a i whai toku ngakau i oku kanohi; a ki te mea i mau te tongi ki oku ringa;
7Kui mu sammud on kaldunud teelt kõrvale ja mu süda on järgnenud silmadele ja kui mulle on midagi pihku jäänud,
8Kati, ko ahau hei whakato, a ma tetahi atu e kai; ae ra, tukua nga hua o taku mara kia hutia atu.
8siis söögu keegi teine, mida ma külvan, ja mis mulle võrsub, juuritagu välja!
9¶ Ki te mea i whakawairangitia toku ngakau e te wahine, a i whanga ahau i te tatau o toku hoa;
9Kui mu süda on lasknud ennast ahvatleda mõne naise poole ja ma olen varitsenud oma ligimese ukse taga,
10Heoi kia huri paraoa taku wahine ma tetahi atu, kia piko iho ano hoki nga tangata ke ki runga i a ia.
10siis jahvatagu mu naine võõrale ja heitku teised tema peale!
11He kino rawa hoki tera; ae ra, he he e tika ana kia whiua e nga kaiwhakawa:
11Sest see oleks olnud häbitegu ja kohut väärt süü,
12He ahi hoki tera e kai ana ki te whakangaromanga rawa, poto noa aku hua katoa.
12tuli, mis põletab kadupaigani ja hävitab juurteni kõik mu saagi.
13Ki te mea i whakahaweatia e ahau te whakawa a taku pononga tane, a taku pononga wahine, i a raua e totohe ana ki ahau;
13Kui ma oleksin põlanud oma sulase ja teenija õigust, kui neil oli minuga tüli,
14Ka pehea ra ahau ina whakatika te Atua? He aha taku kupu e whakahoki ai ki a ia ina tae mai ia ki te titiro?
14mis ma oleksin teinud siis, kui Jumal oleks tõusnud? Ja kui ta oleks katsuma tulnud, mis ma siis temale oleksin kostnud?
15He teka ranei na toku kaihanga ia i hanga i roto i te kopu? a nana, na te kotahi, i whai ahua ai maua i roto i te puku?
15Eks minu looja ole loonud emaihus ka teda, eks ole üks ja seesama meid emaüsas valmistanud?
16¶ Ki te mea i kaiponuhia e ahau ta nga rawakore i hiahia ai, a meinga ana e ahau nga kanohi o te pouaru kia pau i te minamina;
16Kas ma olen tagasi lükanud vaeste soove või lasknud tuhmuda lesknaise silmi?
17Ki te mea ranei i kainga taku maramara e toku kotahi, a kihai te pani i kai i tetahi wahi;
17Kas ma üksinda olen söönud oma palukest, ilma et vaeslaps oleks saanud sellest süüa?
18He mea whakatupu ia naku no toku taitamarikitanga ra ano me te mea ko tona papa ahau: ko te pouaru he mea arahi naku no te kopu ra ano o toku whaea;
18Sest ta kasvas mu noorusest peale minuga kui oma isaga, ja emaihust alates olen ma teda juhatanud.
19Ki te mea i kite ahau i tetahi e tata ana ki te mate, he kore no te kakahu, a kahore he uhi mo te rawakore;
19Kas ma olen võinud näha kedagi hukkuvat riiete puudusel või vaest ilma katteta?
20Ki te mea kihai tona hope i whakapai ki ahau, a kihai ia i mahana i nga huruhuru o taku kahui:
20Eks ta niuded õnnistanud mind ja eks ta saanud mu lambaniidust sooja?
21Ki te mea i ara toku ringa hei pehi i te pani, i toku kitenga he awina tera moku kei te kuwaha;
21Kui ma olen tõstnud käe vaeslapse vastu, kuna ma väravas nägin enesele abi,
22Na kia marere atu toku pokohiwi i roto i te peke, kia whati te takakau o toku ringa.
22siis langegu mu õlg liigesest välja ja murdugu mu käsivars õlavarreluust saadik!
23Ko te whiu hoki a te Atua taku i wehi ai; kihai hoki i taea e ahau te aha i tona nui.
23Sest mul oli hirm Jumalalt tuleva karistuse ees, ja tema ülevõimu vastu ei oleks ma suutnud püsida.
24¶ Ki te mea i u toku whakaaro ki te koura, a i mea ahau ki te koura parakore, Ko koe taku e whakawhirinaki atu ai;
24Kas ma panin oma lootuse kullale või ütlesin ma kalleimale kullale: 'Ma usaldan sind!'?
25Ki te mea i koa ahau ki te maha o oku rawa, a ki te nui o ta toku ringa i whiwhi ai;
25Kas ma rõõmustasin, et mu varandus oli suur või et mu käsi saavutas väga palju?
26Ki te mea i kite ahau i te ra e whiti ana, i te marama ranei e haere ana i tona tiahotanga;
26Kui ma oleksin vaadanud päikest, kuidas see paistab, või kuud, mis nii suurepäraselt rändab,
27A ka kumea pukutia atu toku ngakau, ka kihia toku ringa e toku mangai:
27kui mu süda seejuures oleks lasknud ennast salaja petta, nõnda et oleksin saatnud neile käesuudlusi,
28Na he kino tenei hei whiunga ma nga kaiwhakawa: he teka hoki naku ki te Atua i runga.
28siis oleks seegi olnud kohut väärt süü, sest ma oleksin siis ju salanud Jumala, kes on ülal.
29Ki te mea i koa ahau ki te whakangaromanga o te tangata i kino ki ahau, i whakaara ake ranei i ahau i te panga o te he ki a ia;
29Kas ma olen rõõmustanud oma vihamehe hukkumise pärast või hõisanud, kui teda tabas õnnetus?
30Ae, kihai ahau i tuku i toku mangai kia hara, kihai i whai kia kanga tona wairua;
30Ei ole ma lubanud oma suud pattu teha, et oleksin sajatades nõudnud tema hinge.
31Ki te mea kahore nga tangata o toku teneti i mea, Tena koa te tangata kihai nei i makona i tona kikokiko?
31Eks ole inimesed mu telgis öelnud: 'Kes ei oleks temalt liha küllalt saanud?'
32Kihai te manene i moe i waho; i whakatuwheratia ano e ahau oku tatau ki te tangata haere;
32Võõras ei ole pidanud ööbima tänaval, ma avasin teekäijale oma ukse.
33¶ Ki te mea i pera ahau me Arama, i hipoki i oku he, i huna i toku kino ki roto ki toku uma;
33Kas ma oleksin nagu Aadam varjanud oma üleastumisi, oma süütegu põue peites,
34I wehi hoki ahau i te huihui nui, i mataku ki te whakahawea a nga hapu, a whakarongo kau ana, kihai hoki i puta ki waho
34sellepärast et pidin kartma suurt rahvahulka ja et mind hirmutas suguvõsa põlgus, nõnda et oleksin pidanud vaikima, ilma uksestki välja minemata?
35Aue, me i whakarongo mai tetahi ki ahau! Nana, tenei taku tohu, ma te Kaha Rawa e whakahoki mai he kupu ki ahau; me i ahau noa te pukapuka i tuhituhia e toku hoariri!
35Oh, et mul oleks keegi, kes mind kuuleks! Siin on mu nimemärk - Kõigevägevam kostku mulle! Oleks mul ometi vastase kirjutatud süüdistuskiri!
36Ina, kua amohia e ahau i runga i toku pokohiwi; kua herea e ahau hei karauna moku.
36Tõesti, ma tõstaksin selle õlale, paneksin selle enesele krooniks.
37Kua whakaaturia e ahau ki a ia te maha o oku hikoinga; rite tonu ki ta te rangatira taku whakatata atu ki a ia.
37Ma teeksin temale teatavaks kõik oma sammud, astuksin tema ette nagu vürst.
38Ki te tangi taku oneone, he whakahe ki ahau, ki te uru ano ona moa ki te aue,
38Kui mu põld mu vastu kisendab ja selle vaod üheskoos nutavad,
39Ki te mea i kainga e ahau ona hua, he mea kihai i utua, a naku ranei ona ariki i mate ai,
39et ma olen söönud ta saaki ilma tasuta ja olen pannud ta õiged omanikud hingeldama,
40Na, kia riro pu te witi i te tataramoa, te parei i te taru kino. Heoi ano nga korero a Hopa.
40siis kasvatagu ta nisu asemel kibuvitsu ja odra asemel umbrohtu.' Iiobi sõnad on lõppenud.