¹¶ He himene na Ahapa. He pono, he pai te Atua ki a Iharaira; ki te hunga ngakau ma.

¹Aasafi laul. Jumal on tõesti hea Iisraelile, nendele, kes on puhtad südamelt.

²Ko ahau ia, wahi iti kua tapepa oku waewae: me i kotahi kua paheke oku takahanga.

²Aga mina - minu jalad oleksid peaaegu komistanud, mu sammud oleksid kohe libisenud.

³I hae hoki ahau ki te hunga whakahi, i toku kitenga i te tangata hara e kake ana.

³Sest ma kadestasin hooplejaid, kui ma nägin õelate head käekäiku.

⁴Kahore hoki he whakawiringa a te mate i a ratou: he maro ano o ratou uaua.

⁴Sest neil ei ole piinu surmani ja nende keha on lihav.

⁵Kahore nga mea whakapouri tangata e pa ki a ratou; kahore ano ratou e whiua tahitia me te mano tangata.

⁵Nemad ei ole vaevas nagu muud surelikud ja neid ei lööda nagu muid inimesi.

⁶Na reira, ano he hei te whakakake e awhi nei i a ratou, ano he kakahu te tutu e hipokina nei ratou.

⁶Sellepärast on uhkus nende kaelaehteks, vägivald katab neid nagu ülikond.

⁷Pupuhi ana o ratou kanohi i te ngako: nui ake nga mea i a ratou i a o ratou ngakau i hiahia ai.

⁷Nende silmad on pungis lihavusest ja süda keeb üle kurjadest mõtetest.

⁸E whakahi ana ratou, e korero kino ana mo te whakatoi: kei runga noa ake a ratou korero.

⁸Oma kurjuses nad irvitavad ja kõnelevad valet, nad räägivad kõrgilt.

⁹Tutuki tonu to ratou mangai ki nga rangi: e kopikopiko ana hoki to ratou arero i runga i te whenua.

⁹Nad tõstavad oma suu taevani ja nende keel käib üle maa.

¹⁰Koia tona iwi i hoki mai ai ki konei: a e whakawiria ana he wai mo ratou, ki tonu te kapu.

¹⁰Sellepärast pöördub ta rahvas nende poole ja nad rüüpavad nende sõnavalingut.

¹¹E mea ana ratou, Ma te aha e matau ai te Atua? He matauranga koia to te Runga Rawa?

¹¹Ja nad ütlevad: 'Kuidas Jumal võib seda tunda ja kas Kõigekõrgemal on sellest teadmist?'

¹²Nana, ko te hunga kino tenei, kei runga tonu i te whenua rangatira, e hua ana o ratou taonga.

¹²Vaata, niisugused on õelad: nad elavad alati rahulikult ja koguvad jõukust.

¹³He pono he maumau taku mea i toku ngakau kia ma, taku horoi hoki i oku ringa ki te harakore.

¹³Päris asjata olen ma hoidnud oma südame puhta ja olen süütuses pesnud oma käsi;

¹⁴E whiua ana hoki ahau i te roa o te ra, e pakia ana i nga ata katoa.

¹⁴ma olen olnud löödud kogu päeva ja mind on nuheldud igal hommikul.

¹⁵¶ Me i ki ahau, Ka penei taku korero; na e tinihanga ana ahau ki te whakatupuranga o au tamariki.

¹⁵Kui ma oleksin mõtelnud: Ma tahan kõnelda nõnda nagu nemad; vaata, siis ma oleksin petnud sinu laste sugu.

¹⁶I taku meatanga kia matauria tenei, ka kite ahau he mahi whakauaua rawa;

¹⁶Ma hakkasin mõtisklema, et sellest aru saada, kuid see oli mu meelest vaev,

¹⁷Tae noa ahau ki te wahi tapu o te Atua, katahi ahau ka mohio ki to ratou mutunga.

¹⁷kuni ma sisenesin Jumala pühadesse paikadesse ja mõistsin nende otsa.

¹⁸He pono i whakaturia ratou e koe ki nga wahi pahekeheke; a whakataka ana e koe ki te ngaromanga.

¹⁸Tõesti, sina asetad nad libedale ja sa langetad nad rusuks.

¹⁹Ano te panga whakareretanga o to ratou hunanga! kua pau rawa i nga wehi.

¹⁹Kuidas nad said jubeduseks silmapilguga! Nad saavad otsa, lõpevad ära ehmatusega.

²⁰Ka rite ki te rekanga kanohi, ina ara ake te tangata, tau whakahawea ki to ratou ahua, e te Ariki, ina ara ake koe.

²⁰Nõnda nagu unenägu kaob pärast ärkamist, nõnda sina, Issand, ei hooli tõustes nende varjukujudest.

²¹¶ Na mamae noa iho toku ngakau, a hukihuki ana oku whatumanawa.

²¹Kui mu süda oli täis kibedust ja mu neerudes olid pisted,

²²He whakaarokore hoki ahau, he kuware: me te mea he kirehe ahau i tou aroaro.

²²siis ma olin sõge ega teadnud midagi; ma olin nagu loom su ees.

²³Ahakoa ra kei a koe tonu ahau; e puritia ana e koe toku ringa matau.

²³Ometi jään ma ikka sinu juurde; sa oled haaranud kinni mu paremast käest.

²⁴Ma tou whakaaro ahau e arahi; muri iho ka riro ahau i a koe ki te kororia.

²⁴Oma nõuga juhatad sa mind ja võtad mind viimaks vastu ausse.

²⁵Ko wai hoki toku i te rangi ko koe anake? Kahore atu hoki oku i te whenua e hiahia ai, ko koe anake.

²⁵Kes on mul muu taevas kui sina? Sest sinuga koos olles ei meelita mind miski maa peal.

²⁶Hemo iho oku kikokiko me toku ngakau: ko te Atua ia te kaha o toku ngakau, toku wahi ake ake.

²⁶Kuigi mu liha lõpeb ja mu süda ka, siiski oled sina, Jumal, mu südame kalju ja mu osa igavesti.

²⁷Na, ko te hunga e mamao atu ana i a koe ka mate: ka ngaro i a koe te hunga puremu katoa e whakarere nei i a koe.

²⁷Sest vaata, kes sinust eemalduvad, need hukkuvad; sa hävitad kõik, kes reetlikult sinust loobuvad.

²⁸Ko ahau ia, he pai ki ahau te whakatata ki te Atua: kua waiho e ahau te Ariki, a Ihowa, hei whakawhirinakitanga moku, kia whakapuakina ai e ahau au mahi katoa.

²⁸Aga minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi; Issanda Jumala peale panen ma oma lootuse, et jutustada kõiki sinu tegusid.