¹¶ E Ihowa, e te Atua, e te Kairapu utu; e te Atua, e te Kairapu utu, tiaho mai.

¹Sa kättemaksu Jumal, Issand! Sa kättemaksu Jumal, hakka kiirgama!

²E ara, e te Kaiwhakawa o te whenua: hoatu te utu e rite ana ki te hunga whakakake.

²Tõuse, sa ilmamaa kohtumõistja, tasu kätte uhketele!

³Kia pehea te roa, e Ihowa, o te hunga kino nei, kia pehea te roa o te hunga kino e whakamanamana ana?

³Kui kaua õelad, kui kaua, Issand, õelad tohivad ilutseda?

⁴Kei te korero whakatu ratou, kei te korero whakahi: kei te korero whakapehapeha ki a ratou nga kaimahi katoa i te kino.

⁴Nad ajavad suust välja, räägivad jultunud sõnu, nad suurustavad, kõik need ülekohtutegijad.

⁵Mongamonga noa tau iwi i a ratou, e Ihowa: e tukinotia ana e ratou tou kainga tupu.

⁵Nad rõhuvad su rahvast, Issand, ja vaevavad su pärisosa.

⁶E patua ana e ratou te pouaru, te manene: e kohuru ana i te pani.

⁶Lesknaisi ja võõraid nad tapavad ja löövad maha vaeslapsi,

⁷A e mea ana, E kore a Ihowa e kite; e kore e maharatia e te Atua o Hakopa.

⁷ja mõtlevad: 'Issand ei näe, Jaakobi Jumal ei saa aru.'

⁸Kia matau, e nga poauau o te iwi: a hea ano koutou whai mahara ai, e nga kuware?

⁸Saage aru, te sõgedad rahva seast ja te albid! Millal te saate targaks?

⁹Ko te kaiwhakato o te taringa, e kore ranei ia e rongo? Ko te kaihanga o te kanohi, e kore ianei ia e kite?

⁹Kes kõrva on istutanud, kas tema ei peaks kuulma? Kes silma on valmistanud, kas tema ei peaks nägema?

¹⁰Ko te kaipapaki o nga iwi e kore ranei ia e papaki, ara ko te kaiwhakaako nei i te tangata kia mohio?

¹⁰Kas rahvaste karistaja ei peaks nuhtlema, tema, kes õpetab inimesele teadmist?

¹¹E matau ana a Ihowa ki nga whakaaro o te tangata, he mea teka noa.

¹¹Issand teab inimese mõtteid, et need on tühised.

¹²¶ Ka hari te tangata e pakia ana e koe, e Ihowa: e whakaakona ana i roto i tau ture;

¹²Õnnis on mees, keda sina, Issand, karistad ja kellele sina õpetad oma Seadust,

¹³Kia marie ai tona ngakau i a koe i nga ra o te he, a keria noatia iho te poka mo te tangata kino.

¹³et temale anda vaikset elu kurjal ajal, kuni õelale kaevatakse auku.

¹⁴E kore hoki a Ihowa e panga i tana iwi, e kore ano e whakarere i tona kainga tupu.

¹⁴Sest Issand ei tõuka ära oma rahvast ega jäta maha oma pärisosa,

¹⁵Engari e hoki te whakawa ki te tika: a e arumia e nga tangata ngakau tika katoa.

¹⁵vaid kohus taotleb jälle õigust ja selle järgi käivad kõik, kes on õiglased südamelt.

¹⁶Ko wai toku hei whakatika ake ki te hunga kino? Ko wai toku hei tu ake ki nga kaimahi i te hara?

¹⁶Kes seisab minu eest tigedate vastu? Kes astub välja minu eest ülekohtutegijate vastu?

¹⁷Mehemea kaua a Ihowa hei awhina moku, penei kua noho kupukore noa atu toku wairua.

¹⁷Kui Issand ei oleks olnud mulle abiks, siis oleks mu hing peagi leidnud aseme surmavaikuses.

¹⁸I taku meatanga, Ka paheke toku waewae; na tau mahi tohu, e Ihowa, ahau i tautoko ake.

¹⁸Kui ma ütlesin: 'Mu jalg vääratab', siis sinu heldus, Issand, toetas mind.

¹⁹I oku whakaaronga maha i roto i toku ngakau ko au whakamarie toku oranga ngakau.

¹⁹Kui mu südames oli palju muremõtteid, siis sinu lohutused trööstisid mu hinge.

²⁰Tera ranei e whakahoa ki a koe te torona o te kino, e whakatakoto nei i te mahi nanakia hei ture?

²⁰Kas peaks sinul olema ühist õnnetuse kohtujärjega, kus tehakse kurja seaduse varju all,

²¹Kei te whakahuihui ratou ki te poke i te wairua o te tangata tika, e mea ana kia heke te toto harakore.

²¹kus tungitakse hulgana õige inimese hinge kallale ja mõistetakse hukka vaga veri?

²²Ko Ihowa ia toku pa teko: ko toku Atua hei kohatu piringa moku.

²²Aga Issand on saanud mulle kindlaks varjupaigaks ja mu Jumal mu kaitsekaljuks, kus ma pelgupaika otsin.

²³A nana i whakahoki to ratou kino ki runga ki a ratou, a tera ia e whakangaro i a ratou i roto i o ratou kino: ma Ihowa, ma to tatou Atua ratou e whakangaro.

²³Tema tasub neile kätte nende nurjatuse ja ta hukkab nad nende kurjuse pärast. Issand, meie Jumal, hukkab nad.