¹¶ Ki te tino kaiwhakatangi, ma nga tama a Koraha. He Makiri. E te Atua, kua rongo o matou taringa, kua korerotia ki a matou e o matou matua, nga mahi i mahia e koe i o ratou ra, i nga ra o mua.

¹Laulujuhatajale: Korahi laste õpetuslaul.

²Nau nga tauiwi i pana ki tou ringa, nau ratou i whakato: nau nga iwi i whiu, a whakamararatia ana ratou.

²Jumal, me oleme oma kõrvaga kuulnud, meie isad on meile jutustanud: suure teo oled sa teinud nende päevil, muistsel ajal.

³Ehara hoki i te mea, na ta ratou hoari i whiwhi ai ratou ki te whenua, ehara to ratou takakau i te mea i ora ai ratou: engari na tou matau, na tou takakau hoki, na te marama ano o tou mata, he pai hoki nou ki a ratou.

³Sina ajasid paganarahvad ära oma käega, aga nemad sa istutasid asemele; sa purustasid rahvaste hõimud ja kihutasid nad minema.

⁴E te Atua, ko koe toku Kingi: whakahaua he whakaora mo Hakapa.

⁴Sest mitte oma mõõgaga ei omandanud nad maad ja nende käsivars ei aidanud neid, vaid see oli sinu parem käsi, sinu käsivars ja sinu palge valgus, sest sul oli neist hea meel.

⁵Mau ka turaki ai matou i o matou hoariri; ma tou ingoa ka takahia ai e matou te hunga e whakatika ana ki a matou.

⁵Sina, mu Jumal ja mu kuningas, käsuta võit Jaakobile!

⁶E kore hoki ahau e whakawhirinaki ki taku kopere: e kore ano taku hoari e whakaora i ahau.

⁶Sinuga me paiskame maha oma rõhujad; sinu nimel tallame puruks oma vastased.

⁷Nau hoki matou i ora ai i o matou hoariri: nau ano i whakama ai te hunga i kino ki a matou.

⁷Sest ma ei looda oma ammu peale ja mu mõõk ei too mulle võitu;

⁸Ko te Atua ta matou e whakamanamana ai i te roa o te ra: ka whakamoemiti ano matou ki tou ingoa ake ake. (Hera.

⁸vaid sina oled andnud meile võidu meie rõhujate üle ning oled saatnud häbisse meie vihamehed.

⁹¶ Otira kua panga nei matou e koe, kua meinga kia whakama: kahore hoki koe kia haere tahi me a matou taua.

⁹Kogu päeva me kiidame Jumalat ning tahame su nime tänada igavesti. Sela.

¹⁰Kua meinga matou kia hoki whakamuri mai i te hoariri; kei te pahua ano i etahi ma ratou te hunga e kino ana ki a matou.

¹⁰Ometi sa tõukasid ära ning häbistasid meid ega lähe välja meie sõjaväega.

¹¹Kua hoatu matou e koe, ano he hipi e kainga ana: kua marara ki roto ki nga tauiwi.

¹¹Sa paned meid taganema vaenlase eest ja meie vihamehed rüüstavad meid.

¹²E hokona ana e koe tau iwi, a hore he utu: kahore hoki koe e whiwhi rawa i te utu mo ratou.

¹²Sina annad meid nende kätte söödaks nagu lambaid ja pillutad meid paganarahvaste sekka.

¹³E meinga ana matou e koe hei tawainga ma o matou hoa kainga; hei whakahaweatanga, hei whakakatanga mai ma te hunga i tetahi taha, i tetahi taha o matou.

¹³Sa müüd oma rahva tühise hinna eest ega ole sul kasu nende müügihinnast.

¹⁴E meinga ana matou e koe hei whakatauki ma nga tauiwi; hei rurutanga matenga ma nga iwi.

¹⁴Sina paned meid teotuseks meie naabritele, irvitamiseks ja pilkamiseks meie ümbruskonnale.

¹⁵Kei mua tonu i ahau toku whakama; kua taupokina ahau e te pawera o toku mata;

¹⁵Sa teed meid mõistusõnaks paganate suus ja põhjuseks vangutada pead rahvaste seas.

¹⁶I te reo o te kaitawai, o te kaikohukohu; i te hoariri, i te kairapu utu.

¹⁶Iga päev on mu teotus mu ees, ja mu palge häbi katab mind

¹⁷¶ Kua pa katoa tenei ki a matou; heoi kahore matou i wareware ki a koe, kihai ano i teka ki tau kawenata.

¹⁷teotajate ja pilkajate sõnade pärast, vaenlaste ja kättemaksuhimuliste pärast.

¹⁸Kahore to matou ngakau i tahuri whakamuri; kihai ano o matou hikoinga i peka ke i tau ara;

¹⁸See kõik on tulnud meie peale, ehkki me ei ole sind unustanud ega sinu lepingut rikkunud.

¹⁹I maru ai matou i a koe i te wahi o nga tarakona; a taupoki rawa ki te atarangi o te mate.

¹⁹Meie süda ei ole sinust loobunud ega meie sammud kõrvale kaldunud sinu teerajalt,

²⁰Mehemea kua wareware matou ki te ingoa o to matou Atua, kua totoro ranei o matou ringa ki te atua ke;

²⁰et sa meid nii oled maha rõhunud ðaakalite asupaigas ning oled meid katnud surmavarjuga.

²¹E kore ranei tenei e ata tirohia e te Atua? E matau ana hoki ia ki nga mea ngaro o te ngakau.

²¹Kui me oleksime unustanud oma Jumala nime ning laotanud oma käed võõra jumala poole,

²²Mou nei hoki matou i patua ai i te ra roa nei: kiia iho matou he hipi e patua ana.

²²eks Jumal oleks märganud seda? Sest tema tunneb ju südame saladusi.

²³E ara, he aha koe ka moe ai, e te Ariki? Whakatika, kaua matou e panga tonutia.

²³Ei, sinu pärast tapetakse meid kogu päev, meid arvatakse tapalambaiks.

²⁴He aha koe ka huna ai i tou mata? ka wareware ai ki to matou mamae, ki to matou tukinotanga?

²⁴Virgu, Issand! Miks sa magad? Ärka üles, ära tõuka meid ära jäädavalt!

²⁵Kua piko nei hoki to matou wairua ki raro ki te puehu; piri rawa to matou kopu ki te whenua.

²⁵Miks sa peidad oma palge ja unustad meie viletsuse ja meie häda?

²⁶E ara, hei awhina i a matou; kia mahara ki tou aroha, a hokona matou.

²⁶Meie hing on painutatud põrmu, meie ihu on kinni maa küljes.

²⁷Tõuse meile appi ja lunasta meid oma helduse pärast!