¹¶ Ki te tino kaiwhakatangi Nekinoto. He Makiri, na Rawiri. E te Atua, tahuri mai tou taringa ki taku inoi: kei whakangaro atu koe, ina tangi ahau.

¹Laulujuhatajale: keelpillil mängida; Taaveti õpetuslaul.

²Anga mai ki ahau, whakahokia mai he kupu ki ahau: pokaikaha noa iho ahau i ahau e tangi nei, e hamama nei;

²Jumal, pane tähele mu palvet ja ära peida ennast mu anumise eest!

³I te reo hoki o te hoariri, i te tukino a te tangata kino: no te mea e utaina ana e ratou he hara ki runga ki ahau, a e kino ana ki ahau, e riri ana.

³Pane tähele mind ja vasta mulle! Ma ekslen ümber ägades ja jooksen uisapäisa

⁴Mamae pu toku ngakau i roto i ahau: kua taka ki runga ki ahau nga wehi whakamate.

⁴vaenlase hääle tõttu, õela rõhumise pärast, sest nad veeretavad mu peale nurjatust ja vihas kiusavad nad mind taga.

⁵Kua pa ki ahau te wehi me te wiri: a pokia iho ahau e te whakamataku.

⁵Mu süda vabiseb mu sees ja surma koledused on langenud mu peale.

⁶Na ko taku meatanga, Aue, te whai pakau ahau me he kukupa; penei ka rere atu ahau, a ka whai okiokinga.

⁶Kartus ja värin tulid mu peale ja õudus kattis mind.

⁷Katahi ahau ka rere ki tawhiti; a noho rawa atu i te koraha. (Hera.

⁷Siis ma ütlesin: Oh oleksid mul tuvi tiivad, ma lendaksin minema ja asuksin kuhugi elama.

⁸Ka hohoro toku rere atu i te hau, i te awha.

⁸Vaata, ma põgeneksin kaugele ja viibiksin kõrbes. Sela.

⁹¶ Whakangaromia, e te Ariki, wehia o ratou arero; kua kitea hoki e ahau te tukino me te tutu o roto o te pa.

⁹Ma tõttaksin pääsema pakku tuulepöörise, maru eest.

¹⁰Haereere ana ratou i te ao, i te po, i runga i ona taiepa, a tawhio noa: he kino kei roto, he hianga.

¹⁰Hävita nad, Issand, sega nende keeled, sest ma näen linnas vägivalda ja riidu!

¹¹He hara kei waenganui ona: kahore ona ara e mahue i te tinihanga, i te hianga.

¹¹Ööd ja päevad nad käivad piki tema müüre, nurjatus ja vaev on ta keskel.

¹²Ehara hoki i te hoariri nana ahau i tawai; penei e taea e ahau te whakaririka: ehara hoki i te hoa whawhai noku i whakakake ki ahau; penei kua piri ahau, kei kitea e ia.

¹²Kadu on ta keskel ja ta turult ei tagane rõhumine ja pettus.

¹³Nau ia, na te tangata i rite ki ahau, na toku takahoa, na taku i mohio ai.

¹³Sest mitte vaenlane ei laima mind, seda ma taluksin; mitte mu vihamees ei suurusta mu vastu, tema eest ma peidaksin ennast,

¹⁴Ahuareka tonu ta taua korerorero; haere tahi ana hoki taua i roto i te ropu ki te whare o te Atua.

¹⁴vaid sina, inimene nagu mina, mu sõber ja tuttav,

¹⁵Kia mau ohorere ratou i te mate, kia heke ora ki te reinga: he hara hoki kei o ratou nohoanga, kei waenganui i a ratou.

¹⁵kellega meil oli armas osadus, Jumala kotta läksime koos rahvahulgaga.

¹⁶¶ Ko ahau, ka karanga ahau ki te Atua: a ma Ihowa ahau e whakaora.

¹⁶Karaku surm nende kallale, mingu nad elusalt alla surmavalda, sest selge kurjus on nende elamuis, nende põues!

¹⁷I te ahiahi, i te ata, i te poutumarotanga, ka inoi ahau, ka tangi: a ka whakarongo ia ki toku reo.

¹⁷Aga mina hüüan Jumala poole ja Issand aitab mind.

¹⁸Whakaorangia ana e ia toku wairua i runga i te rangimarie i ahau e whakaekea ana: he tokomaha hoki oku hoa whawhai.

¹⁸Õhtul ja hommikul ja lõunaajal ma kurdan ja ägan, ja ta kuuleb mu häält.

¹⁹Ka whakarongo te Atua, no tua iho nei tona nohoanga, a ka whakahoki i ta ratou. (Hera.) Ko te hunga kahore o ratou whakawhitiwhitinga, a kahore o ratou wehi ki te Atua.

¹⁹Ta lunastab mu hinge rahusse kallalekippujaist, sest need on hulgani mu ümber.

²⁰Kua totoro ona ringa ki te hunga kua mau nei ta ratou rongo ki a ia; kua whakataka e ia tana kawenata.

²⁰Jumal kuuleb ja vastab neile, tema, kes istub aujärjel iidsest ajast. Sela. Sest nad ei muuda meelt ega hakka kartma Jumalat.

²¹Maeneene atu tona mangai i te pata, he whawhai ia kei roto i tona ngakau: ngawari atu ana kupu i te hinu, kahore, he hoari kua oti te unu.

²¹See mees oli pistnud oma käed nende külge, kes pidasid temaga rahu, ta rikkus oma lepingut.

²²Maka ki runga ki a Ihowa tau pikaunga, a mana koe e whakau ake: e kore e tukua e ia te hunga tika kia whakangaueuetia ake ake.

²²Pehmem kui või on tema suu, aga südames ta tuleb kallale; libedamad kui õli on tema sõnad, kuid need on siiski nagu paljastatud mõõgad.

²³Mau ia ratou e mea, e te Atua, kia heke ki te poka o te pirau: e kore nga tangata toto, nga tangata hianga e tutuki ki te hawhe o o ratou ra; ko ahau ia, ka whakawhirinaki ki a koe.

²³Heida Issanda peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!

²⁴Jah, sina, Jumal, tõukad nad hukatuse auku; mõrtsukad ja petised ei saa oma elupäevi poolegi peale. Aga mina loodan sinu peale!