¹¶ I muri i enei mea ka haereere a Ihu i Kariri: kahore hoki ia i pai ki te haereere i Huria, e rapu ana hoki nga Hurai kia whakamatea ia.

¹Pärast seda käis Jeesus mööda Galileamaad, sest ta ei tahtnud rännata Juudamaal, kuna juudid otsisid võimalust teda tappa.

²Na kua tata te hakari a nga Hurai, te hakari whare wharau.

²Aga juutide lehtmajadepüha oli lähedal.

³Na ka mea ona teina ki a ia, Haere atu i konei, anga atu ki Huria, kia kite ai hoki au akonga i au mahi e mahi nei koe.

³Siis Jeesuse vennad ütlesid talle: 'Lahku siit ja mine Juudamaale, et ka sinu jüngrid näeksid su tegusid, mida sa teed,

⁴E kore hoki tetahi tangata e mea huna i tetahi mea, ki te whai ia kia ara tona ingoa. Ki te mea koe i enei mea, kia kite te ao i a koe.

⁴sest keegi ei tee midagi salajas, kui ta ise tahab olla üldsusele tuntud. Kui sa teed selliseid asju, siis avalda ennast maailmale!'

⁵Ko ona teina tonu hoki kihai i whakapono ki a ia.

⁵Isegi Jeesuse vennad ei uskunud temasse.

⁶Na ka mea a Ihu ki a ratou, Kahore ano kia taea noatia toku taima: ko to koutou taima ia kei nga wa katoa.

⁶Siis ütles Jeesus neile: 'Minu aeg ei ole veel käes, aga teil on alati paras aeg.

⁷E kore e ahei kia kino te ao ki a koutou; engari ka kino ki ahau, no te mea e whakaaturia ana e ahau te kino o ana mahi.

⁷Maailm ei saa teid vihata, mind see aga vihkab, sest mina tunnistan selle kohta, et selle teod on kurjad.

⁸Haere koutou ki tenei hakari: e kore ahau e haere wawe ki tenei hakari; kahore hoki toku taima kia ata rite noa.

⁸Teie minge üles pühiks, mina ei lähe üles neiks pühiks, sest minu aeg ei ole veel täis saanud.'

⁹A ka mutu tenei korero ana ki a ratou, ka noho tonu ia ki Kariri.

⁹Ta ütles seda neile ja jäi Galileasse.

¹⁰A, no ka riro ona teina ki te hakari, ka haere ano hoki ia, ehara i te mea whakakite nui, engari i tu a huna.

¹⁰Aga kui Jeesuse vennad olid pühiks üles läinud, läks temagi, aga ta ei läinud avalikult, vaid otsekui salaja.

¹¹Heoi i rapu nga Hurai i a ia i te hakari, i mea, Kei hea ia?

¹¹Siis juudid otsisid Jeesust pühadeks kogunenute hulgast ja küsisid: 'Kus ta on?'

¹²He nui hoki te korero komuhumuhu mona i roto i te mano: ko etahi i mea, He tangata pai ia: ko etahi i mea, Kahore, engari e whakapohehe ana ia i te iwi.

¹²Ja rahvahulgas sosistati rohkesti tema kohta, ühed ütlesid, et ta on hea, teised, et ei ole, vaid ta eksitab rahvast.

¹³Heoi kihai i rahi te korero a tetahi tangata mona, he wehi ki nga Hurai.

¹³Ometi ei rääkinud keegi temast avalikult, sest kõik kartsid juute.

¹⁴¶ Na, i waenganui o te hakari, ka haere a Ihu ki roto ki te temepara whakaako ai.

¹⁴Alles pühade keskpaiku läks Jeesus üles pühakotta ja õpetas.

¹⁵A ka miharo nga Hurai, ka mea, na te aha i hua ai te mohio o tenei tangata, ehara nei hoki ia i te mea whakaako?

¹⁵Juudid panid seda imeks ja ütlesid: 'Kuidas see tunneb Kirja ilma õppimata?'

¹⁶Ka whakahoki a Ihu ki a ratou, ka mea, Ehara i te mea naku ake taku e whakaako nei, engari na toku kaitono mai.

¹⁶Siis Jeesus vastas neile: 'Minu õpetus ei ole minu, vaid tema oma, kes minu on saatnud.

¹⁷Ki te pai tetahi tangata ki te mea i tana e pai ai, e matau ia ki te whakaakoranga, na te Atua ranei, he korero naku ake ranei.

¹⁷Kui keegi tahab teha tema tahtmist, küll ta tunneb õpetusest ära, kas see on Jumalast või räägin ma iseenesest.

¹⁸Ko te tangata nana ake tana korero, e whai ana ia i tona ake kororia: tena ki te whai tetahi i te kororia o tona kaitono, e pono ana ia, a kahore ona he.

¹⁸Iseenese mõtete esitaja taotleb tunnustust iseendale, aga kes taotleb tunnustust sellele, kes ta on saatnud, see on tõene ning temas ei ole valet.

¹⁹He teka ianei na Mohi te ture i hoatu ki a koutou, a kahore e whakaritea te ture e tetahi o koutou? He aha koutou ka whai nei kia whakamatea ahau?

¹⁹Kas Mooses ei andnud teile Seadust? Aga keegi teist ei tee Seaduse järgi. Miks te otsite võimalust mind tappa?'

²⁰Na ka whakahoki te mano ka mea, He rewera tou: ko wai te whai ana kia whakamatea koe?

²⁰Rahvahulk vastas: 'Sinus on kuri vaim. Kes otsib võimalust sind tappa?'

²¹Ka whakahoki a Ihu, ka mea ki a ratou, Kotahi aku mahi i mahi ai, a e miharotia ana e koutou katoa.

²¹Jeesus kostis: 'Ma tegin ühe teo, ja te kõik panete imeks.

²²I homai e Mohi te kotinga ki a koutou; ehara ano ia i te mea na Mohi ake, engari na nga tupuna; e kokoti ana hoki koutou i te tangata i te hapati.

²²Eks ole: Mooses on andnud teile ümberlõikamise - kuigi see ei ole pärit Mooseselt, vaid esiisadelt - ja te lõikate inimese ümber ka hingamispäeval.

²³Ki te kotia te tangata i te hapati, kei takahia te ture a Mohi; e riri ana oti koutou ki ahau, moku i whakaora rawa i te tangata i te hapati?

²³Kui inimese peab ümber lõikama hingamispäeval, et Moosese Seadus ei jääks täitmata, miks te siis minu peale tigedad olete, et ma olen kogu inimese terveks teinud hingamispäeval?

²⁴Kaua e waiho te whakawa i runga i ta te kanohi, engari kia tika ta koutou whakawa.

²⁴Ärge tehke kohtuotsust näo järgi, vaid tehke õiglane otsus!'

²⁵Me i reira ka mea etahi o nga tangata o Hiruharama, Ehara oti tenei i a ia e whaia nei e ratou kia whakamatea?

²⁵Siis mõned jeruusalemlastest ütlesid: 'Eks ta ole seesama, kelle tapmiseks nad otsivad võimalust?

²⁶Na, maia tonu tana korero, a kahore a ratou kupu ki a ia. E tino matau ana ranei nga rangatira, ko te Karaiti pu tenei?

²⁶Ja ennäe, ta räägib avalikult, ja talle ei öelda midagi! Kas ehk ülemad on tõesti ära tundnud, et tema ongi Messias?

²⁷Otiia e matau ana tatou ki te wahi i puta mai ai tenei: tena ka tae mai a te Karaiti, kahore he tangata e matau ki te wahi e puta mai ai ia.

²⁷Kuid me teame teda, kust ta on pärit, aga kui tuleb Messias, siis ei tea keegi, kust ta on.'

²⁸Na ka karanga a Ihu i te temepara i a ia e whakaako ana, ka mea, E matau ana koutou ki ahau, e matau ana ano ki te wahi i haere mai ai ahau: ehara i ahau ake taku haere mai; engari e pono ana te kaitono mai i ahau; kahore nei koutou i matau ki a ia.

²⁸Siis hüüdis Jeesus pühakojas õpetades valjusti: 'Jah, mind te teate ja teate ka, kust ma olen. Ent mina ei ole tulnud iseenesest, vaid tõeline on tema, kes minu on saatnud ja keda teie ei tunne.

²⁹E matau ana ahau ki a ia; i puta mai hoki ahau i a ia, nana ano ahau i tono mai.

²⁹Mina tunnen teda, sest ma olen tulnud tema juurest ja tema on minu läkitanud.'

³⁰A i whai ratou kia hopukia ia: otiia kihai i pa te ringa o tetahi ki a ia, kahore hoki tona haora i taka noa.

³⁰Nüüd nad otsisid võimalust teda vahistada, ometi ei pannud keegi kätt ta külge, sest tema tund ei olnud veel tulnud.

³¹A he tokomaha o te mano i whakapono ki a ia, i mea, ka tae mai a te Karaiti, tera ranei e maha atu ana merekara e mea ai i a tenei e mea nei?

³¹Aga rahvahulgast uskusid temasse paljud, ja need ütlesid: 'Kui Messias tuleb, kas ta teeb rohkem tunnustähti, kui tema on teinud?'

³²I rongo nga Parihi i te mano e korerorero ana i enei mea mona; na ka tonoa mai e nga Parihi ratou ko nga tohunga nui he katipa ki te hopu i a ia.

³²Kui variserid kuulsid rahvahulka omavahel nõnda tema üle sosistamas, läkitasid nemad ja ülempreestrid sulaseid teda vahistama.

³³Na ka mea a Ihu ki a ratou, He iti noa ake te wahi e noho ai ahau ki a koutou, katahi ahau ka haere ki toku kaitono mai.

³³Siis ütles Jeesus: 'Ma olen teie seas veel ainult pisut aega ning siis ma lähen selle juurde, kes minu on saatnud.

³⁴Tera koutou e rapu i ahau, heoi e kore koutou e kite: e kore hoki koutou e ahei te haere ake ki te wahi e noho ai ahau.

³⁴Te otsite mind, ent ei leia, ja kus mina olen, sinna ei saa teie tulla.'

³⁵Na ka mea nga Hurai ki a ratou ano, E haere oti te tangata nei ki hea, e kore ai e kitea e tatou? e haere oti ia ki nga manene i roto i nga Kariki, ako ai i nga Kariki?

³⁵Siis juudid ütlesid üksteisele: 'Kuhu ta kavatseb minna, nii et me teda ei leia? Ega ta ometi lähe nende juurde, kes elavad kreeklaste seas, ja hakka õpetama kreeklasi?

³⁶He ki aha tenei e ki nei ia, Tera koutou e rapu i ahau, a e kore e kite: e kore hoki koutou e ahei te haere ake ki te wahi e noho ai ahau?

³⁶Mida tähendab see sõna, mis ta ütles: Te otsite mind, ent ei leia, ja kus mina olen, sinna ei saa teie tulla?'

³⁷¶ I te ra whakamutunga, i te ra nui o te hakari, ka tu a Ihu, ka karanga, ka mea, Ki te matewai tetahi, haere mai ia ki ahau, kia inu.

³⁷Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: 'Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!

³⁸Ki te whakapono tetahi ki ahau, ka rite ki ta te karaipiture, ka rere mai nga wai ora i roto i tona kopu.

³⁸Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.'

³⁹I korerotia tenei e ia mo te Wairua, meake nei riro i te hunga e whakapono ana ki a ia; kahore ano hoki te Wairua Tapu kia homai noa; no te mea kiano a Ihu i whakakororiatia noatia.

³⁹Aga seda ta ütles Vaimu kohta, kelle pidid saama temasse uskujad; sest veel ei olnud Vaimu, kuna Jeesus ei olnud veel kirgastatud.

⁴⁰Ko etahi o te mano i to ratou rongonga i tenei kupu, i mea, he pono ko te Poropiti tenei.

⁴⁰Siis ütlesid mõned rahva seast, kes seda kõnet kuulsid: 'Tema on tõesti prohvet.'

⁴¹Ka mea etahi, Ko te Karaiti tenei. Ko etahi i mea, E puta mai ranei a te Karaiti i Kariri?

⁴¹Teised ütlesid: 'Tema on Messias.' Aga paljud ütlesid: 'Ega siis Messias tule Galileast?

⁴²Kahore koia te karaipiture i mea, E puta mai a te Karaiti i te uri o Rawiri, i Peterehema, i te kainga i noho ai a Rawiri?

⁴²Eks Kiri ütle, et Messias tuleb Taaveti järglaste seast ja Petlemma külast, kust oli Taavet.'

⁴³Na ka waiho ia hei take wehewehenga ma te mano.

⁴³Siis tekkis rahva hulgas lahkmeel Jeesuse pärast.

⁴⁴Ko etahi o ratou i mea kia hopukia ia: otira kihai i pa nga ringa o tetahi ki a ia.

⁴⁴Mõned neist tahtsid teda vahistada, kuid ükski ei pannud kätt tema külge.

⁴⁵¶ Na ko te taenga atu o nga katipa ki nga tohunga nui ratou ko nga Parihi; ka mea atu enei ki a ratou, he aha ia te kawea mai ai e koutou.

⁴⁵Templisulased läksid nüüd ülempreestrite ja variseride juurde tagasi, ja nood küsisid neilt: 'Miks te ei toonud teda?'

⁴⁶Ka whakahokia e nga katipa, Kahore rawa he tangata i rite ana korero ki a tenei.

⁴⁶Templisulased vastasid: 'Ükski inimene ei ole veel kunagi nõnda rääkinud nagu see inimene.'

⁴⁷Na ka whakahokia ta ratou e nga Parihi, Kua tinihangatia ano hoki koutou?

⁴⁷Siis variserid vastasid neile: 'Kas teiegi olete lasknud ennast eksitada?

⁴⁸Kua whakapono koia tetahi o nga rangatira, o nga Parihi ranei ki a ia?

⁴⁸Kas üksainuski ülemaist või variseridest on temasse uskunud?

⁴⁹Ko tenei hunga ia e kore nei e matau ki te ture, ka oti ratou te kanga.

⁴⁹Kuid see rahvahulk, kes ei tunne Seadust, on neetud!'

⁵⁰Ka mea a Nikorima ki a ratou, tera i haere mai ra ki a ia i mua, ko ia hoki tetahi o ratou,

⁵⁰Nikodeemos, kes kord varem oli Jeesuse juures käinud ja oli üks nende seast, ütles neile:

⁵¹Ka whakahengia ranei te tangata e to tatou ture, i te mea kahore ano i whakarongo noa ki a ia, i matau hoki ki tana mahi?

⁵¹'Ega siis meie Seadus mõista inimest süüdi, enne kui teda on üle kuulatud ja teada saadud, mida ta on teinud?'

⁵²Na ka whakahoki ratou, ka mea ki a ia, Ko koe hoki tetahi no Kariri? Tena rapua, ka kite koe, kahore kia ara noa tetahi poropiti i Kariri.

⁵²Nad kostsid talle: 'Kas ka sina oled Galileast? Uuri järele, ja sa näed: Galileast ei tõuse prohvetit!'

⁵³Na hoki ana ratou ki tona whare, ki tona whare.

⁵³[Ja igaüks läks koju.