¹¶ Na ka mea a Ihowa ki a Hohua, Kaua e mataku, kaua e pawera: tangohia ki a koe te hunga hapai patu katoa, a whakatika, haere ki runga, ki Hai: titiro hoki, kua hoatu e ahau ki tou ringa te kingi o Hai, tona iwi, tona pa, me tona whenua:

¹Ja Issand ütles Joosuale: 'Ära karda ja ära kohku! Võta enesega kaasa kõik sõjamehed, asu teele ja mine üles Aisse. Vaata, ma annan su kätte Ai kuninga ja tema rahva, samuti tema linna ja maa.

²A kia rite tau e mea ai ki Hai, ki tona kingi hoki, ki tau i mea ai ki Heriko, ki tona kingi: ko ona taonga ia, me ona kararehe, me tango ma koutou: whakatakotoria he pehipehi mo te pa ki tera pito.

²Talita Aiga ja selle kuningaga, nagu sa talitasid Jeerikoga ja selle kuningaga! Siiski, selle saak ja karjad riisuge endile! Pane varitsejad linna taha!'

³¶ Na ko te whakatikanga o Hohua me te hunga hapai patu katoa ki te whakaeke i Hai: a whiriwhiria ana e Hohua e toru tekau mano o nga tangata, he marohirohi, a tonoa atu ana ratou e ia i te po.

³Ja Joosua asus teele, samuti kõik sõjamehed, et minna üles Aisse. Ja Joosua valis kolmkümmend tuhat meest, vahvat võitlejat, ja saatis need öösel minema.

⁴I whakahau ano ia i a ratou, i mea, Kia mahara, me whakatakoto he pehipehi mo te pa ki tera pito o te pa: kei matara rawa atu i te pa, engari kia tumatohi koutou katoa;

⁴Ja ta andis neile käsu, öeldes: 'Vaadake, teil tuleb varitseda linna tagantpoolt. Ärge minge linnast väga kaugele ja olge kõik valmis!

⁵A maku, ma te hunga katoa hoki i ahau, e whakatata ki te pa: a ka puta mai ratou ki te tu i a matou, ka pera me to mua, na ka rere matou i to ratou aroaro;

⁵Mina ja kogu see rahvas, kes on koos minuga, läheneme linnale; ja kui nad tulevad välja meie vastu nagu eelmisel korral, siis me põgeneme nende eest.

⁶Na ka puta mai ratou ka whai i a matou, a ka manukawhakitia e matou i roto i te pa; tera hoki ratou e mea, E rere ana ratou i o tatou aroaro, pera ano me to mua. A ka rere matou i to ratou aroaro;

⁶Nemad tulevad siis välja meile järele, kuni me oleme viinud nad linnast eemale, sest nad ütlevad: Nad põgenevad meie eest nagu eelmisel korral. Nõnda me põgeneme nende eest,

⁷Hei reira koutou whakatika ai i te pehipehi, a ka tomo i te pa; ma Ihowa hoki, ma to koutou Atua e tuku ki o koutou ringa.

⁷aga teie tõuske varitsuspaigast ja vallutage linn, sest Issand, teie Jumal, annab selle teie kätte.

⁸Na, ka riro te pa i a koutou, tahuna te pa ki te ahi: peratia me ta Ihowa i ki ai. Kia mahara, kua whakaritea atu nei e ahau ki a koutou.

⁸Ja kui te olete linna vallutanud, siis süüdake linn tulega põlema! Tehke Issanda sõna peale! Vaata, ma olen andnud teile käsu.'

⁹Na tonoa ana ratou e Hohua: a haere ana ratou ki te whakatakoto pehipehi, a noho ana i waenganui o Peteere, o Hai, ki te taha ki te hauauru o Hai: ko Hohua ia i moe i waenganui o te iwi i taua po.

⁹Ja Joosua saatis nad minema ja nad läksid varitsuspaika ning asusid Peeteli ja Ai vahele, Aist lääne poole; aga Joosua viibis sel ööl rahva keskel.

¹⁰Na ka maranga wawe a Hohua i te ata, a whakaemia ana e ia te iwi, na haere ana ia me nga kaumatua o Iharaira i mua i te iwi ki Hai.

¹⁰Ja Joosua tõusis hommikul vara ning luges rahva üle. Siis läksid tema ja Iisraeli vanemad rahva ees üles Ai poole.

¹¹A, ko te iwi katoa tae noa ki te hunga hapai patu i a ia, i haere, i whakatata, a ka tae ki mua o te pa, a noho rawa atu ki te taha ki te raki o Hai: na he wharua i waenganui o ratou, o Hai.

¹¹Ja kõik sõjamehed, kes olid koos temaga, läksid üles, lähenesid ning jõudsid linna ette; nad lõid leeri üles Aist põhja poole, nende ja Ai vahel oli org.

¹²Na ka tango ia i etahi tangata tata tonu ki te rima mano, a whakanohoia ana e ia hei pehipehi ki waenganui o Peteere, o Hai, ki te taha ki te hauauru o te pa.

¹²Siis ta võttis ligi viis tuhat meest ning pani need varitsema Peeteli ja Ai vahele, linnast lääne poole.

¹³A, ka oti i a ratou te whakanoho te iwi, ara te ope katoa, tera i te raki o te pa, me a ratou pehipehi ki te hauauru o te pa, na ka haere a Hohua i taua po ano ki waenganui o te wharua.

¹³Nõnda seati rahvas üles, kogu leer, mis oli linnast põhja pool, ja järelvägi linnast lääne pool; Joosua aga viibis sel ööl orus.

¹⁴A, no te kitenga o te kingi o Hai, na hohoro ana ratou, maranga wawe ana; ko te tino putanga mai o nga tangata o te pa ki te tu i a Ihariara ki te riri, a ia me tona iwi katoa i te wa i whakaritea, i te ritenga mai o te mania; kihai ia i mohio h e pehipehi tera mona kei tua o te pa.

¹⁴Kui Ai kuningas seda nägi, siis tema ja kogu ta rahvas ruttas ja valmistus varakult, ja linna mehed läksid seatud ajal sõtta Iisraeli vastu Araba poole; aga ta ei teadnud, et tal linna taga olid varitsejad.

¹⁵A whakawhati ana a Hohua ratou ko Iharaira katoa i a ratou ano i o ratou aroaro, a rere ana i te huarahi ki te koraha.

¹⁵Ja Joosua ja kogu Iisrael laskis end neist lüüa ning nad põgenesid kõrbe poole.

¹⁶Katahi ka karangatia te iwi katoa i roto i Hai ki te whai i a ratou: na whai ana ratou i muri i a Hohua, a manukawhakitia ana ratou i roto i te pa.

¹⁶Siis hüüti kokku kõik linnas olev rahvas neid taga ajama; ja nad ajasid taga Joosuat, aga nõnda meelitati nad linnast eemale.

¹⁷A kahore he tangata o Hai raua ko Peteere i noho i te haere ki te whai i a Iharaira: na whakarerea ana e ratou te pa kia takoto kau ana, a whai ana i muri i a Iharaira.

¹⁷Aisse ja Peetelisse ei jäänud ainsatki meest, kes ei olnud läinud Iisraelile järele; nad jätsid linna lahti ja ajasid Iisraeli taga.

¹⁸Na ka mea a Ihowa ki a Hohua, Whakatotoro atu te timata i tou ringa na ki Hai; no te mea ka hoatu e ahau a reira ki tou ringa. Na whakatoroa atu ana e Hohua te timata i tona ringa ki te pa.

¹⁸Siis Issand ütles Joosuale: 'Siruta oda, mis sul käes on, Ai poole, sest ma annan selle su kätte!' Ja Joosua sirutas oda, mis tal käes oli, linna poole.

¹⁹Na hohoro tonu te rewa o te pehipehi i to ratou wahi, a rere ana i te toronga atu ano o tona ringa: a tomokia ana e ratou te pa a horo noa, na hohoro tonu ta ratou tahu i te pa ki te ahi.

¹⁹Siis varitsejad tõusid kiiresti oma paigast ja jooksid, niipea kui ta oli oma käe välja sirutanud, ja tungisid linna ning vallutasid selle ja süütasid ruttu linna tulega põlema.

²⁰A, no te tahuritanga o nga tangata o Hai, ka titiro, na ko te paowa o te pa e kake ana ki te rangi, na kahore o ratou kaha ki te rere penei ranei, pera ranei: na ka tahuri te hunga i rere whaka te koraha ki nga mea i whai ra.

²⁰Ja kui Ai mehed pöördusid ümber ja vaatasid tagasi, ennäe, siis tõusis linnast suits taeva poole. Siis ei olnud neil enam jaksu põgeneda sinna ega tänna, sest see rahvas, kes põgenes kõrbe poole, pöördus ümber, tagaajajaile vastu.

²¹A, no te kitenga o Hohua ratou ko Iharaira katoa kua horo te pa i te pehipehi, a ko te paowa o te pa e kake ana ki runga, na ka tahuri ratou, ka patu i nga tangata o Hai.

²¹Kui Joosua ja kogu Iisrael nägi, et varitsejad olid linna vallutanud ja et linnast tõusis suits, siis pöördusid nad tagasi ja lõid Ai mehi,

²²A ka puta mai era i roto i te pa ki te whakatutaki i a ratou; na ka noho ratou ki waenganui o Iharaira, ko etahi ki tenei taha, ko etahi ki tera taha: na tukitukia iho ratou e ratou, a kore rawa i toe tetahi morehu, tetahi ranei i rere atu.

²²kellele tuldi linnast vastu, nõnda et nad jäid Iisraeli keskele: ühed olid siitpoolt ja teised sealtpoolt, kes lõid neid maha, kuni neile ei jäänud ainsatki põgenikku ega pääsenut.

²³¶ A hopukia oratia ana e ratou te kingi o Hai, a kawea ana ki a Hohua.

²³Ja nad võtsid Ai kuninga kinni elusana ning viisid ta Joosua juurde.

²⁴A, no ka poto i a Iharaira te patu nga tangata katoa o Hai i te parea, i te koraha i whaia nei ratou ki reira, a ka hinga katoa ratou i te mata o te hoari a poto noa ratou, katahi ka hoki katoa a Iharaira ki Hai, ka tukituki hoki i reira ki te m ata o te hoari.

²⁴Ja kui Iisrael oli tapnud kõik Ai elanikud väljal, kõrbes, kus nad neid taga ajasid, ja need kõik olid viimseni langenud mõõgatera läbi, siis pöördus kogu Iisrael Ai poole ja lõi seda mõõgateraga.

²⁵A, ko nga tangata katoa i hinga i taua ra, nga tane me nga wahine, kotahi tekau ma rua mano, ko nga tangata katoa hoki o Hai.

²⁵Ja kõiki sel päeval langenuid, niihästi mehi kui naisi, oli kaksteist tuhat, kõik Ai elanikud,

²⁶Kahore hoki a Hohua i whakahoki mai i tona ringa, i torona atu ai e ia me te timata, a ngaro noa i a ia nga tangata katoa o Hai.

²⁶sest Joosua ei tõmmanud tagasi oma kätt, millega ta oda oli välja sirutanud, kuni kõik Ai elanikud olid hävitatud sootuks.

²⁷Ko nga kararehe anake me nga taonga o taua pa i tangohia e Iharaira ma ratou, i pera ano me te kupu a Ihowa i tohutohu ai ki a Hohua.

²⁷Ainult karjad ja selle linna saagi riisus Iisrael enesele Issanda sõna peale, mille ta oli andnud Joosuale käsuna.

²⁸A tahuna ana e Hohua a Hai, meinga iho hei puranga mo a mua tonu atu, hei ururua a tae noa mai ki tenei ra.

²⁸Ja Joosua põletas ära Ai linna ning tegi selle igaveseks kivivaremeks, mahajäetuks kuni tänapäevani.

²⁹A ko te kingi o Hai i taronatia e Hohua a ahiahi noa: a, ka to te ra, ka whakahaua e Hohua kia tangohia iho tona tinana i runga i te rakau, kia maka ki te kuwaha o te tomokanga ki te pa, kia whakapurangatia he kohatu ki runga i a ia, he puranga nui e tu nei a taea noatia tenei ra.

²⁹Aga Ai kuninga ta poos puusse ja see jäi sinna kuni õhtuni; alles kui päike loojus, andis Joosua käsu ja laip võeti puust maha ning visati linna värava ette; ja tema peale kuhjati suur kivihunnik, mis on seal tänapäevani.

³⁰¶ Na hanga ana e Hohua tetahi aata ma Ihowa, ma te Atua o Iharaira, ki Maunga Epara,

³⁰Siis Joosua ehitas Eebali mäel altari Issandale, Iisraeli Jumalale,

³¹Pera me ta Mohi, me ta te pononga a Ihowa i whakahau ai ki nga tama a Iharaira, he mea e rite ana ki tera i tuhituhia ki roto i te pukapuka o te ture a Mohi, he aata kamaka toitu, kihai nei i akina iho te rino ki runga; a whakaekea ana e ratou h e tahunga tinana ma Ihowa, i patua hoki he whakahere mo te pai.

³¹nagu Mooses, Issanda sulane, oli käskinud Iisraeli lapsi, nagu on kirjutatud Moosese Seaduse raamatus, tahumata kividest altari, mille külge ei olnud pandud raudriista; ja nad ohverdasid selle peal Issandale põletusohvreid ja tapsid tänuohvreid.

³²A tuhituhia ana e ia i reira ki nga kohatu nga kupu o te ture a Mohi, he mea tuhituhi i te aroaro o nga tama a Iharaira.

³²Ja ta kirjutas seal Iisraeli laste ees kivide peale ärakirja Moosese Seadusest, mille tema oli kirja pannud.

³³A, ko Iharaira katoa, ko ona kaumatua, ko nga rangatira, ko ona kaiwhakawa, i tu ki tetahi taha o te aaka, ki tetahi taha, ki mua o nga tohunga, o nga Riwaiti, o nga kaiamo i te kawenata a Ihowa ratou tahi ko te manene, ko te tangata tupu; ko te tahi taanga o ratou i te ritenga atu o Maunga Keritimi, a ko tetahi taanga o ratou i te ritenga atu o Maunga Epara; i rite tonu ki ta Mohi, ki ta te pononga a Ihowa i whakahau ai i mua, hei manaaki i te iwi o Iharaira.

³³Esiteks seisid kogu Iisrael, selle vanemad, ülevaatajad ja kohtumõistjad siin- ja sealpool laegast leviitpreestrite ees, kes kandsid Issanda seaduselaegast, niihästi võõrad kui pärismaised, pooled Gerisimi mäe poole ja pooled Eebali mäe poole, nõnda nagu Mooses, Issanda sulane, varem oli käskinud Iisraeli rahvast õnnistada.

³⁴A muri iho ka korerotia e ia nga kupu katoa o te ture, nga manaaki me nga kanga, rite tonu ki nga mea katoa i tuhituhia ki te pukapuka o te ture.

³⁴Ja seejärel ta luges ette kõik Seaduse sõnad, õnnistuse ja needuse, kõik nõnda, nagu Seaduse raamatus oli kirjutatud.

³⁵Kahore he kupu o nga mea katoa i whakahaua e Mohi i kore te korerotia e Hohua ki te aroaro o te huihui katoa o Iharaira, o nga wahine hoki me nga tamariki, me nga manene i noho tahi nei me ratou.

³⁵Ühtegi sõna kõigest, mida Mooses oli käskinud, ei jätnud Joosua lugemata kogu Iisraeli koguduse ning naiste, väetite laste ja võõraste ees, kes nendega kaasas käisid.