¹¶ I korero ano a Erihu, i mea,

¹Ja Eliihu jätkas ning ütles:

²Ki tou whakaaro he tika tenei mau, e mea ana ranei koe, Nui atu toku tika i to te Atua?

²'Seda sa pead siis õigeks, nimetad oma õiguseks Jumala ees,

³I mea ai koe, He aha te rawa ki a koe? a, He aha te painga ki ahau, hira ake i te painga me i hara ahau?

³et sa küsid: 'Mis kasu mul on, mis abi on mul sellest, et ma pattu ei tee?'

⁴Maku e whakahoki he kupu ki a koe, ki a koutou ko ou hoa.

⁴Ma annan sõnadega vastuse sulle ja koos sinuga su sõpradele.

⁵Kia matatau atu tau titiro ki nga rangi; matakitakina atu hoki nga kapua e tiketike ake na i a koe.

⁵Tõsta oma pilk taeva poole ja vaata, pane tähele pilvi, mis on sinust kõrgemal!

⁶Mehemea kua hara koe, ka ahatia ia e tau mahi? A ki te whakanuia au mahi tutu, e aha ana ranei koe ki a ia?

⁶Kui sina pattu teed, mida sa sellega temale võiksid teha? Ja kui sinu üleastumisi on palju, mida sa nendega tema vastu võiksid korda saata?

⁷Ki te mea he tika tou, ko te aha e hoatu ana e koe ki a ia? Ko te aha ranei a tou ringa e riro ana i a ia?

⁷Kui sa oled õige, mida sa temale võiksid anda? Või mida olekski tal võtta sinu käest?

⁸Ka mamae pea tetahi tangata pena i a koe na i tou kino; ka whai painga pea ki tetahi tama a te tangata tou tika.

⁸Su ülekohus mõjutab vaid sinusugust meest ja su õiglus inimlast.

⁹¶ He maha no nga tukinotanga i tangi ai ratou; na te ringaringa o te hunga nui i aue ai ratou kia awhinatia.

⁹Nad kisendavad küll paljude rõhujate pärast, hüüavad appi vägevate käsivarre vastu,

¹⁰Kahore ia tetahi e mea ana, Kei hea toku Kaihanga, te Atua, e homai nei i nga waiata i te po?

¹⁰aga ükski ei küsi: 'Kus on Jumal, mu Looja, kes öösiti põhjustab kiituslaule,

¹¹E nui atu nei tana whakaako ki a tatou i tana ki nga kararehe o te whenua, nana hoki i nui ai o tatou mahara i o nga manu o te rangi?

¹¹kes õpetab meid rohkem kui loomi maa peal ja teeb meid taeva lindudest targemaks?'

¹²Karanga ana ratou i reira, heoi kahore he kupu e whakahokia mai, he mea na te whakapehapeha o te hunga kino.

¹²Seal nad siis kisendavad, aga tema ei vasta kurjade kõrkuse pärast.

¹³He pono e kore te tekateka noa e whakarangona mai e te Atua, e kore ano hoki e tirohia mai e te Kaha Rawa.

¹³Tõesti asjata, Jumal ei kuule seda ja Kõigevägevam ei vaata sinna.

¹⁴¶ Ka iti rawa iho ki te mea koe, kahore koe e kite i a ia, kei tona aroaro te whakarite whakawa; na ka tatari koe ki a ia!

¹⁴Kuigi sa ütled, et sa teda ei näe, on asi tema ees, seepärast oota teda!

¹⁵Na, kihai nei ia i tae mai i runga i tona riri, kihai ano hoki i aro nui mai ki te whakamanamana;

¹⁵Aga nüüd, kui ta viha ei karista ja ta ei tahagi nii väga teada ülemeelikusest,

¹⁶Koia i puaki ai te mangai o Hopa, he mea horihori kau nei; kahore he matauranga o nga kupu e whakamahatia nei e ia.

¹⁶ajab Iiob asjata oma suu pärani ja teeb mõistmatusest palju sõnu.'