¹¶ Whakamoemititia a Ihowa. Ka whakapaua toku ngakau ki te whakawhetai ki a Ihowa, i te runanga o te hunga tika, i te whakaminenga.

¹Halleluuja! Ma tänan Issandat kõigest südamest õiglaste osaduses ja koguduses!

²He nui nga mahi a Ihowa; e whakatakina ana e te hunga katoa e manako ana ki aua mea.

²Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel.

³He mea honore, he mea kororia tana mahi: tu tonu tona tika ake ake.

³Aulised ja ülevad on tema tööd ja tema õigus kestab igavesti.

⁴Kua meinga e ia kia maharatia ana mahi whakamiharo: he atawhai a Ihowa, he aroha.

⁴Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele. Halastaja ja armuline on Issand.

⁵E homai ana e ia he kai ma te hunga e wehi ana ki a ia: ka mahara tonu ia ki tana kawenata.

⁵Ta annab toidust neile, kes teda kardavad, ta peab igavesti meeles oma lepingut.

⁶¶ Kua whakakitea e ia ki tana iwi te kaha o ana mahi, i tana hoatutanga i to nga tauiwi hei kainga tupu mo ratou.

⁶Ta on ilmutanud oma tegude vägevust oma rahvale, et neile anda paganate pärusmaa.

⁷Ko nga mahi a ona ringa he pono, he whakawa tika: pono tonu ana akoranga katoa,

⁷Tema kätetööd on tõde ja õigus; usaldatavad on kõik ta seadmised.

⁸U tonu ake ake, e mahia ana i runga i te pono, i te tika.

⁸Need on toetatud ikka ja igavesti, need on tehtud tões ja õiguses.

⁹I tonoa mai e ia he whakaoranga mo tana iwi: kua kiia iho e ia tana kawenata mo ake tonu atu; he tapu tona ingoa, e wehingia ana.

⁹Ta läkitas lunastuse oma rahvale, ta kinnitas oma lepingu igaveseks, püha ja kardetav on tema nimi.

¹⁰Ko te timatanga o te whakaaro nui he wehi ki a Ihowa: he ngarahu nui to te hunga katoa nana era mahi; mau te whakamoemiti ki a ia, ake ake.

¹⁰Issanda kartus on tarkuse algus; hea arusaamine on kõigil, kes teevad seda mööda; tema kiitus kestab igavesti.