¹¶ Ki te tino kaiwhakatangi. He himene na Rawiri. E te Atua, e whakamoemiti nei ahau, kei wahangu koe:

¹Laulujuhatajale: Taaveti laul. Mu kiituse Jumal, ära ole vait!

²Kua puaki hoki te mangai o te tangata kino me te mangai o te tangata tinihanga, ki te he moku: he teka o ratou arero, e korero nei moku.

²Sest nad on avanud mu vastu õela ja petise suu; nad räägivad minuga valekeelel;

³I karapotia hoki ahau e ratou ki nga kupu mauahara, a i whawhai takekore ki ahau.

³nad on mind piiranud vihkamissõnadega ja võitlevad mu vastu põhjuseta.

⁴Mo toku aroha he riri ta ratou whakautu: ko ahau ia, he inoi taku.

⁴Mu armastuse pärast kaebavad nad minu peale, aga mina palvetan.

⁵E homai ana e ratou ki ahau he kino mo te pai, he mauahara mo toku aroha.

⁵Nemad tasuvad mulle head kurjaga ja mu armastust vihkamisega.

⁶¶ Meinga he tangata kino hei rangatira mona; kia tu he hoariri ki tona ringa matau.

⁶Sea õel tema vastu ja saatan seisku ta paremal käel!

⁷Kia tau te he ki a ia, ina whakawakia: kia waiho ano tana inoi hei hara.

⁷Kohtust väljugu ta hukkamõistetult ja tema palve saagu patuks!

⁸Kia torutoru ona ra; kia riro tana mahi tirotiro i tetahi atu.

⁸Tema päevi olgu pisut, ta amet saagu teisele!

⁹Kia pania ana tamariki, kia pouarutia hoki tana wahine.

⁹Ta lapsed jäägu vaeslasteks ja ta naine leseks!

¹⁰Kia kopikopiko noa ana tamariki, pinono ai: kia rapu kai hoki ma ratou i o ratou wahi mokemoke.

¹⁰Ta lapsed hulkugu ümber ja kerjaku ning otsigu toitu kaugel oma varemeist!

¹¹Kia haoa e te kaituku moni ana mea katoa; kia pahuatia hoki e nga tangata iwi ke ana mauiuitanga.

¹¹Liigkasuvõtja võtku kõik, mis tal on, ja muulased rüüstaku ta töövaeva!

¹²Kaua tetahi hei hoatu noa i te aroha ki a ia: kaua hoki tetahi hei atawhai i ana pani.

¹²Ärgu olgu tal kedagi, kes osutab heldust ta vastu, ja ärgu olgu kedagi, kes annaks armu tema vaeslastele!

¹³Kia hatepea putia ona uri: a i to muri whakatupuranga kia horoia rawatia atu o ratou ingoa.

¹³Tema järglased saagu otsa, teises põlves kustugu tema nimi!

¹⁴Kia maharatia e Ihowa te kino o ona matua: kei murua hoki te hara o tona whaea.

¹⁴Tema esiisade pahateod seisku Issandal meeles ja tema ema pattu ärgu kustutatagu!

¹⁵Kia mau tonu ki te aroaro o Ihowa: kia hatepea atu ai e ia te maharatanga ki a ratou i runga i te whenua.

¹⁵Olgu need Issanda ees alati, ja ta kaotagu maa pealt nende mälestus!

¹⁶Mona kihai i mahara ki te mahi tohu: heoi tukino ana ia i te ware, i te rawakore, i te hunga ngakau maru, kia patua ai ratou.

¹⁶Sest see mees ei mõelnud teha head, vaid kiusas viletsat ja vaest ja meeleheitel olevat, et teda surmata.

¹⁷Ae ra, i pai ia ki te kanga, a kua tae mai ki a ia: kihai ia i aro ki te manaaki, heoi kua mamao tera i a ia.

¹⁷Ta armastas needmist - see tabagu teda! Temale ei meeldinud õnnistamine - see jäägu temast kaugele!

¹⁸I kakahu ia i te kanga ki a ia, ano ko tona kakahu: na kua tae tera ki roto ki a ia ano he wai, me he hinu hoki ki roto ki ona wheua.

¹⁸Ta riietas end needmisega nagu kuuega - see tungigu nagu vesi tema sisemusse ja nagu õli ta kontidesse!

¹⁹Waiho ki a ia hei kakahu hipoki mona, hei whitiki hoki e whitikiria tonutia ai ia.

¹⁹Olgu see temale nagu riie, millesse ta ennast mähib, ja nagu vöö, millega ta alati ennast vöötab!

²⁰Na hei utu tena ma Ihowa ki oku hoariri, ki te hunga hoki e korero kino nei ki toku wairua.

²⁰Niisugune olgu mu pealekaebajate palk Issanda käest ja nende palk, kes räägivad kurja minu hinge vastu!

²¹¶ Kia puta tau mahi moku, e te Atua, e te Ariki, he whakaaro ki tou ingoa: na te mea he pai tau mahi tohu, whakaorangia ahau,

²¹Aga sina, Issand, mu Jumal, tee minuga oma nime kohaselt, sest sinu heldus on hea: kisu mind välja!

²²He ware hoki ahau, he rawakore, kua mamae hoki toku ngakau i roto i ahau.

²²Sest mina olen vilets ja vaene, ja mu süda on läbi torgatud mu sees.

²³Ka riro ahau me te atarangi e whakawairua kau ana: e peipeia ana ahau me he mawhitiwhiti.

²³Ma kaon nagu vari, mis pikemaks venib, mind raputatakse maha nagu rohutirtse.

²⁴Hurorirori kau oku turi i te nohopuku; a e kohia ana te ngako o oku kikokiko.

²⁴Mu põlved nõrkevad paastumisest ja mu liha kõhnub rasvatuks.

²⁵Kua waiho ahau hei tawainga ma ratou: ka kite ratou i ahau, ka ruru o ratou matenga.

²⁵Ma olen saanud neile teotuseks, mind nähes nad vangutavad pead.

²⁶Awhinatia ahau, e Ihowa, e toku Atua: kia rite ki tou aroha tau whakaora i ahau.

²⁶Aita mind, Issand, mu Jumal! Päästa mind oma heldust mööda!

²⁷Kia matau ai ratou ko tou ringa itene: a nau tenei, e Ihowa, i mea.

²⁷Tundku nad, et see on sinu käsi, et sina, Issand, oled seda teinud!

²⁸Ma ratou e kanga, mau ia e manaaki: kia whakama ratou ina whakatika; ko tau pononga ia kia hari.

²⁸Kui nad neavad, siis sina õnnista! Kui nad kipuvad kallale, siis jäägu nad häbisse, aga sinu sulane rõõmustagu!

²⁹Kia whakakakahuria oku hoariri ki te whakama, a ko to ratou numinumi hei koroka hipoki mo ratou.

²⁹Mu vastased riietugu teotusega ja mähkigu end oma häbisse nagu ülekuube!

³⁰Ka tino whakawhetai toku mangai ki a Ihowa, ae ra, ka whakamoemiti ahau ki a ia i waenganui o te mano.

³⁰Ma tahan Issandat väga tänada oma suuga ja paljude seas teda kiita,

³¹E tu hoki ia ki te ringa matau o te rawakore, hei whakaora i a ia i te hunga e whakahe ana i tona wairua.

³¹sest tema seisab vaese paremal käel, et päästa tema hing hukkamõistjate käest.