1¶ Ki te tino kaiwhakatangi Nekinoto, he mea Heminiti. He himene na Rawiri. E Ihowa, kaua e whakatupehupehu mai ki ahau, ina riri koe, kaua ano ahau e pakia ina arita mai koe.
1Laulujuhatajale: keelpillil mängida kaheksandal helil; Taaveti laul.
2E Ihowa, tohungia ahau, he ngoikore hoki ahau: rongoatia ahau, e Ihowa, e ohooho ana hoki oku wheua.
2Issand, ära nuhtle mind oma vihas ja ära karista mind oma vihaleegis!
3E ohooho noa iho ana hoki toku wairua: ko koe ia, e Ihowa, kia pehea atu te roa?
3Issand, ole mulle armuline, sest ma olen nõrkenud! Tee mind terveks, Issand, sest mu luud-liikmed on jahmunud!
4Hoki mai, e Ihowa, kia mawhiti atu toku wairua: kia mahara ki tou aroha, a whakaorangia ahau.
4Mu hing on väga jahmunud. Aga sina, Issand, kui kaua veel?
5Kahore hoki he mahara ki a koe ina mate: ko wai hei whakawhetai ki a koe i roto i te reinga?
5Pöördu, Issand, minu poole, vabasta mu hing, päästa mind oma helduse pärast!
6Mauiui iho ahau i toku auetanga; e manu ana toku moenga i ahau a pau noa te po; e whakamakukuria ana e ahau toku takotoranga ki oku roimata.
6Sest surmas ei meenutata sind. Kes surmavallas tänab sind?
7Pakoko kau toku kanohi i te tangi; kua koroheke haere i oku hoariri katoa.
7Ma olen väsinud oma ohkamisest, kogu öö ma ujutan pisaratega oma voodit, ma leotan oma silmaveega oma sängi.
8¶ Mawehe atu i ahau, e nga kaimahi katoa i te kino; kua rongo nei hoki a Ihowa i te reo o taku tangi.
8Mu silmad on vajunud auku meelekibedusest, nad on läinud vanaks kõigi mu vastaste pärast.
9Kua rongo a Ihowa ki taku inoi; ka manako a Ihowa ki taku karakia.
9Minge minust eemale kõik, kes teete nurjatust, sest Issand kuuleb mu nutuhäält!
10Ka whakama, ka pokaikaha noa iho oku hoariri katoa: ka hoki ratou, ka pa whakarere atu te whakama.
10Issand kuuleb mu anumist, Issand võtab vastu mu palve.
11Kõik mu vaenlased jäävad häbisse ja kohkuvad hirmsasti, nad pöörduvad tagasi ja järsku nad satuvad häbisse.