¹¶ Muri iho i enei mea ka whakakite a Ihu i a ia ki nga akonga i te moana o Taipiria; ko tana whakakitenga tenei:

¹Pärast seda ilmus Jeesus jüngritele veel Tibeeriase järve ääres. Aga ta ilmus nõnda:

²E noho tahi ana a Haimona Pita, a Tamati, ko Ririmu nei tona ingoa, a Natanahira o Kana o Kariri, nga tama a Heperi, me tetahi tokorua atu ano o ana akonga.

²Siimon Peetrus ja Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, ja Naatanael, kes oli Galilea Kaanast, ja Sebedeuse pojad ja veel kaks tema jüngritest olid seal koos.

³Ka mea a Haimona Pita ki a ratou, Ka haere ahau ki te hao. Ka mea ratou ki a ia, Ko tatou tahi e haere. Haere ana ratou, eke ana ki runga ki te kaipuke; a i taua po kihai i mau tetahi mea.

³Siimon Peetrus ütles neile: 'Ma lähen kalale.' Nad ütlesid talle: 'Me tuleme sinuga kaasa.' Nad läksid välja ja astusid paati. Ent sellel ööl ei püüdnud nad midagi.

⁴Na ka puao te ata, ko Ihu e tu ana i tatahi: otiia kihai nga akonga i mohio ko Ihu ia.

⁴Aga koidu ajal seisis Jeesus kaldal. Ent jüngrid ei teadnud, et see on Jeesus.

⁵Na ko te meatanga a Ihu ki a ratou, E tama ma, kahore a koutou kai? Ka whakahokia e ratou ki a ia, Kahore.

⁵Jeesus ütles siis neile: 'Lapsed, on teil midagi leivakõrvaseks?' Nad vastasid talle: 'Ei ole.'

⁶Ka mea ia ki a ratou, Maka te kupenga ki te taha matau o te kaipuke a ka mau etahi. Na, i ta ratou makanga atu, kihai i taea te kukume i te tini o nga ika.

⁶Aga tema ütles neile: 'Heitke noot paremale poole paati, siis te leiate!' Nad heitsidki, ja ei jaksanud seda enam tõmmata kalade hulga tõttu.

⁷Katahi ka mea te akonga i arohaina e Ihu ki a Pita, Ko te Ariki. A, no te rongonga o Haimona Pita, ko te Ariki, ka whitikiria tona kakahu, e tu kau ana hoki ia, a rere ana ki te moana.

⁷Nüüd ütles jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: 'See on Issand!' Siimon Peetrus, kuulnud, et see on Issand, võttis kuue ümber, sest ta oli alasti, ja hüppas järve.

⁸Ko era akonga ia i hoe i runga i te poti, kihai hoki i mamao atu i te whenua, me te mea e rua rau whatianga, e kukume ana i te kupenga, i nga ika.

⁸Aga teised jüngrid tulid paadiga - nad ei olnud ju kaldast kaugemal kui umbes kakssada küünart - ja vedasid noota kaladega.

⁹Heoi, no to ratou unga ki uta, ka kite i te kapura waro me nga ika e takoto ana i runga, me tetahi taro.

⁹Kui nad nüüd tulid mäele, nägid nad valmis lõket ja selle peal kala ning leiba.

¹⁰Ka mea a Ihu ki a ratou, Homai etahi o nga ika kua mau na i a koutou.

¹⁰Jeesus ütles neile: 'Tooge neid kalu, mida te praegu püüdsite!'

¹¹Na haere ana a Haimona Pita, a kumea ana e ia te kupenga ki uta, ki tonu i nga ika nunui, kotahi rau e rima tekau ma toru: a, ahakoa tini, kihai i pakaru te kupenga.

¹¹Siimon Peetrus läks üles ja tõmbas mäele nooda täis suuri kalu, arvult sada viiskümmend kolm. Ja noot ei rebenenud, kuigi neid oli nii palju.

¹²Ka mea a Ihu ki a ratou, haere mai kai te kai. heoi kihai tetahi o nga akonga i maia ki te ui ki a ia, Ko wai koe? i mohio hoki ko te Ariki.

¹²Jeesus ütles neile: 'Tulge sööma!' Ükski jüngritest ei julgenud temalt küsida: 'Kes sa oled?', sest nad teadsid, et ta on Issand.

¹³Na ka haere a Ihu, ka mau ki te taro, a hoatu ana e ia ki a ratou, me nga ika.

¹³Jeesus tuli ja võttis leiva ja andis neile, ja samuti kala.

¹⁴Ko te toru tenei o nga putanga o Ihu ki ana akonga, i muri i tona aranga ake i te hunga mate.

¹⁴See oli Jeesusel juba kolmas kord jüngritele ilmuda pärast surnuist ülestõusmist.

¹⁵¶ A ka mutu ta ratou kai, ka mea a Ihu ki a Haimona Pita, E Haimona, tama a Hona, rahi atu ranei tou aroha ki ahau i to enei? Ka mea tera ki a ia, Ae, e te Ariki; e mohio ana koe e aroha ana ahau ki a koe. Ka mea ia ki a ia, Whangainga aku reme.

¹⁵Kui nad nüüd olid einet võtnud, ütles Jeesus Siimon Peetrusele: 'Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind rohkem kui need?' Peetrus ütles talle: 'Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas.' Jeesus ütles talle: 'Sööda mu tallesid!'

¹⁶Ka mea ano ia ki a ia, ko te rua o nga meatanga, E Haimona, tama a Hona, e aroha ana koe ki ahau? Ka mea tera ki a ia, Ae, e te Ariki; e mohio ana koe e aroha ana ahau ki a koe. Ka mea ia ki a ia, Heparatia aku hipi.

¹⁶Tema ütles talle veel teist korda: 'Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind?' Ta vastas talle: 'Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas.' Jeesus ütles talle: 'Hoia mu lambaid kui karjane!'

¹⁷Ka mea ia ki a ia, ko te toru o nga meatanga, E Haimona, tama a Hona, e aroha ana koe ki ahau? Ka pouri a Pita no te mea ka toru rawa ana meatanga ki a ia, E aroha ana koe ki ahau? Ka mea ano ki a ia, E te Ariki, e mohio ana koe ki nga mea katoa; e mohio ana koe e aroha ana ahau ki a koe. Ka mea a Ihu ki a ia, Whangainga aku hipi.

¹⁷Tema ütles talle kolmandat korda: 'Siimon, Johannese poeg, kas ma olen sulle armas?' Peetrus jäi kurvaks, et Jeesus küsis temalt kolmandat korda: 'Kas ma olen sulle armas?' Ja ta ütles temale: 'Issand, sina tead kõik, sina tead, et sa oled mulle armas.' Jeesus ütles talle: 'Sööda mu lambaid!

¹⁸He pono, he pono taku e mea nei ki a koe, I tou tamarikitanga, i whitiki koe i a koe, i haere ki tau wahi i pai ai: ka koroheketia koe, ka whakamarokia e koe ou ringa, he tangata ke hoki mana koe e whitiki, e kawe ki te wahi e kore ai koe e pai.

¹⁸Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kui sa olid noor, vöötasid sa end ise ning läksid, kuhu sa tahtsid, aga kui sa vanaks saad, siis sa sirutad oma käed välja ja keegi teine vöötab sind ning viib sind, kuhu sa ei taha.'

¹⁹I korerotia tenei e ia, hei tohu mo te mate e whakakororia ai ia i te Atua. A ka puaki tenei kupu ana, ka mea ia ki a ia, Haere mai i muri i ahau.

¹⁹Aga seda ta ütles vihjates, missuguse surmaga Peetrus pidi Jumalat austama. Aga kui Jeesus seda oli öelnud, ütles ta talle: 'Järgne mulle!'

²⁰¶ No te tahuritanga o Pita, ka kite i te akonga i aroha ai a Ihu e aru ana; ko tera hoki i whakawhirinaki ra ki tonu uma i te hapa, i mea ra, E te Ariki, ko wai te kaituku mou?

²⁰Peetrus pöördus ja nägi kaasa tulemas jüngrit, keda Jeesus armastas, kes ka õhtusöömaajal oli nõjatunud tema rinnale ja küsinud: 'Issand, kes on su äraandja?'

²¹A, i te kitenga o Pita i a ia, ka mea ki a Ihu, E te Ariki, e aha ra tenei?

²¹Teda nähes ütles Peetrus nüüd Jeesusele: 'Issand, aga kuidas on temaga?'

²²Ka mea a Ihu ki a ia, Ki te pai ahau kia noho tonu ia kia tae mai ra ano ahau, hei aha mau? haere mai koe i muri i ahau.

²²Jeesus ütles talle: 'Kui ma tahan, et ta jääb minu tulekuni - mis see sinusse puutub? Sina järgne mulle!'

²³Heoi ka puta atu tenei kupu ki nga hoa, e kore taua akonga e mate: otiia kihai a Ihu i mea ki a ia, E kore ia e mate; engari, Ki te pai ahau kia noho tonu ia kia tae mai ra ano ahau, hei aha mau?

²³Siis levis kuuldus vendade seas, et too jünger ei surevatki. Aga Jeesus ei olnud öelnud talle, et ta ei sure, vaid: 'Kui ma tahan, et ta jääb minu tulekuni - mis see sinusse puutub?'

²⁴Ko taua akonga tenei e whakaatu nei i enei mea, ko te kaituhituhi hoki ia i enei mea: e mohio ana ano matou e tika ana tana whakaatu.

²⁴Tema on see jünger, kes tunnistab neist asjust ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige.

²⁵Na tera atu ano tona tini o nga mea i mea ai a Ihu me i tuhia katoatia, e mea ana ahau, e kore pea te ao nei e whai takotoranga mo nga pukapuka e tuhia. Amine.

²⁵On veel palju muudki, mida Jeesus tegi. Kui need kõik ükshaaval üles kirjutataks, siis, ma arvan, ei suudaks kogu maailmgi mahutada raamatuid, mis tuleks kirjutada.