¹¶ Na i aua ra ka puta a Hoani Kaiiriiri, ka kauwhau i te koraha o Huria,

¹Neil päevil tuli Ristija Johannes ja kuulutas Juuda kõrbes:

²Ka mea, Ripeneta, kua tata hoki te rangatiratanga o te rangi.

²'Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!'

³Ko ta Ihaia poropiti hoki tenei i korero ai, i mea ai, He reo no tetahi i te koraha e karanga ana, Whakapaia te huarahi o te Ariki, whakatikaia ona ara.

³Tema ongi see, kellest on räägitud prohvet Jesaja kaudu: 'Hüüdja hääl on kõrbes: Valmistage Issandale tee, tehke tasaseks tema teerajad!'

⁴A ko te kakahu o taua Hoani he huruhuru kamera, he hiako hoki te whitiki o tona hope; ko tana kai he mawhitiwhiti, he honi koraha.

⁴Johannesel oli kaamelikarvadest kuub, ja ta niuete ümber oli nahkvöö, aga roaks olid talle rohutirtsud ja metsmesi.

⁵Katahi ka haere ki a ia a Hiruharama, me Huria katoa, me nga kainga katoa e tutata ana ki Horano,

⁵Siis läks tema juurde Jeruusalemma ja terve Juudamaa ja kogu Jordani ümbruskonna rahvas,

⁶A iriiria ana ratou e ia ki Horano, me te whaki ano i o ratou hara.

⁶ning kui nad olid oma patud üles tunnistanud, ristis Johannes nad Jordani jões.

⁷¶ No tona kitenga ia i te tini o nga Parihi, o nga Haruki e haere ana ki tana iriiringa, ka mea ia ki a ratou, E te uri nakahi, na wai koutou i whakamahara kia rere i te riri meake puta?

⁷Aga kui ta nägi palju varisere ja sadusere ristimisele tulevat, ütles ta neile: 'Rästikute sugu, kes teid on hoiatanud põgenema tulevase viha eest?

⁸Na, whakaputaina he hua e rite ana ki o te ripeneta:

⁸Kandke nüüd meeleparandusele kohast vilja

⁹Kei anga koutou kei mea i roto i a koutou, Ko Aperahama to tatou matua: ko taku kupu hoki tenei ki a koutou, e ahei ana ano i te Atua te whakaara tamariki ake ma Aperahama i enei kohatu.

⁹ja ärge hakake iseenestes ütlema: 'Meie isa on ju Aabraham!', sest ma ütlen teile: Jumal võib siinsetest kividest äratada Aabrahamile lapsi.

¹⁰Na tenei ka pa te toki ki te pakiaka o nga rakau; a, ki te kahore tetahi rakau e hua i te hua pai, ka tuaina, ka maka ki te ahi.

¹⁰Kirves on juba pandud puude juurte külge. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse nüüd maha ja visatakse tulle.

¹¹Ko ahau nei he iriiri taku i a koutou ki te wai, hei mea ripeneta: ko tenei ia, e haere mai ana i muri i ahau, nui atu tona mana i toku, e kore ahau e tau hei mau i ona hu: mana koutou e iriiri ki te Wairua Tapu, ki te kapura:

¹¹Mina ristin teid veega, et te meelt parandaksite, aga see, kes tuleb pärast mind, on minust vägevam. Mina ei kõlba tooma talle jalatseidki. Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega.

¹²Ko tana mea tahi kei tona ringa, a e tino tahia e ia tana patunga witi, a e kohia ana witi ki roto ki te whare witi; tena ko te papapa e tahuna ki te kapura e kore e tineia.

¹²Tal on visklabidas käes ja ta puhastab oma rehealuse ning kogub oma nisud aita, aga aganad põletab ta ära kustutamatu tulega.'

¹³¶ I reira ka haere a Ihu i Kariri ki Horano, ki a Hoani, kia iriiria e ia.

¹³Siis tuli Jeesus Galileast Jordani äärde, et lasta ennast Johannesel ristida.

¹⁴Otira ka whakakahore a Hoani ki a ia, ka mea, Ko te tikanga ra ko ahau kia iriiria e koe, a e haere mai ana koe ki ahau?

¹⁴Aga Johannes püüdis teda igati keelata: 'Mul on vaja lasta ennast sinul ristida - ja sina tuled minu juurde!'

¹⁵Na ka whakahoki a Ihu, ka mea ki a ia, Tukua ra aianei; ko te tikanga hoki tenei ma taua kia whakarite i nga mea tika katoa. Na tukua ana ia e ia.

¹⁵Jeesus aga kostis talle: 'Olgu pealegi; sest nõnda on meile kohane täita kõike õigust!' Siis Johannes andis talle järele.

¹⁶A, no ka oti a Ihu te iriiri, tika tonu ake ia i te wai: na ko te rangi ka tuwhera ki a ia, a ka kite ia i te Wairua o te Atua e heke iho ana me he kukupa, a tau ana ki runga ki a ia:

¹⁶Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli ta kohe veest välja. Ja vaata, taevad avanesid ning ta nägi, kuidas Jumala Vaim laskus otsekui tuvi ja tuli tema peale,

¹⁷Na ko tetahi reo no te rangi e mea ana, Ko taku Tama tenei i aroha ai, ko taku i ahuareka ai.

¹⁷ja ennäe, hääl taevast ütles: 'See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!'