¹¶ Aue me i rite koe ki toku tungane i ngote nei i nga u o toku whaea! Ka kite ahau i a koe i waho, ka kihia koe e ahau; ae, e kore tetahi e whakahawea ki ahau.

¹'Ah, oleksid sa mu vend, kes on imenud mu ema rinda! Siis kohates sind õues ma suudleksin sind ja keegi ei paneks mulle pahaks.

²Ka aratakina koe e ahau, ka kawea ki te whare o toku whaea, ko ia ano hei whakaako i ahau; ka whakainumia koe e ahau ki te waina whakaranu, ki te wai o taku pamekaranete.

²Ma saadaksin sind, viiksin su oma ema kotta. Tema õpetaks mind. Ma annaksin sulle juua vürtsitatud veini, oma granaatõunte mahla.

³Ko tona maui ki raro i toku matenga, ko tona matau ki te awhi i ahau.

³Tema vasak käsi on mu pea all ja tema parem käsi kaisutab mind.

⁴He ki atu tenei naku ki a koutou, e nga tamahine o Hiruharama, kaua e whakaohokia, kaua e whakaarahia taku e aroha nei, kia pai ra ano ia.

⁴Ma vannutan teid, Jeruusalemma tütred: miks eksitate ja äratate armastust, enne kui see ise tahab?'

⁵¶ Ko wai tenei e haere mai nei i te koraha e taupuhipuhi nei ki tana i aroha ai? Naku koe i whakaara ake i raro i te aporo; ko te wahi tena i puta mai ai koe i roto i tou whaea; i puta mai ano koe i reira i roto i te wahine i whanau ai koe.

⁵'Kes see on, kes kõrbest üles tuleb, nõjatudes oma armastatule?' 'Õunapuu all äratasin ma sinu, seal, kus su ema tõi su valuga ilmale, kus su valuga ilmale tõi su sünnitaja.

⁶Waiho ahau hei hiri ki tou ngakau, hei hiri ki tou ringa; rite tahi hoki ki to te mate te kaha o te aroha; nanakia tonu te hae, ano ko te urupa, ko ona hiko, he hiko ahi, he mura pu na Ihowa.

⁶Pane mind pitseriks oma südamele, pitseriks oma käsivarrele! Sest armastus on tugev nagu surm, armukadedus julm nagu surmavald. Selle lõõsk on tulelõõsk, selle leegid Issanda leegid.

⁷Nui te wai, e kore te aroha e taea te tinei, e kore ano e ngaro i nga awa: ahakoa i hoatu e te tangata nga rawa katoa o tona whare mo te aroha, ka whakahaweatia rawatia.

⁷Armastust ei suuda kustutada suured veed ega uputada jõed. Kui keegi annaks armastuse eest kõik oma koja vara, oleks ta tõesti naeruväärne!'

⁸¶ He teina nohinohi to matou, kahore hoki ona u: me pehea matou ki to matou teina i te ra e korerotia ai ia?

⁸'Meil on väike õde ja tal ei ole rindu. Mida peaksime tegema oma õe heaks, siis kui temast juttu tuleb?'

⁹Ki te mea he taiepa ia, ka hanga e tatou he pourewa ki runga ki a ia, he mea hiriwa: ki te mea he tatau ia, ka whakakopakina ia e tatou ki nga papa hita.

⁹'Kui ta on müür, ehitame selle peale hõbesakme; aga kui ta on uks, suleme selle seedrilauaga.'

¹⁰He taiepa ahau, ko oku u, ano ko ona pourewa; no reira, ki tana titiro mai, i rite ahau ki tetahi kua kite i te ata noho.

¹⁰'Mina olen müür, ja mu rinnad on nagu tornid - seepärast ma sain ta silmis otse rahutoojaks.'

¹¹He mara waina ta Horomona i Paarahamono, tukua atu ana e ia te mara ki nga kaitiaki; kotahi mano nga hiriwa hei kawenga mai ma tenei, ma tenei hei utu mo ona hua.

¹¹'Saalomonil oli viinamägi Baal-Haamonis; selle viinamäe andis ta vahtide hooleks. Igaüks oleks selle viljaga teeninud tuhat hõbeseeklit.

¹²Ko taku mara, ko taku ake, kei toku aroaro: mau, e Horomona, te kotahi mano, a ma nga kaitiaki o ona hua e rua rau.

¹²Minu viinamägi, mulle kuuluv, on siin mu ees. See tuhat jäägu sulle, Saalomon, ja veel kakssada viljavahtidele.'

¹³¶ E koe e noho nei i nga kari, e whakarongo ana nga hoa ki tou reo: meinga kia rongo ahau.

¹³'Sina, rohuaedade elanik, sõbrad kuulevad su häält: luba ka mind seda kuulda!'

¹⁴Kia hohoro, e taku e aroha nei, kia rite koe ki te anaterope, ki te kuao hata ranei i runga i nga maunga kinaki kakara.

¹⁴'Rutta, mu kallim, ja ole nagu gasell või noor hirv palsamimägedel!'