¹¶ Kua korerotia e ahau enei mea ki a koutou, kei he koutou.

¹Seda ma olen rääkinud teile, et te ei komistaks.

²Ka peia atu koutou i roto i nga whare karakia; a meake puta te wa e mea ai te kaiwhakamate i a koutou, he mahi pai tana ki te Atua.

²Nad heidavad teid kogudusest välja. Jah, tuleb tund, mil igaüks, kes teid tapab, arvab end Jumalale teenet osutavat.

³Na e meatia enei mea, no te mea kahore ratou i mohio ki te Matua, kahore hoki ki ahau.

³Ja seda nad teevad, sest nad ei ole ära tundnud ei Isa ega mind.

⁴Otiia kua korerotia enei mea e ahau ki a koutou, mo te puta rawa mai o taua wa, ka mahara koutou ki aua mea, he mea korero naku ki a koutou. Na kihai enei mea i korerotia e ahau ki a koutou i te timatanga, no te mea e noho ana ahau i a koutou.

⁴Kuid seda olen ma teile rääkinud, et kui see tund tuleb, siis tuleks teile meelde, et mina olen seda teile öelnud. Seda ma ei ole öelnud teile kohe alguses, sest ma olin koos teiega.

⁵Na e haere ana tenei ahau ki toku kaitono mai; a kahore tetahi o koutou i ui mai ki ahau, Ko hea koe?

⁵Aga nüüd ma lähen tema juurde, kes minu on saatnud, ja keegi teist ei küsi minult: 'Kuhu sa lähed?'

⁶Otira i taku korerotanga i enei mea ki a koutou, ka ki o koutou ngakau i te pouri.

⁶Kuid et ma seda teile olen rääkinud, siis on kurbus täitnud teie südame.

⁷¶ He pono ia taku korero ki a koutou; Nui atu te pai mo koutou ki te haere ahau: ki te kahore hoki ahau e haere, e kore te Kaiwhakamarie e tae mai ki a koutou; a ki te haere ahau, maku ia e tono mai ki a koutou.

⁷Kuid ma ütlen teile tõtt: teile on parem, et ma lahkun, sest kui ma ei lahkuks, ei tuleks Lohutaja teie juurde, aga kui ma ära lähen, siis ma saadan tema teie juurde.

⁸Na ka tae mai ia, mana e whakaatu ki te ao te hara, te tika, me te whakawa:

⁸Ja kui ta tuleb, siis ta toob maailmale selguse patu kohta ja õiguse kohta ja kohtu kohta:

⁹Te hara, mo ratou kahore e whakapono ki ahau;

⁹patu kohta, et nad ei usu minusse;

¹⁰Te tika, no te mea e haere ana ahau ki toku Matua, a heoi ano to koutou kitenga i ahau;

¹⁰õiguse kohta, et ma lähen Isa juurde ja teie ei näe mind enam;

¹¹Te whakawa, no te mea kua whakatikaia te whakawa mo te rangatira o tenei ao.

¹¹kohtu kohta, et selle maailma vürst on süüdi mõistetud.

¹²He maha atu ano nga mea hei korero maku ki a koutou, otira e kore e taea e koutou te mau aianei.

¹²Mul on teile veel palju öelda, aga teie ei suuda seda praegu taluda.

¹³Otira kia tae mai ia, te Wairua o te pono, mana koutou e arahi ki te pono katoa: ehara hoki tana i te korero nana ake; engari ka korerotia e ia nga mea e rongo ai ia: mana hoki e whakakite ki a koutou nga mea e puta mai ana.

¹³Aga kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse, sest tema ei räägi iseenesest, vaid ta räägib, mida kuuleb, ja ta kuulutab teile tulevasi asju.

¹⁴Ka whakakororiatia ahau e ia: ka tango hoki ia i aku mea, a ka whakaaturia ki a koutou.

¹⁴Tema kirgastab mind, sest ta võtab minu omast ja kuulutab teile.

¹⁵Ko nga mea katoa a te Matua, naku: koia ahau i mea ai, ka tangohia e ia aku mea, a ka whakaaturia ki a koutou.

¹⁵Kõik, mis on Isal, on minu päralt, seepärast ma ütlesin, et ta võtab minu omast ja kuulutab teile.

¹⁶¶ Taro ake, a e kore koutou e kite ano i ahau: a taro ake ano, ka kite koutou i ahau, no te mea ka haere ahau ki te Matua.

¹⁶Veel pisut aega, ja te ei näe mind enam, ja taas pisut aega, ja te näete mind jälle.'

¹⁷Na ka mea etahi o ana akonga tetahi ki tetahi, He aha tenei e mea nei ia ki a tatou, Taro ake, a e kore koutou e kite i ahau: a taro ake ano, ka kite koutou i ahau: me tenei, No te mea e haere ana ahau ki te Matua?

¹⁷Siis mõned ta jüngrid ütlesid üksteisele: 'Mis see on, mida ta meile ütleb: 'Veel pisut aega, ja te ei näe mind enam, ja taas pisut aega, ja te näete mind jälle!' ning 'Ma lähen Isa juurde!'?'

¹⁸Na ka mea ratou, he aha tenei e mea nei ia, Taro ake? e kore tatou e matau ki tana e mea nei.

¹⁸Nad ütlesid siis: 'Mis see on, mida ta ütleb: 'Veel pisut aega'? Me ei tea, mida ta räägib.'

¹⁹A i mohio a Ihu e hiahia ana ratou ki te ui ki a ia, ka mea ki a ratou, E rapu ana koutou ki a koutou ano ki taku i mea ra, Taro ake a e kore koutou e kite i ahau: a, taro ake ano ka kite koutou i ahau?

¹⁹Jeesus märkas, et nad tahtsid temalt midagi küsida, ja ütles neile: 'Te arutate omavahel seda, et ma ütlesin: 'Veel pisut aega, ja te ei näe mind, ja taas pisut aega, ja te näete mind jälle.'

²⁰He pono, he pono taku e mea nei ki a koutou, Ka tangi koutou, ka aue, ko te ao ia ka hari: e pouri ano koutou, otira ka meinga to koutou pouri hei hari.

²⁰Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, teie nutate ja kaeblete, aga maailm on rõõmus. Teid kurvastatakse, kuid teie kurbus muutub rõõmuks.

²¹I te mea ka whakamamae te wahine, ka pouri, no te mea ka tae tona wa: ka whanau tana tamaiti, heoi ano mahara ki te mamae, i te hari hoki, no te mea ka whanau he tangata ki te ao.

²¹Kui naine toob last ilmale, siis ta on murelik, sest tema tund on kätte jõudnud. Aga kui ta lapse on sünnitanud, ei tuleta ta enam oma vaeva meelde rõõmu pärast, et inimene on sündinud maailma.

²²Na, tenei koutou te pouri nei: e kite ano ia ahau i a koutou, a ka hari o koutou ngakau, e kore hoki e tangohia i a koutou to koutou hari e tetahi.

²²Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära.

²³¶ Na a taua ra e kore koutou e ui ki tetahi mea i ahau. He pono, he pono taku e mea nei ki a koutou, Ko a koutou e inoi ai ki te Matua i runga i toku ingoa, e hoatu e ia ki a koutou.

²³Ja sel päeval ei küsi te minult enam midagi. Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes palute Isalt, seda ta annab teile minu nimel.

²⁴Kahore ano i inoia noatia e koutou tetahi mea i runga i toku ingoa: inoia, a ka whiwhi koutou, kia tino nui ai to koutou koa.

²⁴Tänini ei ole te midagi palunud minu nimel. Paluge, ja te saate, et teie rõõm oleks täielik!

²⁵He mea whakarite taku korero i enei mea ki a koutou: otiia meake puta te wa e kore ai ahau e korero kupu whakarite ki a koutou, engari ka marama tonu taku korero ki a koutou mo te Matua.

²⁵Seda ma olen rääkinud teile võrdumites. Tuleb tund, mil ma ei räägi teile enam võrdumites, vaid kuulutan teile Isast avalikult.

²⁶A taua ra ka inoi koutou i runga i toku ingoa; a e kore ahau e mea ki a koutou, e inoi ahau ki te Matua mo koutou:

²⁶Sel päeval te palute minu nimel. Ja ma ei ütle teile, et mina palun Isa teie eest,

²⁷E aroha ana hoki te Matua ake ano ki a koutou, mo koutou i aroha ki ahau, i whakapono hoki i haere mai ahau i te Matua.

²⁷sest Isa ise armastab teid, kuna teie olete armastanud mind ja uskunud, et mina olen tulnud Jumala juurest.

²⁸¶ I haere mai ahau i te Matua, a kua tae mai nei ki te ao: ka mahue ano i ahau te ao, a ka haere ki te Matua.

²⁸Ma olen pärit Isa juurest ja tulnud maailma, taas ma jätan maailma ja lähen Isa juurde.'

²⁹Ka mea ana akonga ki a ia, Na kua marama tau korero, ehara tau korero i te kupu whakarite.

²⁹Ta jüngrid ütlesid: 'Vaata, nüüd sa räägid täie selgusega ega räägi võrdumitega.

³⁰Katahi matou ka mohio, tenei koe te mohio nei ki nga mea katoa, e kaore ano e mea ma tetahi e ui ki a koe: na konei matou i whakapono ai i haere mai koe i te Atua.

³⁰Nüüd me teame, et sina tead kõike ega vaja, et keegi sinu käest küsiks. Seetõttu me usume, et sina oled pärit Jumala juurest.'

³¹Ka whakahokia e Ihu ki a ratou, Katahi koutou ka whakapono?

³¹Jeesus vastas neile: 'Kas te nüüd usute?

³²Na meake puta te wa, a kua puta nei ano, e whakamararatia ai koutou ki tona wahi, ki tona wahi, a ka waiho ko ahau anake; otiia he teka ko ahau anake, no te mea kei ahau nei te Matua.

³²Ennäe, tund tuleb ja on juba tulnud, et teid hajutatakse igaüks ise kohta ning te jätate mu üksi. Ja ometi ma ei ole üksi, sest Isa on minuga.

³³Kua korerotia e ahau enei mea ki a koutou, kia whai marietanga ai koutou i roto i ahau. Ko ta koutou i te ao nei, he mamate: otira kia maia; kua taea e ahau te ao.

³³Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud.'