¹¶ Na ka waiata a Tepora raua ko Paraka tama a Apinoama i taua ra, ka mea,

¹Ja Deboora ning Baarak, Abinoami poeg, laulsid tol korral nõnda:

²Whakapaingia a Ihowa mo te takitakinga a nga kaitakitaki o Iharaira, mo te hihikotanga mai o te iwi.

²'Et lakad lehvisid Iisraelis, et rahvas oli võitlusvalmis, selle eest kiitke Issandat!

³Whakarongo, e nga kingi, kia whai taringa, e nga rangatira; maku, ae ra, maku e waiata ki a Ihowa; ka himene ahau ki a Ihowa, ki te Atua o Iharaira.

³Kuulge, kuningad, pange tähele, vürstid! Mina - ma laulan Issandale, mängin Issandale, Iisraeli Jumalale!

⁴E Ihowa, i tou putanga atu i Heira, i tou haerenga atu i te parae i Eroma, i wiri te whenua, i maturuturu iho ano nga rangi; i maturuturu iho ano hoki nga wai o nga kapua.

⁴Issand, kui sa läksid välja Seirist, kui sa astusid esile Edomi väljadelt, siis värises maa, taevadki tilkusid, jah, pilved piserdasid vett.

⁵I rere a wai nga maunga i te aroaro o Ihowa, ko taua Hinai ano hoki, i te aroaro o Ihowa, o te Atua o Iharaira.

⁵Mäed kõikusid Issanda ees, see Siinai Issanda, Iisraeli Jumala ees.

⁶¶ I nga ra o Hamakara tama a Anata, i nga ra o Taere, i takoto kau nga huarahi, i haere hoki nga tira haere i nga ara i tahaki.

⁶Samgari, Anati poja päevil, Jaeli päevil, olid teed tühjad ja rändurid käisid kaudseid teid.

⁷I mutu rawa nga rangatira o Iharaira, i kahore rawa, a whakatika noa ake ahau, a Tepora, whakatika ake ahau, he whaea no Iharaira.

⁷Iisraelis lakkasid olemast põldurid, lakkasid, kuni tõusin mina, Deboora, tõusin kui Iisraeli ema.

⁸I whiriwhiria e ratou he atua hou; katahi ka puta he whawhai ki nga kuwaha: i kitea ranei he pukupuku, he tao ranei, i roto i nga mano e wha tekau o Iharaira?

⁸Kui uusi jumalaid valiti, siis oli sõda väravais. Kas nähti kilpi või piiki Iisraeli neljakümnel tuhandel?

⁹Kei nga kaiwhakatakoto tikanga o Iharaira toku ngakau; i hihiko ratou ki te tuku i a ratou i roto i te iwi. Whakapaingia a Ihowa.

⁹Minu süda kuulub Iisraeli käsuandjaile, võitlusvalmitele rahva hulgas. Kiitke Issandat!

¹⁰Korerotia, e nga kaieke kaihe ma, e te hunga e noho ana i runga i nga whariki utu nui, e te hunga e haere ana i te ara.

¹⁰Võikudel emaeeslitel ratsutajad, vaipadel istujad ja teekäijad - laulge sellest!

¹¹Mamao noa mai i te reo o nga kaikopere, i nga wahi utuhanga wai, ka korerotia e ratou i reira nga mahi tika a Ihowa, nga mahi tika o tana whakahaere tikanga i roto i a Iharaira: katahi te iwi o Ihowa ka heke ki raro ki nga kuwaha.

¹¹Laulge hõiskehääli veeammutuspaikades, seal ülistatakse Issanda õiglust, tema põldurite õiget panust Iisraelis, siis kui Issanda rahvas läks alla väravaisse.

¹²¶ Maranga, maranga, e Tepora: maranga, maranga, whakahuatia he waiata: whakatika, e Paraka, arahina tau whakaraunga ki te whakarau, e te tama a Apinoama.

¹²Virgu, virgu, Deboora! Virgu, virgu, laula laulu! Tõuse, Baarak, võta tagasi oma vangid, Abinoami poeg!

¹³Katahi ka haere mai ki raro te morehu o nga rangatira, me te iwi; i haere mai hoki a Ihowa ki raro moku ki te whawhai ki te mea nui.

¹³Tol korral läks jääk alla vägevate juurde, Issanda rahvas tuli kangelastena alla mu juurde.

¹⁴I puta mai i a Eparaima te hunga ko to ratou pakiaka nei kei a Amareke; kei muri i a koe, e Pineamine, i roto i ou iwi; i haere mai nga kaiwhakatakoto tikanga i roto i a Makiri; no roto i a Hepurona nga kaihapai i te tokotoko a te kaiwhakahaere.

¹⁴Efraimist need, kes olid välja juurinud Amaleki, sinu järel Benjamin koos su hõimudega. Maakirist laskusid käsuandjad ja Sebulonist valitsuskepi kandjad.

¹⁵I a Tepora hoki nga rangatira o Ihakara; he pera a Ihakara, he pera hoki a Paraka: huaki atu ana ratou i raro i ona waewae ki te raorao. I nga manga wai o Reupena, tera nga whakaaroaronga nunui o te ngakau.

¹⁵Debooraga koos mu vürstid Issaskaris, ja nagu Issaskar, nõnda Baarak läkitati orgu tema kannul. Ruubeni rühmadel olid suured arupidamised.

¹⁶He aha koe i noho ai ki nga taiepa hipi, whakarongo ai ki nga whakatangi mo nga kahui? I nga manga wai o Reupena, tera nga rapurapunga nunui o te ngakau.

¹⁶Miks jäid istuma sadulakorvide vahele, kuulama karjaste vilesid? Ruubeni rühmadel olid suured arupidamised.

¹⁷I noho a Kireara ki tera taha o Horano: na ko Rana, he aha ia i noho ai i runga i nga kaipuke? Ko Ahera, whakakeke tonu mai i te takutai moana, a noho ana ia i te taha o ona manga wai.

¹⁷Gilead jäi paigale teisele poole Jordanit, ja Daan, miks ta teenis võõrastes laevades? Aaser istus mererannas ja jäi oma valgmate juurde.

¹⁸Ko Hepurona he iwi i whakahawea o ratou tinana ki te mate; raua ko Napatari i nga wahi teitei o te parae.

¹⁸Sebulon on rahvas, kes osutas surmapõlgust, nõndasamuti Naftali välja kõrgete paikade peal.

¹⁹I haere mai nga kingi, i whawhai, na ka whawhai nga kingi o Kanaana ki Taanaka, ki te taha o nga wai o Mekiro. Kihai tetahi moni i riro hei taonga mo ratou.

¹⁹Kuningad tulid, sõdisid, tol korral sõdisid Kaanani kuningad, Taanakis, Megiddo vee ääres, aga hõbedat nad saagiks ei saanud.

²⁰I whawhai iho ratou i te rangi; i whawhai nga whetu i o ratou huarahi ki a Hihera.

²⁰Taevast taplesid tähed, oma teedelt taplesid need Siisera vastu.

²¹I kahakina atu ratou e te awa, e Kihona, e taua awa tawhito, e te awa, e Kihona. E toku wairua, haere tonu i runga i te kaha.

²¹Kiisoni jõgi uhtus nad ära, muinasaja jõgi, Kiisoni jõgi. Astu, mu hing, väega!

²²Takatakahi ana i reira nga paua o nga hoiho, na nga pekenga, na nga tupeketanga a o ratou marohirohi.

²²Siis oli hobukapjade plaginat tema täkkude nelja ajades.

²³Kanga a Meroho, e ai ta te anahera a Ihowa; kanga kinotia nga tangata o reira; mo ratou kihai i haere mai hei awhina mo Ihowa, hei awhina mo Ihowa ki te whawhai ki te hunga nunui.

²³Needke Meeros, ütleb Issanda ingel, needke tõesti ta elanikud! Sest nad ei tulnud Issandale appi, Issandale appi kangelaste hulgas.

²⁴¶ Kia manaakitia i roto i nga wahine a Taere wahine a Hepere Keni; kia manaakitia i roto i nga wahine o te teneti.

²⁴Õnnistatud olgu naiste hulgas Jael, keenlase Heberi naine, õnnistatud naiste hulgas telkides!

²⁵I tonoa e tuahangata he wai mona, he waiu tana i hoatu ai, kawea ana e ia he pata i roto i te peihana rangatira.

²⁵Teine küsis vett, tema andis piima, ulatas kalli kausiga petipiima.

²⁶Totoro atu ana tona ringa ki te titi, tona matau ki te hama a nga kaimahi; hama iho e ia a Hihera, akina iho tona pane; titia iho hoki e ia tona rahirahinga a puta rawa.

²⁶Ta sirutas käe vaia ja parema käe töömeeste vasara järele. Ta tagus Siiserat, lõhkus ta pea, purustas ja puuris läbi ta oimud.

²⁷Kupapa ana ia ki ona waewae, hinga ana, takoto ana: i kupapa ia, i hinga, ki ona waewae: ko te wahi i kupapa ai ia, hinga ana ia i reira, mate rawa.

²⁷Jaeli jalgade juures vajus Siisera kokku, langes, jäi lamama, Jaeli jalgade juures ta vajus, langes. Kus ta vajus, seal ta langes tapetuna.

²⁸I titiro mai te whaea o Hihera i te matapihi, i karanga hoki i te wini whakakahokaho, Na te aha i roa ai te haere mai o tana hariata? Na te aha i puhoi ai nga wira o ana hariata?

²⁸Siisera ema vaatas aknast, kurtis läbi aknaava: Miks viibib ta vanker tulemast? Miks pole kuulda ta rakendite müra?

²⁹Ka utua e nga mea mohio o ana wahine rangatira; Ae, ko ia ano hei whakahoki ake i te kupu ki a ia ano,

²⁹Tema targemad vürstinnad vastasid talle, ka ta ise andis enesele vastuse:

³⁰Kahore ranei ratou i tupono atu, i wehewehe i nga taonga? He kotiro, tokorua nga kotiro ki tera, ki tera; he taonga kotingotingo to Hihera, he taonga kotingotingo, he mea whatu ki te ngira, he mea kotingotingo, he mea whatu ki te ngira i tetahi taha, i tetahi taha, mo nga kaki o te hunga i te taonga parakete?

³⁰Eks nad leia, jaga saaki? Tüdruk, kaks tüdrukut mehe kohta, kirjusid kangaid saagiks Siiserale, saagiks kirjusid kangaid, kirjatud rätik, kaks rätti saagikssaadute kaeltel.

³¹Kia pena te whakangaromanga o ou hoariri katoa, e Ihowa; kia rite ia te hunga e aroha ana ki a ia ki te ra i tona putanga kaha mai. Na e wha tekau nga tau i okioki ai te whenua.

³¹Nõnda hukkuvad kõik su vaenlased, Issand. Aga kes sind armastavad, need on otsekui päike, kui ta tõuseb oma võimuses.' Ja maal oli rahu nelikümmend aastat.