¹¶ Na, i te mea he tokomaha kua anga ki te whakakaupapa i te korero o nga mea kua whakatutukitia nei i waenganui i a tatou,

¹Juba mitmed on võtnud kätte koostada jutustus neist asjust, mis meie seas on aset leidnud,

²He mea whakarite ki nga mea i homai ki a tatou e te hunga i kite a kanohi, i mahi hoki i te kupu,

²nõnda nagu seda on meile edasi andnud need, kes ise algusest peale on seda oma silmaga näinud ja on saanud sõna sulasteks.

³Koia ahau i mahara ai, i te mea kua ata whakatakina iho e ahau nga mea katoa i te timatanga mai, kia tuhituhi whakatepe atu ki a koe, e Tiopira, e te tangata pai rawa,

³Seepärast on mullegi tundunud õige, pärast kõigega algusest peale täpset tutvumist, kirjutada sinu jaoks, üliauline Teofilos, järgemööda kõik üles,

⁴Kia matau ai koe ki te tuturutanga o nga mea i whakaakona ai koe.

⁴et sa võiksid õppida tundma sulle õpetatud asjade usaldusväärsust.

⁵¶ No mua, no nga ra o Herora kingi o Huria, tera tohunga, ko Hakaraia te ingoa, no te wiki o Apiata: ko tana wahine hoki no nga tamahine a Arona, ko Erihapeti tona ingoa.

⁵Juuda kuninga Heroodese päevil elas preester, nimega Sakarias, Abija teenistuskorrast, ta naine oli Aaroni tütardest ja tema nimi oli Eliisabet.

⁶He hunga tika hoki raua i te aroaro o te Atua, kahore he he o ta raua haere i runga i nga kupu ako katoa, i nga tikanga a te Ariki.

⁶Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigi Issanda käskude ja nõudmiste järgi.

⁷Na kahore a raua tamariki, he pakoko hoki a Erihapeti, a i taua wa kua maha haere rawa nga ra o tetahi, o tetahi.

⁷Aga neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu, ja nad mõlemad olid väga eakad.

⁸Na tupono tonu, i a ia e mahi ana i a te tohunga mahi i te aroaro o te Atua i te takanga o tana wiki,

⁸Sündis aga, kui Sakarias oli oma teenistuskorra aegu preestritalituses Jumala ees,

⁹E whakarite ana i nga ritenga o nga tohunga, ka taka mana te haere ki roto ki te whare tapu o te Ariki, tahu ai te whakakakara.

⁹et liisk langes ametikombe järgi talle minna Issanda templisse suitsutama.

¹⁰Na i waho te nuinga katoa o te iwi e inoi ana i te haora whakakakara.

¹⁰Kui kogu rahvahulk palvetas õues suitsutamistunnil,

¹¹A ka puta mai ki a ia tetahi anahera a te Ariki e tu ana i te taha matau o te aata whakakakara.

¹¹ilmus talle Issanda ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool.

¹²Na ka ohorere a Hakaraia i tona kitenga i a ia, a tau ana te wehi ki a ia.

¹²Teda nähes Sakarias kohkus ja kartus langes ta peale.

¹³Otira ka mea te anahera ki a ia, kaua e wehi, e Hakaraia: kua rangona hoki tau inoi, a ka whanau i tau wahine, i a Erihapeti, he tama mau, a ka huaina e koe tona ingoa ko Hoani.

¹³Aga ingel ütles talle: 'Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes.

¹⁴A ka whiwhi koe i te hari me te harakoa; a he tokomaha hoki e hari i tona whanautanga.

¹⁴Ja temast on sul rõõmu ja hõiskamist ning paljud rõõmustavad tema sündimisest,

¹⁵E nui hoki ia i te aroaro o te Atua: e kore ia e inu i te waina, i te wai whakahaurangi ranei: a ka ki ia i te Wairua Tapu, mai ano o te kopu o tona whaea.

¹⁵sest ta saab suureks Issanda silmis. Ta ei tohi juua veini ega muud vägijooki, ja ta täidetakse Püha Vaimuga juba oma ema ihus.

¹⁶He tokomaha ano hoki o nga tama a Iharaira ka whakatahuritia e ia ki te Ariki, ki to ratou Atua.

¹⁶Ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole.

¹⁷Ka haere ano ia i tona aroaro i runga i te wairua, i te mana, o Iraia, hei whakatahuri i nga ngakau o nga matua ki nga tamariki, i te hunga whakatuturi ki nga whakaaro o te hunga tika; hei whakarite mo te Ariki i tetahi iwi i ata taka mona.

¹⁷Ja ta ise käib tema eel Eelija vaimus ning väes, et pöörata isade südant laste poole ja sõnakuulmatuid õigete meelsusse, et kujundada Issandale valmistatud rahvast.'

¹⁸Na ko te meatanga a Hakaraia ki te anahera, Ma te aha ka matau ai ahau ki tenei mea? he koroheke nei hoki ahau, kua maha haere hoki nga ra o taku wahine.

¹⁸Sakarias küsis inglilt: 'Millest ma võiksin seda ära tunda? Mina olen ju vana mees ja mu naine on väga eakas.'

¹⁹Na ka whakahoki te anahera, ka mea ki a ia, Ko Kapariera ahau, kei te aroaro o te Atua toku turanga; kua tonoa mai hoki ahau ki te korero ki a koe, ki te whakapuaki i tenei rongo pai ki a koe.

¹⁹Ja ingel vastas talle: 'Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja mind on läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit.

²⁰Nana, ka noho puku koe, kahore hoki e puta te korero i a koe, kia tae mai ra ano te ra e meatia ai enei mea, mou kihai i whakapono ki aku kupu, ka mana nei i te wa e rite ai.

²⁰Ja vaata, sa jääd keeletuks ega saa kõnelda kuni päevani, mil see sünnib, seepärast et sa ei ole uskunud mu sõnu, mis lähevad täide omal ajal.'

²¹A tatari tonu te iwi ki a Hakaraia, me te miharo ano i a ia e whakaroa ana i roto i te whare tapu.

²¹Rahvas oli ootamas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua viibis templis.

²²A, i tona putanga mai ki waho, kihai ia i ahei te korero ki a ratou: a ka mohio ratou kua kite ia i tetahi putanga atua ki a ia i roto i te whare tapu: hono tonu tana waitohu ki a ratou me te wahangu ano.

²²Aga kui ta oli välja tulnud, ei saanud ta nendega rääkida. Ja nad mõistsid, et ta oli templis näinud nägemust. Tema üksnes viipas neile käega ning jäi tummaks.

²³A ka rite nga ra hei minitatanga mana, ka hoki ia ki tona whare.

²³Kui Sakariase teenistuskorra päevad lõppesid, läks ta koju.

²⁴Na muri iho i aua ra ka hapu tana wahine, a Erihapeti, a e rima nga marama i whakangaro ai i a ia, a i mea ia,

²⁴Aga pärast neid päevi jäi ta naine Eliisabet lapseootele ja hoidis ennast varjul viis kuud, öeldes:

²⁵Ko ta te Ariki tenei i mea ai ki ahau, i nga ra i titiro mai ai ia, ki te whakamutu i toku tawainga i roto i nga tangata.

²⁵'Nõnda on Issand mulle teinud neil päevil, mil ta minu peale vaatas, et võtta ära häbi, mis mul oli inimeste silmis.'

²⁶¶ Na i te ono o nga marama ka tonoa a Kapariera, te anahera, e te Atua ki tetahi pa o Kariri, ko Nahareta te ingoa,

²⁶Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret,

²⁷Ki tetahi wahine i taumautia ma tetahi tangata, ko Hohepa te ingoa, no te whare o Rawiri; ko te ingoa o te wahine ko Meri.

²⁷neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja.

²⁸Na, ko tona haerenga ki roto, ki a ia, ka mea, Tena koe, e te wahine kua manakohia nei; kei a koe te Ariki: ko koe te manaakitia i roto i nga wahine.

²⁸Tema juurde tulles ütles Gabriel: 'Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!'

²⁹Otira he nui tona oho ki taua kupu, ka whakaaroaro ki te tikanga o tenei ohatanga.

²⁹Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada.

³⁰Na ka mea te anahera ki a ia, Kei wehi koe, e Meri; kua paingia hoki koe e te Atua.

³⁰Ja ingel ütles talle: 'Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures!

³¹Nana, tera koe e hapu, ka whanau he tama, a ka huaina e koe tona ingoa ko Ihu.

³¹Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus.

³²Ka nui ia, ka kiia hoki ko te Tama a te Runga Rawa: a ka hoatu ki a ia e te Ariki, e te Atua, te torona o Rawiri, o tona papa.

³²Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni.

³³Hei kingi hoki ia mo te whare o Hakopa ake ake; e kore ano e mutu tona rangatiratanga.

³³Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu.'

³⁴Na ka mea a Meri ki te anahera, E peheatia tenei, kahore nei hoki ahau e mohio ki te tane?

³⁴Aga Maarja küsis inglilt: 'Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud?'

³⁵Na ka whakahoki te anahera, ka mea ki a ia, Ka tae te Wairua Tapu ki runga ki a koe, ka taumarumaru iho te kaha o te Runga Rawa ki runga ki a koe: no reira hoki ka kiia te mea e whanau mai he tapu, ko te Tama a te Atua.

³⁵Ja ingel vastas talle: 'Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks.

³⁶Na, ko tou whanaunga, ko Erihapeti, kua hapu hoki ia i tona ruruhitanga, he tama; a koe te ono tenei o nga marama ki a ia, i kiia ra he pakoko.

³⁶Ja vaata, ka su sugulane Eliisabet on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks,

³⁷Kahore hoki he kupu i ahu mai i te Atua i kore e whai mana.

³⁷sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu.'

³⁸Ano ra ko Meri, Ina, te pononga a te Ariki; kia peratia ahau me tau i korero ai. A mawehe atu ana te anahera i a ia.

³⁸Aga Maarja ütles: 'Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!' Ja ingel läks ära tema juurest.

³⁹¶ Na ka whakatika a Meri i aua ra, a haere kaika ana ki te whenua pukepuke ki tetahi pa o Hura;

³⁹Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mäestikku Juuda linna

⁴⁰A ka tomo ki te whare o Hakaraia, ka oha ki a Erihapeti.

⁴⁰ja tuli Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti.

⁴¹A, no te rongonga o Erihapeti i te oha a Meri, ka koiri te tamaiti i roto i tona kopu; na kua ki a Erihapeti i te Wairua Tapu:

⁴¹Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu

⁴²A he nui tona reo ki te karanga, ka mea, Ka manaakitia koe i roto i nga wahine, ka manaakitia ano te hua o tou kopu.

⁴²ja hüüdis suure häälega: 'Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili!

⁴³No hea hoki tenei ki ahau, kia haere mai te whaea o toku Ariki ki ahau?

⁴³Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde?

⁴⁴Na, pa kau mai te reo o tau oha ki oku taringa, ka oho te tamaiti i toku kopu i te hari.

⁴⁴Sest vaata, kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast.

⁴⁵Ka koa ano ia e whakapono ana: ka whakaritea hoki nga mea i korerotia ki a ia e te Ariki.

⁴⁵Ja õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on kõnelnud.'

⁴⁶A ka mea a Meri, Ka whakanui toku wairua i te Ariki,

⁴⁶Ja Maarja ütles: 'Mu hing ülistab Issandat

⁴⁷E hari ana toku wairua ki te Atua, ki toku Kaiwhakaora;

⁴⁷ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast,

⁴⁸Mona i titiro ki te iti o tana pononga; ta te mea hoki katahi ahau ka kiia e nga whakatupuranga katoa e haere ake nei, he wahine hari.

⁴⁸sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,

⁴⁹He nui hoki nga mahi a te Mea Kaha ki ahau; he tapu hoki tona ingoa.

⁴⁹sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi

⁵⁰He mahi tohu tana ki te hunga e wehi ana ki a ia, ki tenei whakatupuranga, ki tenei whakatupuranga.

⁵⁰ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad.

⁵¹Kua whakaputaina he kaha e ia, ara e tona ringa; nana te hunga whakakake i marara ai, i te whakaaro o o ratou ngakau.

⁵¹Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.

⁵²Kua whakataka e ia nga piriniha i o ratou torona, a whakateiteitia ake ana te hunga iti.

⁵²Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke,

⁵³Kua whakakiia e ia te hunga mate hiakai ki nga mea pai; kua tonoa kautia atu te hunga taonga.

⁵³näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt.

⁵⁴Kua tautokona e ia a Iharaira, tana pononga, he whakamahara hoki ki tana mahi tohu;

⁵⁴Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust,

⁵⁵Ki a Aperahama ratou ko tana whanau ake tonu atu, pera hoki me tana i korero ai ki o tatou matua.

⁵⁵nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti.'

⁵⁶Na tata tonu ki te toru marama a Meri e noho ana ki a ia, a hoki ana ki tona whare.

⁵⁶Ja Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus siis tagasi koju.

⁵⁷¶ A ka rite te taima o Erihapeti e whanau ai; na ka whanau he tama.

⁵⁷Eliisabetil sai aeg täis sünnitada ja ta tõi ilmale poja.

⁵⁸A ka rongo te hunga e noho tata ana, me ona whanaunga, kua whakanuia e te Ariki tona aroha ki a ia; na ka hari tahi me ia.

⁵⁸Ja ta naabrid ja sugulased kuulsid, et Issand oli olnud temale armuline, ja nad rõõmustasid koos temaga.

⁵⁹A i te waru o nga ra ka haere mai ratou ki te kokoti i te tamaiti; ka mea kia huaina e ratou ko Hakaraia, ko te ingoa o tona papa.

⁵⁹Nad tulid kaheksandal päeval lapsukest ümber lõikama ja tahtsid anda talle tema isa nime Sakarias.

⁶⁰Na ka whakahoki tona whaea, ka mea, Kahore; engari me hua ia ko Hoani.

⁶⁰Ent tema ema kostis: 'Ei sugugi, vaid tema nimi peab olema Johannes!'

⁶¹Na ko ta ratou meatanga ki a ia, Ara, kahore tenei ingoa i huaina ki tetahi o ou whanaunga.

⁶¹Nemad ütlesid talle: 'Su suguvõsas pole kedagi selle nimega.'

⁶²Na ka ui ratou ki tona papa, he mea waitohu, ko wai tana e pai ai kia huaina ki a ia.

⁶²Ja nad viipasid ta isale, et saada teada, kuidas tema tahaks last nimetada.

⁶³Ka mea ia ki tetahi papa tuhituhi, a ka tuhituhi, ka mea, Ko Hoani hei ingoa mona. A miharo ana ratou katoa.

⁶³Sakarias palus lauakese ning kirjutas: 'Johannes on tema nimi.' Ja kõik imestasid.

⁶⁴Na whai reo tonu iho tona mangai, ka matara tona arero, ka korero ia, ka whakapai ki te Atua.

⁶⁴Aga otsekohe läksid ta suu ja keelepaelad lahti ning ta hakkas rääkima, ülistades Jumalat.

⁶⁵A tau ana te wehi ki te hunga katoa e noho tata ana ki a ratou: ka korerotia enei mea katoa puta noa i te whenua pukepuke katoa o Huria.

⁶⁵Ja kartus tuli kõikide ümberkaudsete peale ja kõigist neist asjust kõneldi kogu Juuda mäestikus.

⁶⁶Na ka rongoatia enei mea e te hunga katoa i rangona ai ki roto ki o ratou ngakau, ka mea, He tamaiti aha ianei tenei? i a ia hoki te ringa o te Ariki.

⁶⁶Kõik, kes seda kuulsid, jätsid selle oma südamesse ja küsisid: 'Mis saab küll sellest lapsest?' Sest Issanda käsi oli temaga.

⁶⁷¶ Na kua ki a Hakaraia, tona papa, i te Wairua tapu, ka poropiti, ka mea,

⁶⁷Tema isa Sakarias sai täis Püha Vaimu ja rääkis prohvetina:

⁶⁸Kia whakapaingia te Ariki, te Atua o Iharaira; kua titiro mai hoki ia, kua hoko i tana iwi,

⁶⁸'Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et ta on tulnud oma rahva ligi ja toonud talle lunastuse

⁶⁹Kua whakaarahia ake e ia he haona whakaora mo tatou, i roto i te whare o Rawiri, o tana pononga;

⁶⁹ja on meile äratanud päästesarve oma sulase Taaveti soost,

⁷⁰Ko tana hoki ia i korerotia e te mangai o ana poropiti tapu, no te timatanga mai ano o te ao:

⁷⁰nagu ta on rääkinud ajastute algusest oma pühade prohvetite suu läbi -

⁷¹Hei whakaora i a tatou i o tatou hoa whawhai, i te ringa ano o te hunga katoa e kino ana ki a tatou;

⁷¹päästmist meie vaenlastest ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad,

⁷²Hei whakaputa i te mahi tohu ki o tatou tupuna, hei whakamahara ki tana kawenata tapu;

⁷²et halastust anda meie vanematele ja pidada meeles oma püha lepingut,

⁷³Ki te oati i oati ai ia ki a Aperahama, ki to tatou tupuna,

⁷³vannet, mille ta on vandunud meie isale Aabrahamile.

⁷⁴Kia tukua mai e ia ki a tatou he ora i te ringa o o tatou hoa whawhai, kia mahi wehikore tatou ki a ia,

⁷⁴Nõnda ta laseb meid, vaenlaste käest päästetuid, kartmatult teenida teda

⁷⁵I runga i te tapu, i te tika, ki tona aroaro, i nga ra katoa e ora ai tatou.

⁷⁵vagaduses ja õigluses tema ees kõik meie elupäevad.

⁷⁶A ko koe, e tama, ka kiia ko te poropiti a te Runga Rawa: e haere hoki koe i te aroaro o te Ariki, hei whakapai i ona ara;

⁷⁶Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Issanda eel temale teed valmistama,

⁷⁷Hei whakamatau i tana iwi ki te ora, i o ratou hara e murua ana;

⁷⁷et anda tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises

⁷⁸He mea hoki na te aroha, na te mahi tohu a to tatou Atua; na reira hoki i puta mai ai te puaotanga o runga ki a tatou,

⁷⁸meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meile tuleb päikesetõus kõrgustest.

⁷⁹Hei whakamarama i te hunga e noho ana i te pouri, i te atarangi hoki o te mate, hei whakatika i o tatou waewae ki te huarahi o te rangimarie.

⁷⁹See paistab nende peale, kes elavad pimeduses ja surmavarjus, see suunab meie jalgu rahuteele.'

⁸⁰Na ka tupu taua tamaiti, a ka kaha haere tona wairua, a noho ana i nga koraha, taea noatia te ra e whakakitea ai ia ki a Iharaira.

⁸⁰Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ja ta oli kõrbes selle päevani, mil ta astus Iisraeli ette.