¹¶ Ki te tino kaiwhakatangi. Hohanimi. Na Rawiri. Whakaorangia ahau e te Atua, ka tae mai hoki nga wai ki roto ki toku wairua.

¹Laulujuhatajale: viisil 'Liiliad'; Taaveti laul.

²Ka tapoko ahau ki te oru hohonu, ki te wahi kahore nei he tunga: kua tae ahau ki nga wai hohonu, ngaro iho ahau i nga waipuke.

²Päästa mind, Jumal, sest veed tõusevad mu hinge hukutama!

³Kua ruwha ahau i taku tangi; kua maroke toku korokoro: pakoko kau oku kanohi i ahau e tatari nei ki toku Atua.

³Ma olen vajunud sügavasse, põhjatusse mutta, mul pole jalgealust. Ma olen sattunud vee sügavusse ning voolas vesi uputab mu.

⁴Tini ke i nga makawe o toku matenga te hunga e kino noa ana ki ahau: he kaha rawa te hunga e mauahara noa ana ki ahau, e mea nei kia whakamatea ahau; utua ana e ahau i reira nga mea kihai i tangohia e ahau.

⁴Ma olen väsinud hüüdmast, mu kurk on kähe, mu silmad on väsinud, oodates oma Jumalat.

⁵E te Atua, e matau ana koe ki toku kuware; kahore hoki oku he e ngaro i a koe.

⁵Neid, kes mind asjata vihkavad, on enam kui juuksekarvu mu peas; vägevaks on saanud mu hävitajad, kes on ilmaaegu mu vaenlased. Mida ma pole riisunud, pean ma tasuma.

⁶E te Ariki, e Ihowa o nga mano kaua te hunga e tatari ana ki a koe e whakama i ahau: e te Atua o Iharaira, kei numinumi kau i ahau te hunga e rapu ana i a koe.

⁶Sina, Jumal, tunned mu meeletust, ja mu süüd ei ole varjul sinu eest.

⁷Mou hoki ahau i waiho ai hei tawainga: ngaro iho toku mata i te whakama.

⁷Ärgu sattugu minu pärast häbisse need, kes ootavad sind, Issand, Issand Sebaot; ärgu laimatagu minu pärast neid, kes sind otsivad, Iisraeli Jumal!

⁸He tangata ke ahau ki oku hoa ake: hei tautangata ki nga tama a toku whaea.

⁸Sest sinu pärast ma kannatan teotust, mu palet katab häbistus.

⁹Ka pau hoki ahau i te aroha ki tou whare: kua tau ano ki ahau nga tawai a te hunga e tawai ana ki a koe.

⁹Olen saanud oma vendadele võhivõõraks ja tundmatuks oma ema lastele.

¹⁰I ahau i tangi, i whakatiki hei whiu i toku wairua, ka waiho tena hei tawainga moku.

¹⁰Sest püha viha su koja pärast on mind ära söönud, ja nende teotamised, kes sind teotavad, on langenud minu peale.

¹¹I kakahu hoki ahau i te kakahu taratara moku, a i waiho hei whakatauki ma ratou.

¹¹Ma olen nutnud ja mu hing on paastunud, kuid see on saanud mulle teotuseks.

¹²Kei te korero kino moku te hunga e noho ana i te kuwaha: waiatatia ana ahau e te hunga haurangi waina.

¹²Ma riietusin kotiriidesse, kuid ma sain neile pilkesõnaks.

¹³¶ Ko ahau ia, ki a koe taku inoi, e Ihowa, i te wa e manakohia ai: whakahokia mai he kupu ki ahau, e te Atua, i runga i te nui o tou aroha, o te pono o tau whakaoranga.

¹³Väravasuus istujad lobisevad minust ja pillil laulavad minust õllejoojad.

¹⁴Whakaorangia ahau i roto i te oru, kei toremi: kia ora ahau i te hunga e kino ana ki ahau, i nga wai hohonu ano hoki.

¹⁴Aga mina palvetan sinu poole, Issand, sulle meelepärasel ajal, oh Jumal. Oma suurest heldusest vasta mulle, oma ustava abiga päästa mind!

¹⁵Kei ngaro ahau i te waipuke, kei horomia e te rire; kei kopia ano te waha o te poka ki runga ki ahau.

¹⁵Kisu mind välja porist, et ma sisse ei vajuks, et ma pääseksin oma vihkajate eest ja vete sügavusest!

¹⁶E Ihowa whakahokia mai he kupu ki ahau; he pai hoki tou atawhai: tahuri mai ki ahau, kia rite ki te nui o au arohatanga.

¹⁶Ära lase voolast vett mind uputada ega sügavust mind neelata, ja ärgu sulgegu kaev oma suud minu üle!

¹⁷A kaua e huna tou mata ki tau pononga; e pouri ana hoki ahau: hohoro te whakahoki kupu mai ki ahau.

¹⁷Vasta mulle, Issand, sest hea on sinu heldus; pöördu minu poole oma rohket halastust mööda

¹⁸Whakatata mai ki toku wairua, hokona: whakaorangia ahau, e mahi nei oku hoariri.

¹⁸ja ära peida oma palet oma sulase eest, sest ma olen kitsikuses; kuule mind pea!

¹⁹E matau ana koe ki toku tawainga, ki toku whakama, ki toku numinumi: kei tou aroaro oku hoariri katoa.

¹⁹Tule ligi mu hingele, lunasta tema; vabasta mind mu vaenlaste pärast!

²⁰Maru noa toku ngakau i te tawai; a ki tonu ahau i te pouri: i titiro ahau ki tetahi hei aroha mai, a kore ake; ki etahi hei whakamarie, a kihai i kitea.

²⁰Sina tead mu teotust ja mu häbi ja mu laimu, kõik mu vastased on su ees.

²¹I homai he au hei kai maku: i toku matewaitanga ano i whakainumia ahau ki te winika.

²¹Teotus on murdnud mu südame, ma olen haigeks jäänud; ma ootasin kaastunnet, kuid seda ei olnud, ja trööstijaid, kuid neid ma ei leidnud.

²²¶ Kia meinga ta ratou tepu i to ratou aroaro hei mahanga; hei rore hoki i to ratou wa rangimarie.

²²Vaid nad andsid mulle süüa mürkrohtu ja mu janus nad jootsid mind äädikaga.

²³Kia whakapouritia o ratou kanohi, kei kite ratou: kia wiri tonu hoki o ratou hope.

²³Nende laud saagu püüniseks nende ees ja heaolu silmuseks!

²⁴Ringihia atu tou riri ki runga ki a ratou, kia mau hoki ratou i tou arita, i tou weriweri.

²⁴Nende silmad saagu pimedaks, et nad ei näeks, ja pane nende niuded alaliselt vankuma!

²⁵Kia ururuatia to ratou nohoanga: kaua tetahi e noho ki o ratou teneti.

²⁵Vala välja oma meelepaha nende peale ja su vihaleek tabagu neid!

²⁶Mo ratou i tukino i te tangata i whiua nei e koe; a korerotia ana e ratou te pouri o te hunga i werohia e koe.

²⁶Nende telklaager saagu lagedaks; ärgu olgu nende telkides elanikke!

²⁷Tapiritia he kino ki runga ki to ratou kino; kaua hoki ratou e tukua kia tomo ki tou tika.

²⁷Sest nad jälitavad seda, keda sina oled löönud, ja jutustavad nende valust, keda sina oled haavanud.

²⁸Kia murua atu ratou i te pukapuka o te ora, kaua ano e tuhituhia ki roto ki te hunga tika.

²⁸Lisa neile süütegu süüteo peale, ärgu nad jõudku sinu õiglusesse!

²⁹Ko ahau ia, he rawakore, he pouri; kia whakateiteitia ake ahau, e te Atua, e tau whakaoranga.

²⁹Kustutatagu nad maha eluraamatust ja ärgu pandagu neid kirja koos õigetega!

³⁰¶ Ka whakamoemiti taku waiata ki te ingoa o te Atua, ka whakanui ano taku whakawhetai i a ia.

³⁰Aga mina olen vilets ja täis valu. Sinu abi, oh Jumal, kaitsku mind!

³¹Pai rawa tenei ki a Ihowa i te puru i te kau, i te mea whai haona, whai maikuku.

³¹Ma kiidan lauluga Jumala nime ja tänulauluga ma ülistan teda.

³²Kua kite te hunga mahaki, kua hari: ka ora ano o koutou ngakau, e te hunga e rapu nei i te Atua.

³²See on Issandale meeldivam kui härg, kui härjavärss, kel on sarved ja sõrad.

³³No te mea ka rongo a Ihowa ki nga rawakore, e kore ano e whakahawea ki ana herehere.

³³Viletsad näevad seda ja rõõmustavad; teiegi süda, kes nõuate Jumalat, peab elama.

³⁴Kia whakamoemiti te rangi me te whenua ki a ia, nga moana, me nga mea katoa e tere ana i roto.

³⁴Sest Issand kuuleb vaeseid ega pea halvaks oma vange.

³⁵No te mea tera e whakaorangia e te Atua a Hiona, ka hanga ano e ia nga pa o Hura; a ka noho ratou ki reira, ka riro hoki a reira i a ratou.

³⁵Kiitku teda taevas ja maa, meri ja kõik, mis seal liigub!

³⁶A ka nohoia a reira e nga uri o ana pononga: hei kainga tupu ano a reira mo te hunga e aroha ana ki tona ingoa.

³⁶Sest Jumal tahab päästa Siioni ja uuesti ehitada Juuda linnad, et nad asuksid sinna elama ja päriksid selle.

³⁷Ja tema sulaste järeltulev sugu peab selle saama pärandiks, ja need, kes armastavad tema nime, asuvad sinna elama.