¹¶ A, ka oti te karanga e ia ana akonga tekau ma rua, ka hoatu ki a ratou he mana hei pei i nga wairua poke, hei whakaora hoki i nga mate katoa me nga turorotanga katoa.

¹Ja Jeesus kutsus oma kaksteist jüngrit enese juurde ning andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle neid välja ajada ja parandada kõiki haigusi ja igasugu nõtrust.

²Na ko nga ingoa enei o nga apotoro kotahi tekau ma rua; te tuatahi ko Haimona, e kiia nei ko Pita, raua ko tona teina ko Anaru; ko Hemi tama a Heperi raua ko tona teina ko Hoani;

²Nende kaheteistkümne apostli nimed on aga need: esimene Siimon, nimetatud Peetruseks, ja Andreas, tema vend, ja Jaakobus, Sebedeuse poeg, ja Johannes, tema vend,

³Ko Piripi raua ko Patoromu; ko Tamati raua ko Matiu pupirikana; ko Hemi tama a Arapiu, ko Tariu;

³Filippus ja Bartolomeus, Toomas ja tölner Matteus, Jaakobus, Alfeuse poeg, ja Taddeus,

⁴Ko Haimona Kanaani raua ko Hura Ikariote, nana nei ia i tuku.

⁴Siimon Kananaios ja Juudas Iskariot, kes tema ka ära andis.

⁵¶ Ko tenei tekau ma rua i tonoa e Ihu, i ako ia i a ratou, i mea, Kaua e haere ki tetahi ara o nga tauiwi, kaua ano hoki e tomo ki tetahi pa o nga Hamari:

⁵Jeesus läkitas välja need kaksteist, käskides neid: 'Ärge minge paganate teele ja ärge astuge samaarlaste linna,

⁶Engari me haere ki nga hipi ngaro o te whare o Iharaira.

⁶pigem minge Iisraeli soo kadunud lammaste juurde!

⁷Me kauwhau haere hoki, me ki, Kua tata te rangatiratanga o te rangi.

⁷Ja minnes kuulutage: Taevariik on lähedal!

⁸Whakaorangia nga turoro, meinga kia ma nga repera, whakaarahia nga tupapaku, peia nga rewera; ka riro noa nei i a koutou, me hoatu noa e koutou.

⁸Tehke terveks haigeid, äratage üles surnuid, tehke puhtaks pidalitõbiseid, ajage välja kurje vaime! Muidu olete saanud, muidu andke!

⁹Kaua he koura ma koutou, kaua he hiriwa, kaua he parahi ki roto ki o koutou whitiki;

⁹Ärge soetage kulda ega hõbedat ega vaskraha oma vöö vahele,

¹⁰Kaua ano he putea mo te ara; kaua e takiruatia nga koti, kaua he hu, kaua ano he tokotoko; ka ea hoki i te kaimahi tana kai.

¹⁰ei pauna teele ega kahte särki ega jalatseid ega saua, sest töömees on oma elatist väärt!

¹¹A, ka tomo koutou ki tetahi pa, ki tetahi kainga ranei, ui atu, ko wai te tangata pai o reira; a hei reira noho ai a haere noa.

¹¹Aga kuhu linna või külasse te iganes sisse astute, uurige, kes seal on vääriline, ja sinna jääge, kuni te sealt lahkute!

¹²A, no ka tomo ki tetahi whare, me oha atu.

¹²Majja astudes aga tervitage seda!

¹³A, ki te pai te whare, kia tau ta koutou rangimarie ki reira; a, ki te kahore e pai, kia hoki ta koutou rangimarie ki a koutou.

¹³Ja kui see maja väärib, tulgu teie rahu tema peale, kui ta aga ei vääri, pöördugu teie rahu tagasi teie juurde!

¹⁴Ki te kahore hoki tetahi e manako ki a koutou, ki te kore e whakarongo ki a koutou kupu, ka haere koutou ki waho o taua whare, o taua pa ranei, ka whakangahoro i te puehu o o koutou waewae.

¹⁴Ja kus iganes teid vastu ei võeta ega kuulata teie sõnu, sellest majast või linnast minge välja ja raputage maha selle koha tolm oma jalgadelt!

¹⁵He pono taku e mea nei ki a koutou, Erangi to te whenua o Horoma raua ko Komora a te ra whakawa e mama i to taua pa.

¹⁵Tõesti, ma ütlen teile: Soodoma- ja Gomorramaal on kohtupäeval hõlpsam põli kui sellel linnal!

¹⁶¶ Nana, ka tonoa nei koutou e ahau ano he hipi ki roto ki nga wuruhi: na, kia rite ki te nakahi te mahara, ki te kukupa hoki te mahaki.

¹⁶Vaata, ma läkitan teid nagu lambaid huntide keskele. Olge siis arukad nagu maod ja tasased nagu tuvid!

¹⁷Kia tupato ia i nga tangata: tera hoki koutou e tukua e ratou ki nga runanga, a tera koutou e whiua i roto i o ratou whare karakia;

¹⁷Hoiduge inimeste eest, sest teid antakse ülemkohtute kätte ja teid piitsutatakse nende sünagoogides,

¹⁸A ka kawea koutou ki nga kawana, ki nga kingi, mo te whakaaro ki ahau, hei mea whakaatu ki a ratou, ki nga tauiwi hoki.

¹⁸teid viiakse minu pärast ka maavalitsejate ja kuningate ette neile ja rahvastele tunnistuseks.

¹⁹A, no ka tukua koutou e ratou, kaua e manukanuka ki te pehea, ki te aha, e korero ai koutou; ka hoatu ki a koutou i taua wa ta koutou e korero ai.

¹⁹Aga kui teid reedetakse, ärge muretsege, kuidas või mida peate rääkima, sest teile antakse tollel tunnil see, mida rääkida,

²⁰Ehara hoki i a koutou nga korero, engari ko te Wairua o to koutou Matua te korero ana i roto i a koutou.

²⁰sest teie pole rääkijad, vaid teie Isa Vaim kõneleb teie kaudu.

²¹Na ka tukua te tuakana e te teina ki te mate, te tama hoki e te papa; ka whakatika nga tamariki ki nga matua, ka mea kia whakamatea.

²¹Aga vend annab surma venna ja isa lapse, ning lapsed tõusevad vanemate vastu ja lasevad neid surmata.

²²A ka kinongia koutou e nga tangata katoa, he mea hoki mo toku ingoa; ko te tangata ia e u ana a taea noatia te mutunga, ka ora ia.

²²Ja teie saate kõikide vihaalusteks minu nime pärast. Aga kes peab vastu lõpuni, see päästetakse.

²³Na, ki te whakatoia koutou i tenei pa, rere atu ki tetahi: he pono hoki taku e mea nei ki a koutou, E kore e poto i a koutou nga pa o Iharaira te haere, ko te Tama a te tangata kua tae mai.

²³Siis aga, kui teid kiusatakse taga ühes linnas, põgenege teise! Sest tõesti, ma ütlen teile, te ei jõua kõiki Iisraeli linnu läbi käia, enne kui Inimese Poeg tuleb.

²⁴Kahore e nui ake te akonga i tona kaiwhakaako, kahore hoki te pononga e nui ake i tona rangatira.

²⁴Ei ole jünger üle õpetajast ega teenija üle oma isandast.

²⁵Heoi ma te akonga ko ia kia rite ki tona kaiwhakaako, ma te pononga kia rite ki tona rangatira. Ki te kiia e ratou te rangatira o te whare ko Perehepura, tera noa ake ta ratou mo nga tangata o tona whare.

²⁵Jüngrile olgu küllalt, et tema saab selliseks nagu ta õpetaja ja teenija nagu ta isand. Kui nad pereisandat on kutsunud Peltsebuliks, kui palju enam siis tema peret!

²⁶Na kaua e wehi i a ratou: kahore hoki he mea i hipokina e mahue te hura; he mea ranei i huna e mahue te mohio.

²⁶Ärge siis kartke neid! Midagi ei ole ju kinnikaetut, mis ei tuleks ilmsiks, ega peidetut, mida ei saadaks teada.

²⁷Ko taku e korero nei ki a koutou i te pouri, me korero e koutou i te marama: ko ta o koutou taringa e rongo ai, me kauwhau ki runga i nga whare.

²⁷Mis ma teile ütlen pimedas, seda ütelge valges, ja mida te kuulete kõrva sisse sosistatavat, seda kuulutage katuselt!

²⁸A kaua e wehi i te hunga e whakamate nei i te tinana, a e kore nei e ahei te whakamate i te wairua; engari ia ko ta koutou e wehi ai, ko ia e kaha nei ki te whakangaro i te wairua raua tahi ko te tinana ki roto ki Kehena.

²⁸Ja ärge kartke neid, kes ihu tapavad, hinge ei suuda aga tappa, pigem kartke teda, kes võib nii hinge kui ihu põrgus hukata!

²⁹Kahore ianei e hokona nga pihoihoi e rua ki te patene kotahi? a, ki te kahore to koutou Matua e mea, e kore tetahi o raua e taka ki te whenua:

²⁹Eks kaks varblast müüda veeringu eest? Ja ometi ükski neist ei lange maha ilma teie Isa teadmata.

³⁰Otiia ko nga makawe o o koutou matenga kua oti katoa te tatau.

³⁰Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud.

³¹No reira kaua e wehi: erangi ra koutou i nga pihoihoi maha.

³¹Ärge siis kartke! Teie olete enam väärt kui palju varblasi.

³²Na, ki te whakaae tetahi ki ahau i te aroaro o nga tangata, ka whakaaetia ia e ahau i te aroaro o toku Matua i te rangi.

³²Igaüht nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees, kes on taevas.

³³A, ki te whakakahore tetahi i ahau i te aroaro o nga tangata, ka whakakahoretia hoki ia e ahau i te aroaro o toku Matua i te rangi.

³³Aga igaühe, kes iganes minu ära salgab inimeste ees, tema salgan ära ka mina oma Isa ees, kes on taevas.

³⁴Kei mea i haere mai ahau ki te kawe mai i te rangimarie ki te whenua: kihai ahau i haere mai ki te kawe mai i te rangimarie, engari i te hoari.

³⁴Ärge arvake, et ma olen tulnud rahu tooma maa peale! Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka,

³⁵I haere mai hoki ahau ki te mea i te tangata kia whawhai ki tona papa, i te tamahine ki tona whaea, i te hunaonga wahine ki tona hungawai wahine:

³⁵sest ma olen tulnud lahutama meest tema isast ja tütart tema emast ja miniat tema ämmast,

³⁶A ko o te tangata hoariri ko nga tangata ano o tona whare.

³⁶ja inimese vaenlasteks saavad tema kodakondsed.

³⁷Ki te nui ake te aroha o tetahi ki tona papa, whaea ranei, i tona ki ahau, e kore ia e tikangatia maku; ki te nui ake hoki te aroha o tetahi ki tana tama, tamahine ranei, i tona ki ahau, e kore ia e tikangatia maku.

³⁷Kes isa või ema armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt, ja kes poega või tütart armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt.

³⁸Ki te kore hoki tetahi e mau ki tona ripeka, e aru i muri i ahau, e kore ia e tikangatia maku.

³⁸Ja kes ei võta oma risti ega järgne mulle, see ei ole mind väärt.

³⁹Ko te tangata i whiwhi ki te ora e mate ano ia: a, kite mate tetahi mona i whakaaro ki ahau, ka whiwhi ano ia ki te ora.

³⁹Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle.

⁴⁰Ki te manako tetahi ki a koutou, e manako ana ia ki ahau, a, ki te manako tetahi ki ahau, e manako ana ia ki toku kaitono mai.

⁴⁰Kes teid vastu võtab, võtab vastu minu, ja kes minu vastu võtab, võtab vastu minu Läkitaja.

⁴¹Ki te manako tetahi ki te poropiti i runga i te ingoa o te poropiti, ka riro i a ia te utu o te poropiti; a, ki te manako tetahi ki te tangata tika i runga i te ingoa o te tangata tika, e riro i a ia te utu o te tangata tika.

⁴¹Kes prohveti vastu võtab ta prohvetinime tõttu, saab prohveti palga, ja kes õige vastu võtab õige inimese nime tõttu, saab õige inimese palga.

⁴²A, ki te whakainumia e tetahi tetahi o enei mea nonohi, ahakoa kotahi ano te kapu wai matao, i runga i te ingoa o te akonga, he pono taku e mea nei ki a koutou, e kore rawa ia e hapa i tona utu.

⁴²Ja kes iganes ühele neist pisikestest annab juua kas või ainult karikatäie külma vett jüngri nime tõttu, tõesti, ma ütlen teile, ta ei jää oma palgast ilma.'